Uudised

15. juunil algas õppuse „Siil 2015“ järjekordne faas, mille üheks osaks on ka õppusel kasutatud maismaatehnika ja sõidukite konserveerimine ja ladustamine. Kaitseväe jaoks on tegu uue protsessiga mitmes mõttes – esiteks pole kunagi varem sellises mahus niisuguseid tegevusi läbi viidud, teiseks kasutatakse uuendusliku lähenemisena tehnika konserveerimise juures renditööjõudu.

Renditööjõu kasutamise üheks põhjuseks on vastavate spetsialistide ja tööjõu puudus kaitseväes. Sisuliselt saadakse läbi lepingupartneri endale appi kvalifitseeritud töökäsi, kes siis kaitseväe spetsialistide juhendamisel konserveerimis- ja ladustamisprotsessi läbi aitavad viia. „Antud juhul on renditööjõu kasutamine meie jaoks sobiv lahendus, see pakub paindlikkust ja suuremat kontrolli. Tegevused viime läbi kaitseväe territooriumil ja meie enda juhtimisel,“ ütles toetuse väejuhatuse materjaliteenistuse tehnika jaoskonna ülem kapten Erko Iljin.

Seni on konserveerimisprotsess käivitunud suuremate tõrgeteta, kuigi alguses nõudis uudne lähenemine mõnevõrra harjumist. „Meie renditööjõu partneriks on ettevõte, kelle emaettevõttel on sarnase tööga kogemusi Lääne-Euroopa riikides. Mujal Euroopas ongi taoline tööjõu rentimine rohkem levinud,“ ütles kapten Iljin.

Sellise lahendusega ja mastaapsusega projektide puhul on väga oluline, et erinevate osapoolte vahel toimiks konstruktiivne koostöö. „Koostööpartner on olnud väga aktiivne, mille tulemusena on ka omavaheline suhtlus ja arusaamine väga hea. Samuti on hea meel, et ka kaitseväe siseselt on antud protsessi juures koostöö erinevate üksuste vahel tugev – näiteks võimaldasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused meil Lõuna-Eestis lahkelt kasutada töö tarvis tehnohalli, kuigi otseselt sõidukite konserveerimisprotsess neid ei puuduta,“ ütles kapten Iljin.

Esimesed kokkuvõtted lahenduse toimimisest saab teha sügisel. Selliste uute lahenduste kasutusele võtmine aitab ka kaitseväel üle vaadata ja paremaks muuta oma protseduure ning neid arendada. Mõneti on hetkel tegu ka testperioodiga – eesmärkide ettenähtud saavutamise korral võib renditööjõu kasutamine muutuda regulaarseks tegevuseks, seda aastaringselt ka teistes vajaminevates valdkondades.

Kokku peaks konserveerimisprotsessi selle aasta jooksul läbima ca 900 ühikut maismaatehnikat. Enne konserveerimist ja ladustamist kõik sõidukid hooldatakse ja remonditakse, seega peaks kokkuvõttes paranema ka masinapargi kasutusaeg ja valmisolek.

Kaitseväe toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist,  logistikapataljonist ja logistikakoolist.

Pärgade ja mälestuspalvusega peeti meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid. Samuti mälestati lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.

25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.

Eesti rahvas kannatas II maailmasõjas sarnaselt teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti Vabariik on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.

Maaväe eriala vastuvõtukomisjoni esimees leitnant Robert Rajaste sõnul ei tasu neil kandidaatidel heituda, kes sel aastal vastuvõetuks ei osutu. „Soovitan noortel kõigepealt ajateenistus läbida, sest seal nad näevad, kas üldine elukorraldus kaitseväes on see, mida nad on oodanud ning kas ohvitseri karjäär on neile kõige meeldivam ja sobivam,“ ütles Rajaste. „Oma valikutes kindlad kandidaadid on sõjakooli uuesti kandideerima oodatud.“

Sel aastal on kõrgema sõjakooli rakenduskõrghariduse õppes õppekohti 60 maaväe, 10 mereväe ja 10 õhuväe erialade õppuritele ning 20 magistriastme õppuritele. Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse teisipäeval, 28. juulil kella viieks sõjakooli kodulehel ning kaitseväe ühendatud õppeasutuste fuajees teadetetahvlil. Uut kursust oodatakse kooli 10. augustist.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Saime ajateenistuse olemusest väga hea ülevaate ning saame siin nähtut kindlasti Leedus ajateenistuse taastamisel kasutada,“ ütles Leedu maaväe veebel ülemveebel Osvaldas Žurauskas. Tema sõnul vajavad leedukate teadmised värskendamist, sest kohustuslik ajateenistus kaotati Leedus 2008. aastal. „Kaheksa aastat on pikk aeg ning selle jooksul hakkavad mõned põhitõed juba ununema,“ lisas ülemveebel Žurauskas.

Leedu kaitseväelastele tutvustati muuhulgas, kuidas sisustada ajateenijate vaba aega ning kas ja millisel moel on mõttekas piirata moodsate sidevahendite kasutamist. Samuti tutvusid külalised 1. jalaväebrigaadi struktuuri ja Tapa linnaku taristuga. Leedu vanemallohvitserid külastasid ka Tapal asuvaid õhutõrje, tagala- ja pioneeripataljone, luurekompaniid ning staabi- ja sidekompaniid.

Leedu seim võttis otsuse kohustusliku ajateenistuse taastamise kohta vastu käesoleva aasta 19. märtsil. Vastavalt otsusele kehtestati Leedus kohustuslik ajateenistus viieks järgnevaks aastaks.

Autasu üleandmistseremoonial kaitseväe peastaabis tänas kaitseväe juhataja suursaadikut kahe riigi vahelise kaitsekoostöö arendamise eest ja ütles, et Saksamaa on omanud märkimisväärset rolli alliansi kohaldamisel uutele julgeolekuoludele.

Eesti ja Saksamaa on teinud kaitsealast koostööd juba aastaid. Nii näiteks on Saksamaa õhuväelased korduvalt turvanud Balti riikide õhuruumi. Mullu septembrist detsembrini paiknesid Saksa õhuturvajad Ämaris. Samuti võtavad augusti lõpus sakslased Balti riikide õhuruumi valvamise üle brittidelt, kes praegu Ämaris õhuturbeteenistuses on.

Saksamaa on olnud Tartus asuva Balti kaitsekolledži üks aktiivsemaid toetajaid, panustanud kooli nii materiaalsete vahenditega kui õppejõudude ja õppuritega. Samuti on Saksamaa üks küberkaitsekeskuse asutajaid ja olnud Eesti kõrval üks suurimaid panustajaid. Ka hankekoostöö on Eesti ja Saksamaa vahel tihe olnud. Võib öelda, et ligi pool kaitseväe relvastusest ja varustusest on soetatud just Saksamaalt, näiteks 155mm haubitsad ja tankitõrjesüsteemid Milan. Ka on Saksamaa toetanud Eesti mereväe miinitõrjevõimekuse moderniseerimist ning Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud saksa sõjalaevadel Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta.

Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.

„Eestlased on enesekindlad, kogenud ja täpsed ning nende professionaalsus torkab silma,“ ütles Soome-Iiri pataljoni C-kompanii rühmaülem leitnant Antti Söderholm, kelle sõdurid osalevad sel suvel eestlaste patrullides. Söderholmi sõnul on soomlaste ja eestlaste protseduurid väga sarnased. „Koostöö juures on hea, et saame üksteiselt õppida detaile,“ lisas ta.

Liibanonis on rahuvalvajate ülesandeks muuhulgas Liibanoni ja Iisraeli eraldava nii-öelda sinise joone (Blue Line) valvamine. ÜRO, sealhulgas Eesti üksused viivad oma vastutusalas nii öösel kui päeval läbi jalgsi- ja mehhaniseeritud patrulle, mehitavad vaatlusposte ning täidavad muid rahuvalvealaseid ülesandeid.

„Oleme eestlaste ja soomlastega osa ühisest pataljonist ja üksteise protseduuride nägemine seob meid paremini tervikuks ning arendab meeskonnatööd,“ ütles iirlaste B-kompaniis teeniv kapral Aidan Barret. „Olen osalenud ÜRO missioonil UNMIL Libeerias, mis erines oluliselt Liibanonist, sest olime esimesed, kes saabusid riiki pärast kodusõja puhkemist ja missioon hõlmas kogu riiki. Siin Liibanonis saame keskenduda võrdlemisi väikesele vastutusalale.“

ÜRO-l on 16 käimasolevat rahuvalvemissiooni neljal kontinendil, kus osaleb üle 125 000 sõjaväelase kogu maailmast. ÜRO missioonidel on olnud kandev roll kaitseväe ekspeditsioonivõime loomisel. Eesti kaitseväelaste esimesed missioonikogemused pärinevad ÜRO rahuvalvemissioonidelt Horvaatias 1995. aastal ning Liibanonis 1996. ja 1997. aastal.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitu intsidenti. UNIFIL-i üksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist. Pataljoni kuulub üks soome- ja üks iiri jalaväekompanii ning üks eestlastest ja soomlastest koosnev jalaväekompanii.

Kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär soovib kõigile kandidaatidele katsete läbimisel tugevat närvi ja endast parima andmist. „Loodan, et sõjakooli tulevad õppima eelkõige otsustusvõimelised, tahtejõulised ja meeskonnatööd armastavad noored,“ ütles major Luhaäär.

Täna pärastlõunal sooritavad kandidaadid akadeemilise testi, milles näitavad oskusi diagrammide ja kaartide mõistmise ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisega.  Homme teevad kandidaadid üldfüüsilise testi, kus hinnatakse nende võimekust kätekõverduste ja istessetõusude tegemisel ning 3200 meetri jooksul. Reede õhtuni kestvatel kutsesobivusvestlustel saavad kandidaadid rääkida oma motivatsioonist kooli õppima asuda.

Rakenduskõrgharidusõppes kandideerib maaväe erialale 147, mereväe erialale 22 ja õhuväe erialale 44 noort. Neist 115 on läbinud ajateenistuse ning saavad vastuvõetuks osutudes juba sel sügisel õppima asuda. Ülejäänud vastuvõetud saavad alustada õpinguid kõrgemas sõjakoolis pärast ajateenistuse läbimist. 

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Viimase paari kuu jooksul on Ameerika Ühendriikide 15. pioneeripataljoni 902. kompanii mehed ja naised tegutsenud keskpolügooni lõunaosas – nende ülesanne oli nelja kergkasarmu püstitamine ning Tapalt keskpolügoonile viiva, ligi viie kilomeetrise rasketehnika tarvis mõeldud tee ehitamine.

902. kompanii ülema kapten Shawn M. Cooki sõnul laabus neil teenistus Eestis hästi. „Väljakutse oli vast Eesti keskkonnaga kohanemine. Me pole varem nii kaugel põhjas töötanud,  seetõttu küsisime näiteks rajatava tankitee ehitamise tarvis nõu meie üksustelt, kes on Alaskas ja Kanadas teede ehitamisega kokku puutunud,“ ütles kapten Cook. „Väga oluline oli sealjuures ka tugev toetus ja abi Eesti kaitseväelt. Hindan Eesti ja USA üksuste vahelist koostööd väga kõrgelt. Just edukas koostöö on see, tänu millele ehitus sujus.“

902. kompanii on 15. pioneeripataljoni allüksus, mis on spetsialiseerunud vertikaalehitusele ning võimeline läbi viima ka valitud lahingpioneeride ülesandeid. Kompanii loodi 1942. aastal ning osales ka II maailmasõjas, hiljem on tegutsenud liitlaskoostöö raames Euroopas.

902. kompanii vahetab välja 15. pataljoni 500. kompanii, kelle ülesandeks saab eelkõige olema poolelioleva tankitee ehituse jätkamine. Umbes nädala kestva rotatsiooni lõppemiseni viibivad mõlemad üksused Eestis üheaegselt. Alaliselt paikneb 15. pioneeripataljon Saksamaal Grafenwöhris.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja lennuliiklusteenindusega.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Ühendkuningriigi õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe hispaanlastelt üle 5. mail. Ämaris baseeruv Briti lennusalk kuulub kuningliku õhuväe eskadrilli number 6, mis baseerub Šotimaal Lossiemouth lennubaasis.

Venemaa Föderatsiooni vaatluslennud sooritatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud digisensoritega. Lennukil on 17 vaatlejat, samuti Eesti kaitseväelased, kes jälgivad vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist.

Kolmapäeval suunduvad Venemaa vaatlejad Soome, et teha neljapäeval ja reedel sealgi vaatluslende.

Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. Samuti käivad eestlased teistes riikides vaatluslende tegemas, näiteks viimati tegid Eesti kaitseväelased vaatluslennu aprillis Venemaa kohal.