Uudised

Laupäeval kell 15.00 algaval mängul kohtuvad Tondiraba All Stars ning Pietarinkadun Oilers, mis mõlemad koosnevad nimekatest spordi-, kultuuri- ja ühiskonnategelastest.

„Olen väiksest poisist saadik nende meeste mänge teleülekannetest vaadanud ning on seletamatult uhke tunne nüüd nendega jääd jagada,“ ütles brigaadikindral Tiganik temaga koos jääle tulevate hokistaaride kohta. „Annan endast parima, et kaitseväge väärikalt esindada,“ lisas ta.

Tondiraba All Stars meeskonna pärjatuima liikmena tuleb jääle Venemaa jäähokilegend Vjatšeslav Fetissov, kes võitis oma kuulsusrikka karjääri jooksul kaks olümpiakulda, seitse maailmameistritiitli ja kaks Stanley karikat Detroit Red Wingsi särgis. Tondiraba All Stars meeskonda kuuluvad veel Narvas sündinud ründaja Leo Komarov (NHL-i klubi Toronto Maple Leafs), Eesti kuulsaimad hokimehed Robert Rooba ja Siim Liivik (mõlemad Soome SM-Liiga klubist Espoo Blues), kahekordne epeevehklemise maailmameister Nikolai Novosjolov, näitleja Henrik Kalmet, muusikud Pearu Paulus ja Emil Rutiku, kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik, kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil, Eesti edukaim kahevõistleja Allar Levandi, endine Eesti jäähokikoondise ründaja Pelle Sildre, Eesti hokikoondise ekspeatreener Vesa Surenkin ning mitmed teised tuntud inimesed.

Soome jäähoki showmeeskond Pietarinkadun Oilers loodi 1989. aastal endiste kuulsate Soome hokimängijate ja rockibändi Leningrad Cowboys liikmete poolt. Organisatsiooni eesmärk on korraldada heategevuslikke jäähokikohtumisi ja läbi selle aidata abivajajaid. 25 aasta jooksul on Peitarinkatun Oilers heategevusse jaoks annetanud üle kahe miljoni euro. Tallinnas tulevad Pietarinkatun Oilersi särkides lisaks neljakordse olümpiavõitja ja Stanley karikavõitja Jere Lehtinenile jääle viiekordne Stanley karika võitja Esa Tikkanen, Soome kõigi aegade kuulsaim jalgpallur Jari Litmanen, Leningrad Cowboysi liikmed ning teised spordi- ja meelelahutuskuulsused.

Ürituse Hoki Aitab piletitulu kasutatakse heategevuseks. Hokishow korraldajad Eesti Jäähokiliit ja Pietarninkatun Oilers annetavad 75% piletitulust Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule ning seda kasutatakse tugikeskuse teenuste rahastamiseks ning Tallinna Lastehaigla onkohematoloogiaosakonna jälgimismonitori ostmiseks. 25% piletitulust suunatakse Eesti Jäähokiliidu kaudu Eesti noorte jäähoki arengusse korraldamaks jäähokilaagreid erinevates Eesti linnades.

Hokishow piletid on müügil kõikides Piletimaailma müügipunktides üle Eesti ning samuti internetis Piletimaailma portaalis. Ürituse info on leitav siit: .

Hoki Aitab kava

22. august, Tondiraba jäähalli (Varraku 14, Tallinn)

10:00-11:45 Tallinna hokiklubide demopäev. Oodatud on poisid-tüdrukud vanusest 3-16 eluaastat

12:00-14:00 Eesti U17 hokikoondis vs Red Wings U17 (Soome)

15:00-19:00 Pietarinkatun Oilers vs Tondiraba All Stars hokishow

20:00-…. Afterparty Café Noble. Üles astuvad Oilers Band (Soome) ja üllatusesineja Eestist

Kui varasemalt on rahvusvahelistest sõjalistes operatsioonides toetutud oma liitlasriikidele, siis eile Tallinnas kaitseväe toetuse väejuhatuse staabis allkirjastatud lepingud tsiviilkoostööpartneritega loovad kaitseväele iseseisva strateegilise meditsiinilise evakuatsiooni võime. „Antud võime loomine annab meie kaitseväelastele kindlustunde, et oleme suuteline vajadusel tagama nende kohese meditsiinilise evakuatsiooni mis tahes maailma punktist,“ ütles kaitseväe poolt lepingute koostamist juhtinud leitnant Toomas Pärnpuu.

Lepingute kohaselt tagavad meie lepingupartnerid kaitseväele meditsiinilise evakuatsiooni nii spetsiaalsetel erilendudel kui ka kergemate, kuid saatmist vajavate patsientide puhul tavapärastel liinilendudel.

Pikaajalise meditsiinilise lennutranspordi kogemusega Jetflite OY tagab kaitseväele lühikese etteteatamisega spetsiaalse meditsiinilise seadistusega lennukite olemasolu, toimetamaks vigastatud või haigestunud sõdurid kodumaale või vajamineva ravi võimaldamiseks sobivasse riiki.

SA Põhja-Eesti regionaalhaigla tagab evakuatsioonilendudele vajaliku meditsiinilise saatepersonali ning varustuse. Eesti meedikute kaasamine võimaldab meie sõduritel saada transpordi ajal meditsiinilist saateteenust oma emakeeles.

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme - haigla ülemarsti dr Andrus Remmelgase sõnul on regionaalhaiglal pikaajaline patsientide rahvusvahelise ja kohaliku lennutranspordi kogemus. „Meil on vastav varustus ja spetsiaalse väljaõppe saanud kogenud personal,“ ütles doktor Remmelgas ning lisas, et Eestisiseselt vajab aastas lennutransporti umbes 150 patsienti.

Strateegilise meditsiinilise evakuatsiooni eesmärk on tagada rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja õppustel osalevate ning välisteenistuses teenivatele Eesti kaitseväelaste kiire meditsiiniline evakuatsioon - seda nii viga saamise kui ka haigestumise korral. Samuti võimaldab see spetsiaalset lennutransporti kodu- ja välisriigi haiglate vahel seda vajavatele patsientidele.

Abisaadetis koosneb suuremas osas haavahooldusvahenditest ning haigehooldusvahenditest nagu hommikumantlid ja kitlid. Kaitseväe poolt annetatud vahendid toimetab MTÜ Ukraina kultuurikeskus Ukrainasse koostöös Eesti Vabariigi välisministeeriumiga.

„Toetuse väejuhatusel oli meditsiinivarustuse varusid, mille puhul leidsime, et kõige rohkem kasu oleks nendest Ukraina abivajajatel. Koostasime nimekirja saadaolevatest asjadest, millest MTÜ Ukraina kultuurikeskus tegi omakorda valiku ning nüüd andsime need üle,“ ütles toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem major Lauri Bender. 

MTÜ Ukraina kultuurikeskus juhataja Bogdan Ljutjuk ütles, et Ukraina sõjategevuses kannatanutele on taolist abi väga vaja ning seda hinnatakse. Tema sõnul on Eesti rahvas Ukraina abistamisel olnud väga aktiivne. Annetatud on arvestatavas summas raha, samuti riideid ja muud vajaminevat, mida on Ukrainasse saadetud juba mitu veoautotäit. „Ukrainas ollakse Eestile väga tänulikud. Nad ütlevad, et oleme väike riik, aga aitame palju,“ ütles Ljutjuk.

Kaitseväe initsiatiivil taolise saadetise ettevalmistamine on MTÜ-le esmakordne kogemus, mida võimalusel tehakse ka edaspidi. „Koostöö kaitseväega on olnud väga hea, kui taolist abi veel pakutakse, siis kindlasti võtame selle vastu ja edastame,“ lisas Ljutjuk.

MTÜ Ukraina Kultuurikeskus on 2002. aastal asutatud mittetulundusühing, mis on seadnud oma eesmärgiks Ukraina kultuuri edendamise ja säilitamise Eestis. Pärast sõjategevuse algust Ukrainas on Ukraina Kultuurikeskus kogunud ja vahendanud talveriideid, jalanõusid, talvevarustust ja rahalisi annetusi Ida-Ukraina sõjategevuses kannatada ja haavata saanud ukrainlastele.

Kaitseväe toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist,  logistikapataljonist ja logistikakoolist.

„Au ja uhkusega võtan selle ametikoha üle. Kogu meeskond tänab endist komandöri tema tehtud suure töö eest,“ ütles vanemleitnant Jeedas. Esimeste väljakutsetena nimetas ta sõjakooli mereväe põhikursuse kadettide navigatsiooni väljaõppega jätkamist ning sügisel laevale saabuvate uute ajateenijate väljaõpetamist. 

Esmaspäeval Miinisadamas Tasuja pardal aset leidnud komandöri vahetuse tseremoonial soovis mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper uuele komandörile edu ja tänas endist komandöri teenistuse eest soovides talle õnnestumisi järgnevas teenistuses. Tseremoonial osales ka Tasuja sõpruslinna Kunda linnapea koos linna esindusega.

Vanemleitnant Jeedas on Tasujal teeninud 2009. aastast ning täitnud laeval navigatsiooni-, operatsiooniohvitseri ja komandöri abi ülesandeid. 1999. aastal ajateenistuse läbinud ning alates 2002. aastast tegevteenistuses olev vanemleitnant Jeedas on varasemalt teeninud mereväebaasis ning staabi- ja toetuslaeval Admiral Pitka. Vanemleitnant Jeedas on lõpetanud Soome Maakaitsekõrgkooli meresõjakooli ohvitserikursuse mereväe erialal ning täiendanud ennast mitmel erialakursusel. Lisaks omab ta kutseõpetaja diplomit Tallinna ülikoolist.

Seni Tasuja komandöriks olnud kaptenmajor Gert Soomsalu jätkab teenistust mereväe laevastiku operatsiooni- ja planeerimisjaoskonnas.

Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja üks neljast mereväe laevastiku sõjalaevast. Lisaks Tasujale kuuluvad sõjalaevastikku ka kolm Sandown-klassi miinijahtijat - Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi. 

Maaväe 19. põhikursuse ülem kapten Siim Saavaste ootab noorkadettidelt pühendumist. “Loodan, et uued õppurid näitavad, et nad tahavad kaitseväes teenida ning tõestavad, et väärivad seda elukutset ning kohta sõjakoolis,” ütles kapten Saavaste.

Administratiivnädala jooksul tutvustab kooli personal uutele kadettidele õppekorraldust, väljaõpet ja kodukorda ning kadetid saavad end ühiselamusse sisse seada. Järgmisest reedest algab noorkadettidel ühtlustamiskursus, mille eesmärgiks on ühtlustada õppurite sõjalise väljaõppe tase ja hinnata nende juhiomadusi ning õppimisvõimekust. Ühtlustamiskursus lõpeb septembri keskpaigas traditsioonilise lõpurännakuga.

Kõrgem sõjakool võtab sel aastal rakenduskõrgharidusõppesse vastu 85 õppurit.

28. augustil tähistab kõrgem sõjakool õppeaasta algust piduliku jalutuskäigu ja relvanäitusega Riia 12 esisel platsil, millest on oodatud osa võtma kõik huvilised.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Miinijahtija Admiral Cowani võtab reede hommikul Roomassaare sadamas vastu Kuressaare linnapea ja linnavalitsuse esindajad ning linnapea annab laeva pardal üle iga-aastase nooremallohvitseri preemia ühele laevmeeskonna liikmetest.

Traditsiooniliselt heiskab miinijahtija Admiral Cowani meeskond ka Kuressaare merepäevade lipu ning osaleb merepäevade üritustel ja võrkpalliturniiril.

Külastajatele on Admiral Cowan  avatud Roomassaare sadamas reedel, 7. augustil kella poole üheteistkümnest hommikul kuni kella üheni pärastlõunal ning laupäeval, 8. augustil kella ühest pärastlõunal kuni kella viieni õhtul.

Pärast merepäevadel osalemist pühapäeval suundub miinijahtija Admiral Cowan Belgiasse, et ühineda järgmisel nädalal NATO 1. miinitõrjegrupiga, mille kooseisu jääb laev kuni detsembri keskpaigani.

Miinijahtija Admiral Cowan on üks kolmest Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijast. Teised sama klassi laevad on miinijahtijad Sakala ja Ugandi. Lisaks kuulub mereväe sõjalaevastikku ka Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Õppuse käigus mängivad õhuväelased läbi lennuõnnetused mere kohal ning osalejate ülesandeks on ellujäämisvõimekust testida ja harjutada. Lendurid „uputatakse“ kokpitisarnases puuris merre ja nad peavad vee all ennast kokpitist-puurist vabastama ning pinnale tõusma. Õhuväelased harjutavad ka hingamisaparaadi, päästevesti ja päästeparve kasutamist. Õppuse ajal tehakse harjutusi nii päeval kui öösel.

Lennubaasi ülema asetäitja major Ivar Värki sõnul on sellised iga-aastased päästeharjutused vältimatud lendurikvalifikatsiooni säilitamiseks. „Õppuste seeria Baltic Bikini sai alguse 2004. aastal tänu Taani kuningliku õhuväe abile. Kuid juba aastaid viiakse seda õppust läbi ilma välisabita. Eesti, Läti ja Leedu õhuvägedes on selleks piisavalt kvalifitseeritud päästespetsialiste ja –instruktoreid,“ ütles major Värk.

Baltic Bikini on Eesti, Läti ja Leedu ühine iga-aastane õhuvägede merepäästeõppuste seeria. Eelmise aasta merepäästeõppus peeti Lätis Liepaja lähistel ning järgmise aasta õppuse viib läbi Leedu õhuvägi. Eesti, Läti ja Leedu õhuväelastele lisaks osaleb tänavusel õppusel ka Rootsi õhuväe vaatleja. Õppust toetavad Eesti mereväe laev Tasuja, Läti õhuväe kopter Mi-17 ja Eesti politsei- ja päästeameti kopter AW-139 ning Pärnu lahe merepäästeseltsi liikmed.

„Meie jaoks tähendab see suuremat vastutust, sest oleme oma põhibaasist 2-45 At Tiris eemal ning peame iseseisvalt silma peal hoidma sinisel joonel toimuval ning olema vajadusel valmis reageerima,“ ütles Soome-Iiri pataljoni Eesti kontingendi ülem kapten Mario Lementa.

Kui seni viisid Eesti rahuvalvajad ümberkaudsetes linnades ja sinise joone lähedal läbi regulaarseid patrulle, siis järgnevad kaks kuud jälgitakse Liibanoni ja Iisraeli eraldavat sinist joont pidevalt. Samuti jätkatakse jalgsi- ja mehhaniseeritud patrullide läbiviimist.

„Et sisuliselt on tegemist patrulllaagriga, mis on mõeldud just rühmasuurusele üksusele, siis peame oma põhiülesannetele lisaks tagama ka laagri julgeoleku,“ lisas kapten Lementa.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitu intsidenti. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Erinevate väiksemate positsioonide mehitamine on osa regulaarsest teenistusest. Sarnaselt Soome kontingendile mehitavad Iiri rahuvalvajad roteeruvalt positsiooni 6-52. Eestlaste uut teenistuskohta ümbritsevad kaitsebarjäärid, olemas on vaatlus- ja kaitsepositsioonid, helikopteri maandumisplats, söökla ning sarnased olmetingimused nagu põhibaasis.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii. Soome-Iiri pataljon on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFIL-i hetkel 39 riiki.

“Kolonelleitnant  Palmi ootab tegus ja lahinguvõimeline meeskond, kes pani aluse liitlaste kohalolekule Eesti pinnal ning andis märkimisväärse panuse uue riigikaitse arengukava rakendumisse. Nad tõestasid end tänavu kevadel suurõppusel Siil ning tänu saabuvatele lahingusoomukitele CV9035 ja tankitõrjesüsteemidele Javelin muutub 1. jalaväebrigaad lähitulevikus veelgi võitlusvõimelisemaks,” ütles kolonelleitnant Kalmus, kes jätkab 1. augustist teenistust kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülema ametikohal.

Kolonelleitnant Kalmus alustas teenistust kaitseväes 1993. aastal ning on enne 1. jalaväebrigaadi ülemaks asumist teeninud muuhulgas aastatel 2007-2008 maaväe staabi jalaväeinspektorina ning 2009-2012 maaväe staabi väljaõppeosakonna ülemana. Kolonelleitnant Kalmus on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkooli ning teda on autasustatud kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest, maaväe ohvitseri kuldristiga, maaväe staabi rinnamärgiga, mälestusmedaliga “10 aastat taastatud kaitseväge”, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga ja kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest. 2006. aastal osales Kalmus Eesti väekontingendi ülemana sõjalisel välisoperatsioonil Iraagis.

1. jalaväebrigaadi juhtimise võtab üle kolonelleitnant Veiko-Vello Palm, kes alustas teenistust 1992. aastal ajateenijana Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud muuhulgas kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktika õppetooli õppejõuna, maaväe Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana,  peastaabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna ülemana ning staabiohvitserina Poolas asuva NATO Kirdekorpuse staabis. 1. jalaväebrigaadi ülema ametikohale siirdub Palm kaitseministeeriumi riigikaitseplaneerimise osakonna juhataja ametikohalt. Palm on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkooli kadetikooli ja kindralstaabiohvitseride kursused ning osalenud rahvusvahelisel sõjalisel missioonil Afganistanis 2007. ja 2010. aastal. Teda on autasustatud kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi, kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest ning maaväe ohvitseri hõberistiga.

Samal rivistusel andis ka 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni senine ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu pataljoni juhtimise üle major Arbo Probalile. Major Probal alustas teenistust kaitseväes 1994. aastal Põhja üksik-jalaväekompaniis ning on teeninud muuhulgas suurtükiväekooli ülemana ning suurtükiväepataljoni staabiülemana. Kolonelleitnant Mäesalu juhtis suurtükiväepataljoni 2012. aasta augustist ning jätkab teenistust  peastaabi operatiivosakonna lahingutoetusjaoskonna suurtükiväeinspektori ametikohal.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Üksus on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon.

Vastuvõtukomisjoni esimehe abi major Veljo Raide sõnul pidid kandidaadid kõigist sisseastumiskriteeriumitest lähtuvalt tiheda sõela läbima. „Anname võimaluse end ühtlustamiskursusel tõestada ka mõnele sellisele kandidaadile, kes akadeemilise testi edukalt läbis, kuid üldfüüsilises testis mõne ala napilt alla normi sooritasid,“ ütles major Raide. „See annab õppejõududele võimaluse kandidaadi juhiomadusi hinnata ning kandidaadile võimaluse oma üldfüüsilist vormi parendada ja ühtlustamiskursuse lõpus test uuesti sooritada,“ lisas major Raide.

Kõrgem sõjakool immatrikuleerib 67 tudengit 19. maaväe põhikursusele, 6 tudengit 5. mereväe põhikursusele, 12 tudengit 7. õhuväe põhikursusele ning 10 tegevväelast keskastmekursusele magistriõppesse.

Sõjakool võtab maaväe erialale vastu kuus kandidaati, kes eelmisel aastal sisseastumiskatsed edukalt läbisid ning ajateenistusse läksid. Sel aastal sooritasid sisseastumiskatsed edukalt 13 maaväe eriala kandidaati ja üks õhuväe eriala kandidaat, kes saavad kooli õppima asuda järgmisel aastal pärast ajateenistuse läbimist.

Õppeosakond avalikustab vastuvõetute nimekirjad tänase päeva jooksul kõrgema sõjakooli kodulehel ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste peamaja fuajees. Vastuvõetud saavad oma õppima tulekut kinnitada SAIS-is kuni 6. augusti õhtuni. Uut kursust oodatakse kooli 10. augustist.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.​