Uudised

Kaitsevägi viib harjutusväljadel väljaõpet läbi aastaringselt. Harjutusväljadel kehtivad liikumispiirangud ajal, kui seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusväljadel liikumist.

Et vältida inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Iga posti peal on väike must nool, mis näitab kuhu suunda postist jääb harjutusväli. Samuti on osadel postidel märgid, et tegemist on kaitseväe harjutusväljaga ja kontaktnumber.

Laskmiste ja muu sarnase, näiteks lõhketööde ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

Harjutusväljadel on sissesõiduteede juures olemas ka infotahvlid, kus on kirjas, millal harjutusväljal tegevus toimub ja seal viibimine võib olla eluohtlik.

Kaitseväe harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta edastatakse infot ka kohalikele omavalitsustele ja ajalehtedele. Kogu kasutusinfo on nähtav ka internetis harjutusväljade kodulehel harjutusvali.mil.ee.

Nii harjutusväljade veebilehel, kohalikes ajalehtedes kui infotahvlitel on kontaktnumbrid, kus saab soovi korral küsida täiendavat infot harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta.

„Lähinädalatel on oodata veel täiendavate laskeseadmete ja laskemoona saabumist, millega pärast väljaõppe lõppu juba lahinglaskmisi läbi viia,“ ütles kaitseväe toetuse väejuhatuse poolt Javelinide kohale toimetamist juhtinud leitnant Toomas Pärnpuu.

Nädala alguses saabusid Viru jalaväepataljoni esimesed komplektid treeninguseadmete ja muu vajalikuga järgmisel nädalal algavaks relvasüsteemide tulevaste operaatorite väljaõppeks ning nädala lõpus saabuvad Viru pataljoni esimesed Javelini tankitõrjesüsteemid.

Ameerika Ühendriikidega sõlmitud hankelepingu järgi saab Eesti 80 laskeseadet ja piisaval hulgal rakette nii väljaõppe läbiviimiseks kui sõjaaja-üksuste lahingumoonavaruks. Süsteemi täies mahus kasutuselevõtt on planeeritud ajavahemikku 2016-2018.

2013. aasta algul kinnitatud Riigikaitse arengukava 2013-2022 üheks oluliseks suurvõimeks on kaitseväele uute, kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide hankimine. Praegu on Eesti kaitseväes kasutusel teise põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemid Milan ja Mapats, mis hakkavad nii moraalselt kui füüsiliselt vananema ning mille moderniseerimine oleks liiga kallis.

Javelinid võetakse kasutusele Eesti kaitseväe jalaväepataljoni tasandi tankitõrjerelvadena, kus need järk-järgult vahetavad välja senised Milanid. Samuti on plaanis Javeline hakata kasutama Kaitseliidu maakaitseüksustes.

Javelin on nii nimetatud „lase ja unusta“ tankitõrjesüsteem, millel on võimsam lõhkepea ning mida saab vajadusel tulistada suletud ruumidest.

Süsteem on Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast ning neid on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas Iraagi soomusmasinate vastu kui ka hiljem Afganistani mässuliste vastases võitluses.

Kindralleitnant Terras nimetas kolm NATO põhiülesannet, mis on olulised ka Eestile. "Me peame looma usutava heidutuse ebasõbralike riikide vastu, ohjeldama erinevate terroristlike organisatsioonide tegevust eesmärgiga vältida nende valgumist meie julgeolekuruumi. Seda kõike kroonib tõsiseltvõetav iseseisev kaitsevõime," ütles kindralleitnant Terras.

Eestis asuv NATO staabielement alustas oma tegevust 15. juunil. Staabielementi juhib kolonel Urmas Nigul. Kolonel Nigul on eelnevalt teeninud sõjalise esindajana NATO arendusväejuhatuse juures Ameerika Ühendriikides, 1. jalaväebrigaadi, lõuna kaitseringkonna ja rahuoperatsioonide keskuse ülemana.

2014. a NATO tippkohtumisel Walesis võeti vastu valmisoleku tegevuskava, mille ühe osana loodi Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias NATO staabielemendid (inglise keeles NFIU – NATO Force Integration Unit).

Põhja-Atlandi Nõukogu andis oma 31. juuli aktiveerimisotsusega NATO staabielementidele rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse alates 1. septembrist 2015. See tähendab, et Eestis paiknevale NATO staabielemendile ja tema koosseisule laienevad rahvusvahelistele sõjalistele peakorteritele ettenähtud õigused.

NATO staabielemendi ülesanne on toetada NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil ning Põhja-Atlandi lepingu viienda artikli rakendamise ehk kollektiivse operatsioonide planeerimist.

Peamiselt lendavad ründelennukid madalalt Pärnumaa lõunaosas, Viljandimaal ning Kesk- ja Ida-Eestis.

 Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

 NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Ründelennukid A-10 baseeruvad ajutiselt Ämari lennubaasis.

“Eesti õhuväe üks ülesanne on olla valmis tegutsema vastuvõtva riigina. Harjutus annab hea võimaluse just strateegiliste transpordilennukite vastuvõtmise harjutamiseks ning sobiliku õppevälja testimiseks,” ütles Eesti õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge. “Samuti aitab harjutus edendada kaitseväe, Kaitseliidu ja meie liitlaste koostööd nii õhutranspordi kui ka õhudessandi vastuvõtmisel.”

Järgnevatel päevadel on kavas heita Nurmsi harjutusväljale langevarjudega ka varustust ja lahingutehnikat ning on planeeritud ka transpordilennuki maandumine Koigi lennuväljale. Samuti sooritab lähipäevil C-17 Eesti õhuruumis madallende.

“Harjutus on meile oluline, sest selle käigus teeme nii mõndagi asja esimest korda. Näiteks saame esimest korda Eestis harjutada õhudessanti nii suurelt transpordilennukilt. Samuti tahame esimest korda heita lennukilt langevarjudega rasket tehnikat ning varem pole Koigi lennuväljal nii suurt lennukit maandunud. Uus on see harjutus ka C-17 lennuüksusele, sest varem pole nad murukattega lennuväljal maandunud,” ütles kaitseväe liikumise kordineerimise keskuse ülem leitnant Toomas Pärnpuu.

 Ühisharjutus algas laupäeval lennuki saabumisega Ämarisse ning jätkus eile maapealse treeninguga. Harjutus lõpeb 3. septembril.

 Harjutusel on koostöös Ämari lennubaasi ja kaitseväe toetuse väejuhatusega kasutusel NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi suur transpordilennuk Boeing C-17 Globemaster. Transpordilennuk Boeing C-17 Globemaster kuulub maailma suurimate lennukite hulka. Lennuki stardimass on üle 260 tonni ning maksimaalne lennukaugus üle 10 000 kilomeetri.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programm (Strategic Airlift Capability) on kümne NATO liikmesriigi, Soome ja Rootsi ühisettevõtmine. Programmi käsutuses on kolm lennukit C-17, mille kasutamine on liikmesriikide vahel ära jaotatud. Eesti kui programmi liikmesriigi kasutada on 45 lennutundi aastas.

„Sõduri baaskursust võib eksamite tulemuste põhjal lugeda kordaläinuks, kuid tegelikke tulemusi näeme alles järgneval väljaõppel, kui sõdurid peavad õpitut rakendama,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Suve alguses teenistusse asunud noored omandasid sõduri baaskursusel üksikvõitleja oskused, mis hõlmab esmaseid teadmisi rivi-, relva-, meditsiini-, taktika- ja laskeõppest ning sõjatopograafiast.

Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurile õiguse kanda pataljoni embleemi.

Ajateenistusse kutsutakse noori kolmel korral aastas – juulis, oktoobris ja jaanuaris. Kõik ajateenijad läbivad esmalt sõduri baaskursuse, mis lõpeb kaitseväelase tõotuse andmisega.

Kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär soovis kadettidele edukat uut kooliaastat ning jagas soovitusi kolmanda õppeaasta kadettidele enne teenistuspraktikat ning spetsialiseerumismoodulit. „Rakendage õpitut, näidake oma oskusi ning tahet, sest Teie soorituse järgi mõõdame õppeasutuste kvaliteeti nii tegevväelaste kui ka ajateenijate poolt,“ ütles major Luhaäär.  

 Kadettveebel Martin Holm andis üle õlakud teist õppeaastat alustavatele kadettidele ning soovis neile eeskujulikkust ja omanäolisust õppeaasta vältel toimuvate ürituste eestvedamisel. „Selle õppeaasta sooritusega kujundate oma kursuse näo, millega koolikaaslastele meelde jääte – kasutage seda võimalust targalt,“ ütles Holm.

Kõik kadetid osalesid pidulikul jalutuskäigul, tervitasid Tartu linnavalitsust ning haridus- ja teadusministeeriumi. Päev jätkus relvastuse ja tehnika näitusega kaitseväe ühendatud õppeasutustes, kuhu olid oodatud kõik huvilised.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Laevakomandöri ametikoht on iga mereväe taktikaohvitseri karjääri tegelik tipp-punkt. Hea on tunda jälle kõikuvat laevatekki jalge all. Peagi suundume merele, nii et pikka sisseelamisaega ei jää,“ ütles vanemleitnant Laanemets ametikoha ülevõtmisel. Ta tänas endist komandöri hea töö eest – laev ja meeskond on väga heas seisukorras – ning soovis talle jõudu ja jaksu edaspidiseks. Vanemleitnant Auväärt jätkab teenistust mereväe laevastiku operatsioonistaabis.

 Miinijahtija Sakala komandöriks saanud vanemleitnant Laanemets on tegevteenistuses 2000. aastast. Pärast ajateenistuse läbimist on ta teeninud erinevatel ametikohtadel laevadel Sulev, Admiral Pitka ning Admiral Cowan. Miinijahtija Sakala komandöriks suundus ta mereväe laevastiku mereväekooli taktikasektsiooni ülema ametikohalt. Vanemleitnant Laanemets on lõpetanud mereväeohvitseri baaskursuse Kuninglikus Taani mereväeakadeemias, täiendanud end Ühendkuningriigis ja Belgias ning eelmisel aastal omandanud magistrikraadi Tallinna tehnikaülikooli mereakadeemias.

 Miinijahtija Sakala on üks kolmest Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijast. Teised sama klassi laevad on miinijahtijad Ugandi ja mereväe lipulaev Admiral Cowan. Lisaks kuulub mereväe sõjalaevastikku ka Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

 Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alusest.

Pildid leiab siit:

Neljakuuse missiooni jooksul kogusid Suurbritannia Kuningliku Õhuväe esindajad kokku 892.31 eurot, mille nüüd ametlikult Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esindajatele üle andsid. „Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu jaoks on annetatud summa väga tänuväärne ja oluline. Selle abil saame palju ära teha. Samuti on meil väga hea meel, et meil on brittide näol sellised toetajad ja sõbrad – selline toetus on meile suureks innustuseks," ütles ühingu juhatuse esimees Rasmus Penno.

Lisaks annetuse üleandmisele tutvustasid britid ühingu esindajatele oma Eurofighter Typhoon tüüpi hävitajaid ning andsid ülevaate oma missioonist Eestis. Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing tänas omalt poolt Briti õhuväelasi õhuturbe missioonil osalemise ning annetuse eest.

Annetustega kogutud raha on kavas kasutada vigastatute spordivõimaluste rahastamisel. Ühe võimalusena näeb Vigastatud Võitlejate Ühing näiteks haavatute saatmist vigastatud võitlejate mängudele Invictus Games'ile. „Sportimine on vigastatud võitlejate jaoks üheks väga oluliseks väljundiks, seega on sportimisvõimaluste arendamine ja toetamine annetuste abil meie silmis igati vajalik," lisas Rasmus Penno.

 Alates 2014. aastast viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing koostöös Naiskodukaitsega läbi heategevuslikku sinilille kampaaniat, mis on tihedalt seotud veteranipäeva tähistamisega 23. aprillil.

 Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing on veteranide asutatud vabaühendus, mille eesmärk on Eesti vigastatud võitlejate heategevuslik sotsiaalhoolekanne, nende omavahelise sidususe suurendamine ja igakülgne abistamine. Ühing kasutab oma rahalisi vahendeid veteranide toetuseks. Ühing koondab Eesti kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, kes on saanud vigastada teenistusülesannete täitmisel Eestis või väljaspool Eesti piire.