Uudised

Teise koha saavutas taanlane Finn Pedersen ja kolmanda sakslane Lorenz Maximilian Drabke. Võiskondliku võidu said Saksamaa maletajad.

Nädal aega kestnud meistrivõistlusel mängiti seitse vooru šveitsi süsteemis. Võistlusel osales 108 maletajat 15 riigist.

Võistlusel osalenud neli eesti kaitseväelast jõuavad koju homme.

Eesti välisministeeriumi esindaja andis täna Venemaa saatkonna asejuhile üle protestinoodi.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla ühe minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ning eelnevalt oli esitatud lennuplaan, mille kohaselt lennuk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis. Lennukil oli raadiokontakt Eesti lennuliiklusteenindusega.

Õhupiiri rikkumise Vaindloo saare juures registreeris õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris.

“Pataljoni edu on meeskonnatöö. Ilma ohvitseride ja allohvitserideta, kelle oskustest sõltub sõdurite väljaõppe kvaliteet, on ülem lahinguväljal üksi ega suuda oma üksuse lippu kõrgel hoida,” ütles kolonelleitnant Eero Kinnunen. “Kinnitan, et major Kruusmann saab Viru pataljoni näol oma käsutusse üksuse, mille kaitseväelased kuuluvad Eesti paremikku.”

Kolonelleitnant Kinnunen alustas teenistus kaitseväes 1994. aastal ning on enne Viru jalaväepataljoni ülema ametikohale asumist muuhulgas teeninud kompaniiülemana Afganistanis ja maaväe staabis jalaväeinspektorina. Viru pataljoni juhtis ta 2012. aasta 1. juunist käesoleva aasta juuni lõpuni. Alates juulist jätkab kolonenelleitnant Kinnunen teenistust Kaitseliidus, juhtides Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonna operatiivjaoskonda.

Viru jalaväepataljoni uus ülem major Arno Kruusmann läbis ajateenistuse aastatel 1996-1997 sisekaitse operatiivrügemendis ning on alates 1997. aasta aprillist teeninud erinevatel ametikohtadel. Näiteks oli ta aastatel 2004-2005 kaitseväe ühendatud õppeasutuste erialataktika õppesuuna relvastuse grupi tankitõrje õppejõud ning 2009.-2013. aastatel teenis Kalevi jalaväepataljonis operatiivjaoskonna ülemana ja pataljoni staabiülemana. Samuti on ta teeninud Eesti kontingendi ülemana Afganistanis.

Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ning annab väljaõpet mehhaniseertitud jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel.

Tapa linnakus võttis kindrali vastu kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. Pärast ringkäiku sõjaväelinnakus vestles kindralmajor Gamble ka seal tegutsevate ameerika sõjaväelastega.

Samuti käis kindralmajor Gamble kaitseväe keskpolügoonil, kus USA 15. pioneeripataljoni 902. kompanii pioneerid andisd ülevaate oma ehitustöödest - valmiva tankitee rajamisest viimistlusjärgus olevatest barakkidest.

„Külaskäik oli väga kosutav. Hea on näha edukat koostööd kahe riigi vahel ja seda erinevatel üksuste tasanditel,“ ütles kindralmajor Gamble. „Samuti olen rahul siin paiknevate USA üksuste tegevuse ja motivatsiooniga. Üksused naudivad siin täidetavaid ülesandeid.“

Sarnaselt Eestile külastas kindralmajor sel nädalal ka Lätis ja Leedus paiknevaid tema alluvuses olevaid Ameerika Ühendriikide üksuseid.

Praegusesse ametisse asus kindralmajor Duane A. Gamble tänavu 24. juunil. Tema juhitav väejuhatus vastutab kogu Ameerika Ühendriikide Euroopa kontingendi logistilise, transpordialase, lahingulise, rahandusliku jms. tagamise eest.

„Sisseastumisavalduse esitanud noored peaksid nüüd end katseteks võimalikult hästi ette valmistama, et siis endast parim anda,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem. „Tänan kõiki kooli koostööpartnereid, kes on aidanud meil end noortele tutvustada, et nad saaksid tulla sõjakooli õppima.“

2015. aastaks oli võimalik kandideerida 68 õppekohale, millele noored esitasid 125 avaldust. Need, kes on läbinud ajateenistuse ja saavad alustada sellel aastal õppimist, esitasid maaväe õppekavale 93 sisseastumisavaldust, mereväe õppekavale esitas avalduse 12 kandidaati ning õhuväe õppekavale laekus 20 avaldust. Sõjakooli saab sisse astuda ka enne ajateenistuse läbimist, seda võimalust kasutas 109 noort, kes esitasid avalduse 2016. aastaks.

Kandidaatide sobivus selgitatakse välja akadeemilise testi, kaitseväe kehaliste võimete testi ning kutsesobivusvestlusega. Sisseastumiskatsed toimuvad 21.- 24. juulini.

Tänavu võetakse kõrgema sõjakooli maaväe erialale vastu 55 õppurit ning õhuväe ja mereväe erialadele 10 õppurit, eelmisel aastal sissesaanutest on õppima asumist kinnitanud 7 kandidaati.

Kõigil kursustel kestab õpe kolm aastat. Õhuväe kadetid läbivad osa erialasest väljaõppest Eesti lennuakadeemias ning mereväe eriala kadetid TTÜ mereakadeemias. Maaväe erialal õpinguid alustavad kadetid saavad teise õppeaasta lõpus uue spetsialiseerumissuunana valida mehhaniseeritud jalaväe eriala.

Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

„Meie eesmärk on kolme esimese nädala jooksul anda värsketele ajateenijatele teadmised, mis võimaldavad neil sõdurina lahinguülesandeid täita,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem leitnant Ivo Peets.

Juulikutsega Kalevi jalaväepataljoni saabunud kaitseväelaste väljaõppegraafik on tihe. Noormehed saabusid 1. jalaväebrigaadi Paldiski linnakusse teisipäeva õhtul ja kolmapäeval asusid nad, pärast varustuse kätte saamist, õppima kaitseväeteenistust reguleerivaid õigusakte. Neljapäeval ja reedel õppisid nad tundma automaatrelva Galil ning laupäeval ja pühapäeval osalesid välilaagris Kloogal.

Välilaagri esimesel päeval tutvustati ajateenijatele lahinguvarustuse kasutamist, välitingimustes ööbimist ja toitumist, üksikvõitleja moondamisvõtteid ning tunnimehe tegevust. Pühapäeval sooritasid värsked kalevlased relvaeksami ja said võimaluse lasta nende peamisest teenistusrelvast, 5,56mm kaliibriga automaadist Galil.

Leitnant Peetsi sõnul ei tähenda tempokas algus veel seda, nagu oleks augustiks enamik vajalikest teadmistest juba omandatud. „Et saada headeks jaoülemateks ja spetsialistideks, tuleb kogu üheteistkümnekuulise õppeperioodi vältel pidevalt uusi teadmisi omandada. Sõdurid peavad end oma tegevustes kindlalt tundma, mistõttu on igati loogiline maastikule minna võimalikult varakult, sest kasarmuseinte vahel lahingupidamist ei õpi,“ ütles ta.

Järgmisel kahel nädalal õpivad kalevlased välilaagrites kasutama kaarti ja kompassi, sidevahendeid, liikumist lahinguväljal, tõkkest läbipääsu rajamist ning õppekäsigranaadi heitmist.  

Sõdurioskuste baaskursuse lõpurännaku läbivad tulevased jaoülemad ja autojuhid septembri teises pooles, misjärel asuvad noormehed õppima nooremallohvitseri ja autojuhi erialakursustel.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi ning töötada brigaadisiseselt välja uusi väljaõppemeetodeid ja -kavasid.

Esimesed ajateenijad saabusid Ämaris asuvasse logistikapataljoni esmaspäeval ning viimased peaks teenistust alustama reedel, väljaõppe kestvuseks on 11 kuud.

Esmalt läbivad tulevased reservväelased kolmekuulise sõdurioskuste baaskursuse, seejärel alustavad õpinguid samuti kolm kuud kestval nooremallohvitseri või erialakursusel. Väljaõppes keskendutakse kaitseväe logistilistele protseduuridele ja teiste kaitseväe üksuste tagamisele.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamised ülesanded on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Alaliselt paikneb logistikapataljon Ämari lennubaasi territooriumil.

Türgi õhuväe brigaadikindral Cengiz Karacabey sõnul on neil väga hea meel külastada Eestit, kui oma liitlast ja sõpra. „Nüüd mõistame paremini Eesti geopoliitilist olukorda ja jõupingusi oma kaitseväe ülesehitamisel. Samuti oleme teadlikumad uut liiki julgeolekuohtude osas, nagu näiteks kübersõda,“ ütles ta ja lisas, et ootab tulevikus veelgi tõhusamat Türgi ja Eesti vahelist koostööd.

Türgi kaitsekolledži vanemohvitseride kõrgema juhtimiskursuse õppurid kohtusid eile kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrasega, kes andis neile ülevaate Eesti kaitseväest ning selle arengutest ja plaanidest.

„Hea meel on tõdeda, et Türgi ohvitserid on meie regioonis toimuvaga väga hästi kursis, nad esitasid väga asjalikke ja arukaid küsimusi,“ ütles kindralleitnant Terras.

Visiidi käigus külastasid Türgi ohvitserid 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, küberkaitsekeskust ja Sinimägede lahingute piirkonda ning Rakvere Tõrma kalmistut, kuhu on maetud 19. sajandil Vene-Türgi sõdades võetud Türgi sõjavange. Samuti on Türgi kaitseväelased tutvunud Tallinna, Narva ja Tartu linnadega.

Täna tutvuvad Türgi ohvitserid kaitseväe ühendatud õppeasutustega Tartus ja kohtuvad õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremiga. Seejärel jätkub nende õppereis Lätis ja Leedus.

2. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Enno Mõts soovis värsketele ohvitseridele reservteenistuses edu. „Ohvitser peab julgema vastu võtta raskeid otsuseid, aga mitte ainuüksi sellepärast, et seisus kohustab, vaid seepärast, et ta on juht,“ ütles kolonelleitnant Mõts oma sõnavõtus. „Lugupeetud ohvitserid - kamandada oskab igaüks, juhtida vähesed. Neid viimaseid ka mäletatakse.“

Lipnik Karl-Elias Tederi sõnul on selline pidulik auastmete üleandmine tunnustus reservväelase riigile antud panuse eest. „Sain auastme saamisest teada sotsiaalmeediapostitusest ja arvasin, et sellaga piirdutaksegi, kutse tseremooniale oli väga positiivne üllatus ning tekitas uhke tunde,“ ütles lipnik Teder.

Suurõppuse Siil järgselt andis president lipniku auastme 177 reservväelasele, neist 86 on reservteenistuses 2. jalaväebrigaadis.

2. jalaväebrigaadist osales õppusel Siil ligi 3000 reservväelast, ajateenijat ja kaitseväelast.

"Rõõm on näha äsja ajateenistusse saabunud noorte silmis entusiasmi ja optimismi ning tahet kaitsta oma riiki," ütles kindralleitnant Terras.

Veel kohtus kaitseväe juhataja Tapa linnakus uue Ameerika Ühendriikide üksusega ja jälgis nende laskeväljaõpet ning käis kaitseväe keskpolügoonil vaatamas Ameerika Ühendriikide pioneerikompanii ehitustöid.

Sel nädalal asub 1. jalaväebrigaadi Tapa, Paldiski ja Jõhvi linnakutes ajateenistusse ligi 900 noort, keda ootab ees teenistus kahes jalaväepataljonis ning suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri- ja tagalapataljonis.

Sel nädalal teenistusse asuvate kutsealuste ajateenistus kestab üksteist kuud. Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja -teadmised. Seejärel asuvad 1. jalaväebrigaadi sõdurid õppima autojuhi- või jaoülema erialale.