Uudised

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras tänas oma sõnavõtus Briti õhuväelasi, kes on hoolikalt turvanud Eesti ning teiste Balti riikide õhuruumi ning tervitas Saksa õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune missioon Eestis. Kaitseväe juhataja andis Briti õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid. Briti õhuväelased alustasid Ämari lennubaasis teenistust mai alguses. Pärast õhuturbeteenistuse üleandmist Saksa õhuväelastele pöörduvad britid tagasi oma kodubaasi Šotimaal.

"Nelja Suurbritannia õhuväe Typhoon-tüüpi hävitaja ja kuningliku õhuväe lennusalga kohalolu Eestis neli viimast kuud on olnud selge tõendus Suurbritannia ja meie NATO liitlaste pühendumusest Eesti julgeolekusse ja kaitsesse. Suurbritannia on tänulik iga võimaluse eest töötada koos oma sõjalise liitlase Eesti kõrgelt kvalifitseeritud kaitseväega. Ma olen äärmiselt uhke, et Suurbritannia on juba ka andnud lubaduse osaleda NATO Balti õhuturbes 2016. aastal, " ütles Briti suursaadik Chris Holtby neljakuust missiooni kommenteerides.

Tseremoonial osalesid Eesi kaitseminister Sven Mikser, Briti suursaadik Chris Holtby, Saksa ajutine asjur Reinhard Wiemer, Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja Saksamaal Uedemis paikneva NATO õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem kindralleitnant Joachim Wundrak.

Järgmised neli kuud valvavad Eesti, Läti ja Leedu taevast Saksa õhuväe viis hävitajat Eurofighter koos ligi kahesaja õhuväelasega. Hävitajad kuuluvad Saksa õhuväe 31. taktikalise lennugrupi koosseisu ning nende kodulennuväljaks on Nörvenichi lennubaas Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. 31. augustil võtavad Leedus Šiauliais õhuruumi valvamise üle Ungari õhuväelased, kelle relvastuses on  Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Ämaris asuvad neljandat vahetust järjest baseeruma maailma ühed moodsaimad lahinglennukid Eurofighter. Lennukid on kahe mootoriga mitmefunktsioonilised hävitajad, mis võivad täita hävitaja, aga ka ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Eurofighteri relvastusesse kuulub hulk mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi relvi: pardakahur, reaktiivmürsud, juhitavad raketid ning pommid jne.

Kõrgema Sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul pidas kooli juhtkond vajalikuks õppeaasta algust traditsioonilisest varem tähistada, et sellest saaks osa võtta võimalikult palju linnaelanikke ja külalisi. „Relvanäitust korraldame me ikka rahva meeleheaks ning loodetavasti on inimestel enne tavapärast kooliaasta algust rohkem aega ja võimalusi näitust vaatama tulla,“ ütles major Luhaäär.

Pidulik jalutuskäik algab reedel, 28. augustil kell 10.00 Riia 12 juurest. Rongkäik liigub mööda Riia ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile, kus marssijad tervitussõnu hüüavad. Rongkäik jätkub mööda Ülikooli tänavat ja liigub Munga tänavale, kus marssijad tervitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi. Rongkäik liigub mööda Vabaduse puiesteed ja Riia tänavat õppeasutuste juurde tagasi. Rongkäigul osalevad kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse õppurid, teenistujad ja Kaitseväe orkester ning neid saadavad kaks soomustransportööri.

Sõjakool korraldab relvastuse ja tehnika näituse kell 11.00-13.00 Riia 12 esisel platsil. Vihmase ilma korral toimub näitus kaitseväe ühendatud õppeasutuste fuajees. Näitusel on esindatud käsitulirelvad, kaudtulirelvad, tankitõrjerelvad ja õhutõrjerelvad, kokku 29 erinevat tehnika- ja relvastuse ühikut. Väljapanekuga on oodatud tutvuma kõik huvilised. Külastajatele on avatud ka kaitseväe ühendatud õppeasutuste muuseum.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul testivad uurijad täna kahte projekti. „Ühe projekti raames uuritakse, kuidas ennast vastase jaoks võimalikult vähem nähtavaks muuta nii nähtavas kui inimsilmale nähtamatus spektris,“ ütles kolonelleitnant Allik. „Teine projekt on seotud situatsiooniteadlikkusega: erinevad sensorid registreerivad vibratsiooni, magnetvälja muutusi ja heli ning üritavad selle järgi kindlaks määrata, kus ja millega vastane liigub, “ sõnas Allik.

Tallinna Tehnikaülikooli kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuse juhataja Katrin Idla sõnul on tal väga hea meel, et koostööprojektid on jõudnud testimise faasi. „Oleme kaitseväega plaani pidanud, et mõõtmised saaksid perioodiliseks, mitte ei jääks vaid ühekordseks koostööks,“ ütles Idla.

Testipäev on üks osa tihenenud koostööst KVÜÕA ja ülikoolide vahel ning lähtub koostööleppest, mille on allkirjastanud Kaitseministeerium, Eesti Kaitsevägi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Koostööleppe eesmärgiks on üldise kaitsealase tehnilise teadus-ja arendustegevusalase kompetentsi tõstmine. 

Kolonelleitnant Sten Alliku sõnul on koostöölepe võrdselt oluline kõigile osapooltele. „Kaitseväel on oluline teada ja rakendada tsiviilteadlaste pädevusi sõjalises teadus-ja arendustegevuses ning tsiviilteadlasted suudavad ainult siis oma teadmisi täiel määral rakendada, kui nad tunnevad kaitseväge ja teavad kaitseväe vajadusi,“ ütles kolonelleitnant Allik. „Tsiviilteadlaste poolt kaitseväe jaoks tehtav teadus- ja arendustöö on täpselt nii hea, kui hästi kaitsevägi suudab oma väljakutseid ja vajadusi sõnastada ja projektis osaleda ja seda toetada“.

Ühtlustamiskursuse jooksul saavad noorkadetid kinnistada ja meelde tuletada välioskusi, mille hulka kuuluvad üksikvõitleja oskused, kaeviku rajamine, välimajutuse korraldamine, maskeerimine ja orienteerumine. Relvaõppest tuletatakse meelde erinevate kaitseväes kasutatavate relvade käsitsemine ja hooldus. Meditsiiniõppes harjutatakse praktiliselt läbi esmaabi andmine erinevate vigastuste puhul.

Ühtlustamiskursuse peamiseks eesmärgiks on uute õppurite taseme ühtlustamine ning ühtekuuluvustunde loomine kadettide seas. Samuti saavad kursuse läbiviijad aimu kadettide pädevustest ning juhiomadustest.

28. augustil saabuvad noorkadetid õppeaasta alguse jalutuskäiguks ja relvanäituseks metsast tagasi ning pärast seda jätkavad ühtlustamiskursust. Lõplikult jõuavad uued kadetid Sõjakooli tagasi septembri kolmandal nädalal ühtlustamiskursuse traditsioonilise lõpurännakuga.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

USA õhuväe poolt osaleb harjutusel 303. hävitajate eskadrill, mis baseerub alaliselt Missouri osariigis Whitemani lennubaasis. Koostegutsemisvõime arendamiseks regulaarselt toimuvad USA ja Eesti õhuväe ühisharjutused on märgiks ühisest vastutusest meie regiooni julgeoleku eest.

„Rõõm on näha, et idee Ämari lennubaasist kui rahvusvahelisest õhuvägede treeningbaasist hakkab järk-järgult teostuma,“ kommenteeris USA ründelennukite saabumist Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien ning jätkas: „Selle harjutuse käigus kasutatakse kõiki neid väljaõppevõimalusi, mida oleme aastatega Eestisse loonud. Liitlased toovad siia oma lahinglennukid, mis sujuvas koostöös Eesti õhuväe vahenditega - taristu ning seire- ja juhtimissüsteemidega - moodustavad koheselt lahingvõimelise terviku. See harjutus annab suurepärase võimaluse testida kogu meie õhuväe personali võimekust - alates Ämari lennubaasi ning radarpostide meeskondadest kuni õhuseireoperaatorite ja lõpuks ka õhutulejuhtideni, kes Tapa polügoonil lennukite tuld juhivad. Tänapäeva sõja võidab see, kes võidab võitluse õhuruumi pärast. Iseseisva lahinglennunduse omamine käib Eesti riigile kahjuks üle jõu, kuid Eesti õhuväe võime kaasata kiiresti ja efektiivselt liitlaste lennuvahendid meie piirkonnas operatsioonidesse tagab Eesti riigi kindla kaitse.”

Harjutuse käigus kasutatakse Tapa lähedal paikneval Kaitseväe keskpolügoonil lennukite pardakahurite õppemoona ning 25-naelaseid õppepomme. Kasutatav õppemoon ei tekita märkimisväärseid heliefekte. Harjutuslennud toimuvad tööpäeviti kell 10.00-17.00. Harjutuse käigus sooritatakse polügooni ümbruses ka madallende. Nii keskpolügooni kasutamine kui ka madallennud järgivad Eesti Vabariigi seadusi ning on kooskõlastatud lennuametiga. Plaani kohaselt lendavad keskpolügooni lähedases õhuruumis korraga kaks ründelennukit. Osa harjutusi sooritatakse koos Eesti õhuväe kergehävitajatega L-39.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud oma manööverdusvõime ja pardarelvade täpsuse poolest.

"Meie jaoks on tähtis, et saaksime koos teiste riikide kaitseväelastega teenides rääkida oma lugu," ütles Eesti kontingendi ülem kapten Mario Lementa, kelle sõnul on valminud müürikunstil ning täna Liibanonis aset leidval Eesti taasiseseisvumispäeva teemaõhtul kanda eriline roll. "Kui tahame, et relvavendlusel põhinevad suhted kestma jääksid, siis peame hoolitsema selle eest, et kaasvõitlejad teaksid midagi meie kultuurist ja ajaloost ning oskaksid leida seiku, mis meid seovad," lisas Lementa.

Iiri rahuvalvajate algatusel valminud teosed kanti Eesti rahuvalvajate At Tiris asuva põhibaasi UNP 2-45 betoonist kaitsevallidele Soome-Iiri pataljoni rahuvalvajate ühisel ettevõtmisel. Ürituse Eesti-poolse eestvedaja vanemveebel Raul Ormani sõnul valiti Eestit esindama Scoutspataljoni lipult pärit Püha Jüri. "Scoutspataljon paneb välja välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste põhituumiku, samuti on Püha Jüri näol tegu kõikide sõjameeste kaitsepühakuga, mis seob meid Iiri ja Soome kaasvõitlejatega," põhjendas Orman.

Pataljoni kolme rahvust esindavad kolm erinevat sõjakangelast või nende kaitsjat ja üks ühine abstraktne kangelane. Kõigi maalingute valmimisel oma panuse andnud Iiri rahuvalvaja reamees Thomas Dilloni sõnul pärineb müürimaalingute traditsioon Põhja-Iirimaalt, kus katoliiklased ja protestandid nendega oma piirkondi märgistavad. "Siin Liibanonis aitavad maalingud sõdurite ellu vaheldust tuua," lisas Dillon, kes leidis omale abilised pataljonis liikvele lastud sõna abil.

Taasiseseisvumispäeva õhtul tutvustavad kaitseväelased Eestit viktoriiniga ning kodust saadetud maiustustega. Samuti saavad rahuvalvajad vaadata filmi laulvast revolutsioonist.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii.

Vaata pilte müürimaalingutest ja nende valmimisest:

„Meie põhieesmärgiks oli ühtlustada brigaadi ohvitserkonna arusaamist soomusüksuse toimimisest maastikul,” sõnas 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem leitnant Ivo Peets.

 Kursusel osales 22 nooremohvitseri ja allohvitseri Viru jalaväepataljonist, tagalapataljonist, pioneeripataljonist ning staabi- ja sidekompaniist. Kolme päeva jooksul õpetati kursuslastele soomusjao toimimist nii teoorias kui praktikas.

 Esmaspäeval tutvustati õppuritele kaitseväes kasutatavaid soomustransportööre Sisu XA 180 ja XA 188 ning anti ülevaade varustuse pakkimise ja soomukile paigutamise eripäradest. Eile ja täna keskenduti lahingkäskude andmisele ja taktikaõppele, mis kulmineerus praktilise jao kiirrünnakuga soomuki toetusel.

 Motoriseeritud jalaväe taktika lühikursust kavatseb 1. jalaväebrigaad hakata korraldama vähemalt korra aastas, kuna tulenevalt kaitseväe tegevkooseisu uuenemisest ja organisatsioonisisesest liikumisest vajavad isikkoosseisu teadmised pidevat täiendamist.

 Kursuse korraldajateks hakkavad olema kaks ajateenijaid õpetavat 1. jalaväebrigaadi soomuspataljoni – Kalevi jalaväepataljon ja Viru jalaväepataljon. Tulevikus lisandub jao tegevusele keskenduvale kursusele ka soomusrühma tegevust tutvustav kursus.

 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisus on kokku kolm soomusmanöövervõimet omavat pataljoni – lisaks Kalevi ja Viru jalaväepataljonidele kuulub brigaadi koosseisu ka elukutseline soomusmasinaid kasutav Scoutspataljon.

Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülema major Ahti Varblase sõnul on eelolev kursus kasutusel laialdaselt üle maailma. „Traumahaige käsitlemise kursus ehk ATLS kursust viiakse läbi kindla litsentsi järgi. Kursuse raames õpivad arstid traumahaige süstematiseeritud käsitlemist,“ ütles major Varblane.

Eestis on kursuse „Advanced Trauma Life Support for Doctors (ATLS)“ läbiviimise õigus Eesti Kirurgide Assotsiatsioonil ja kursust juhib professor Peep Talving.

Kursuse läbiviijateks on õppejõud Eestist, Tšehhist, Ühendkuningriigist, Hollandist, Norrast ja Saksamaalt ning seal osalevad Eesti kaitseväe ja reservtervishoiutöötajatest arstid, tsiviilmeditsiinis töötavad arstid ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna residendid. Õppetöö toimub inglise keeles seminaride ja praktikumide vormis.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus korraldab kursuse 17.-21. augustil koostöös Ameerika Kirurgide Liidu, Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni,  SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooliga.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute, residentide ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Kursuslase Riho Männiku sõnul saab ta omandatud teadmisi kasutada nii kiirabi töötajate koolitamisel kui ka keerulistes olukordades hakkamasaamisel. „Kursuselt saadud praktilised teadmised on pannud mind situatsioone ümber hindama ning nüüd oskan kasutada keeruliste olukordade lahendamisel kaitseväelist mõtlemist ja organiseeritust,“ ütles Männik.

Reservtervishoiutöötajate sõjalisel baaskursusel omandasid kursuslased sõduri baasoskused ja –teadmised, et saada üksikvõitlejana iseseisvalt hakkama jao suuruses koosseisus. Kursuse lõputseremoonia ning truudusetõotuse andmine toimus täna Rõuges Vabadussõja mälestussamba juures.

“Et tegutsesime nii päeval kui öösel, said meie ajateenijad ettekujutuse nii jao kiirrünnaku teoreetilisest ja praktilisest osast kui ka öise lahingutegevuse eripäradest,” ütles Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem leitnant Ivo Peets.

Öistel rünnakuharjutustel kasutasid kalevlased maastikul orienteerumiseks ja vastase tuvastamiseks öövaatlusseadmeid. Vastaste rollis olnud jaanuarikutse ajateenijate käsutuses olid aga lahinguvälja valgustavad ja öövaatlusseadmeid pimestavad valgusraketid. “Seega pidid ründajad jagu saama nii pimedusest kui vastase soovist neid lahinguväljal valgusega haavatavaks teha,” ütles leitnant Peets.

Eelmisel kuul ajateenistus alustanud noorte ülesanne oli täita jao erinevaid ametikohti ning jaoülematena tegutsesid Kalevi jalaväepataljoni tegevväelased ja jaoülema abidena jaanuarikutsega teenistusse saabunud instruktorid. Harjutuse üheks eesmärgiks oli ka hinnata juulikutse ajateenijate tegevust ning selgitada välja võimalikud nooremallohvitseride kursusele pääsejad, sest sügisel ootab neid ees autojuhi eriala ja nooremallohvitseri kursused.

Järgmisel nädalal jätkavad kalevlased pioneeriõppega, kus õpivad lõhkamist ja tõkestamist.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning töötada brigaadisiseselt välja uusi väljaõppemeetodeid ja -kavasid.