Uudised

Kokku saabub 1. jalaväebrigaadi Tapa, Paldiski ja Jõhvi linnakutesse käesoleva nädala esimesel poolel ligi 900 uut ajateenijat, keda ootab ees teenistus kahes jalaväepataljonis ning suurtükiväe-, õhutõrje-, pioneeri- ja tagalapataljonis.

Sel nädalal teenistusse asuvate kutsealuste ajateenistus kestab üksteist kuud. Esmalt läbivad ajateenijad kolmekuulise sõdurioskuste baaskursuse, seejärel alustavad õpinguid, samuti kolm kuud kestval, nooremallohvitseri või autojuhi erialakursusel. Reservi arvatakse sel nädalal teenistust alustavad noormehed ja neiud järgmisel aastal pärast kevadist suurõppust.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi kuuluvad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ja suurtükiväepataljon ning elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.

„Oleme uute ajateenijate teenistusse asumiseks valmis ning olen kindel, et täna teenistust alustavates meestes ja naistes on piisavalt sisu, et järgneva üheteist kuu jooksul täita oma ülesandeid hästi, ning kevadel saame arvata reservi lahinguvõimelise üksuse,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Üheteistkuulise ajateenistuse esimesed kolm kuud on noortel sõduri baaskursus, kus nad õpivad tundma riigikaitse põhitõdesid, üksikvõitleja oskusi, teadmisi esmaabist, rivikorrast ja tegutsema meeskonnana. Seejärel asuvad sõdurid õppima jaoülemateks ja allüksuste spetsialistideks.

Kuperjanovi jalaväepataljonis, on kutsealustel võimalik läbida ajateenistus jalaväe-, tagala- ja staabikompaniis ning miinipilduja patareis.

Hariduse infotehnoloogia sihtasutuse turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Epp Alatalu soovib kõigile dokumentide esitajatele kannatlikku meelt. „Praegu ei tohiks SAISis järjekorda ega tõrkeid olla,“ ütles Alatalu. „Dokumendid tuleks siiski ära saata piisava ajavaruga, sest viimastel kandideerimise päevadel võib süsteemi koormus suureneda.“

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on sõjakool valmis erandjuhtudel sisseastumisdokumente hilinemisega vastu võtma. „Kui mingil olulisel põhjusel jäävad motiveeritud kadetikandidaatide dokumendid õigeks ajaks esitamata, peaks nad võimalikult kiiresti sõjakooliga ühendust võtma ning me leiame võimaluse ka nende avaldused läbi vaadata,“ ütles ta.

Täpsem teave dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta on kõrgema sõjakooli kodulehel . Küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või e-posti aadressil  Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad tänavu 21. – 24. juulil.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Võiduvõistkonda kuulusid lipnik Madis Reier, nooremveebel Mario Merirand, reamees Margus Riso ja reamees Armin Meesit. Lisaks saavutas Madis Reier individuaalarvestuses Semi-Auto Standard divisjonis teise koha soomlase Sami Hautamaki järel, Margus Riso saavutas kolmanda koha ning Armin Meesit sama divisjoni seenior klassi arvestuses kuldmedali.

Eelmistel Euroopa meistrivõistlustel 2012. aastal Bulgaarias saavutas sama võistkond Soome kolleegide ees teise koha. Tänavu võeti kuldmedal soomlaste ees 111 punktiga.

Kaitsejõudude spordiklubi korraldab tänavu 5.-6. juulil Nursipalu harjutusväljal vintrelva praktikal-laskmise Eesti meistrivõistlused, kus kogunevad lisaks Eesti parimatele laskuritele ka sportlased üle maailma. Kaugemad võistlejad saabuvad seekord Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Kaitsejõudude spordiklubi kuulub Eesti praktikal-laskmise ühingusse, mis koondab laskureid kaitseväest ja Kaitseliidust. Kaitsejõudude spordiklubi laskurid on olnud edukad pea kõigil seni peetud praktikal-laskmise Eesti meistrivõistlustel.

Praktikal-laskmine on spordiala, mis pakub laskurile lahendamiseks elulähedasi situatsioone ning milles on võrdselt olulised täpsus, jõud ja kiirus. Kaitsejõudude spordiklubis harrastatakse praktikal-laskmist alates 2007. aastast.

Eesti Vabariigi Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla ühe minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ning eelnevalt oli esitatud lennuplaan, mille kohaselt lennuk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis. Lennukil oli raadiokontakt Eesti lennuliiklusteenindusega.

Õhupiiri rikkumise Vaindloo saare juures registreeris õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris.

“Reserväelased on meie kaitseväe ja 1. jalaväebrigaadi selgroog. Sellest tulenevalt hindame me neid äärmiselt kõrgelt,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. Kalmuse sõnul tõestasid värsked lipnikud end nii reserv-rühmaülemate kursusel kui suurõppusel Siil. “Siilil nägime oma reservväelaste oskuste kõrget kvaliteeti, mille alustaladeks on õpitud oskuste säilitamine ja nende täiendamine.”

Kokku korraldab 1. jalaväebrigaad reservohvitseridele kolm pidulikku tseremooniat, järgmised kaks toimuvad 2. juulil Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli aulas ja Viimsis Eesti Sõjamuuseumis.

Suurõppuse Siil tulemusena said Kaitsevägi ja Kaitseliit juurde 177 reservohvitseri, neist 72 osales nooremallohvitserina Siilil 1. jalaväebrigaadi koosseisus.

1. jalaväebrigaad on Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon.

Tseremooniaga lõppes kolm päeva kestnud rännak, mis oli Kalevi jalaväepataljoni nooremallohvitseride kursuse viimaseks pingutuseks.

Rännakul osalenud kaitseväelastel tuli lisaks 145 kilomeetrit pikale rajale läbida 11 kontrollpunkti, milledes kontrolliti osalejate taktikalisi teadmisi ja oskust meeskonnana töötada. Peale taktikaliste tegevuste nagu objektiluure, varitsuse püstitamine,  pidid kursuslased andma esmaabi ja evakueerima haavatuid, läbima erinevaid veetakistusi ning leidma meeskondlikke lahendusi erinevate probleemülesannete lahendamiseks. Pürksi külas ootasid kaitseväelasi ees aga kohalikud elanikud, kellele jao esindaja pidi isamaalise kõne pidama.

Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii ülema leitnant Ivo Peetsi sõnul oli kõik eelmainitu vajalik selleks, et värsked nooremseersandid saaksid end proovile panna nii ühiselt kui ka individuaalselt ning õpiksid instruktoritena oma kaaslasi motiveerima. “Järgmise kuu alguses asuvad need samad noormehed ja neiud juhendama juulikutsega teenistusse saabunud ajateenijaid. See ülesanne nõuab neilt tavapärasest suuremaid oskusi, sealhulgas oskust esineda ja end teistele arusaadavaks teha,” lisas leitnant Peets.

Jaanuarikutsega teenistusse saabunud ajateenijad suunatakse nooremallohvitseride kursuse lõpetamise järel 1. jalaväebrigaadi teistesse allüksustesse, kus nooremseersandi auastme teeninud kaitseväelased aitavad tegevväelastel koolitada juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabuvaid ajateenijaid. Lisaks ajateenijatele võttis kursusest osa 4 Scoutspataljoni tegevväelast, kes jätkavad oma üksuses teenistust nooremallohvitseri ametikohtadel.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

Alates uuest õppeaastast on maaväe õppesuunale sisseastujatel esmakordselt võimalik valida ka mehhaniseeritud jalaväe eriala. Sellel erialal spetsialiseeruvad kadetid õpivad lahingmasina juhtimis-, side- ja relvasüsteeme meeskonna tasemel ning mehhaniseeritud jalaväeüksuste taktikat ning nende üksuste juhtimist.

Augustis õpinguid alustava 19. maaväe põhikursuse ülemaks saab senine 1. jalaväebrigaadi  luurekompanii ülem kapten Siim Saavaste. „Ootan sõjakoolis õpinguid alustavatelt kadettidelt eelkõige teotahet ja pühendumist,“ ütles kapten Saavaste.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe õppesuunale. Tänavu võetakse sõjakooli põhikursustele 75 õppurit – 10 õhuväe, 10 mereväe ja 55 maaväe erialale. Õppeaeg on kõikidel õppesuundadel kolm aastat. Osa õppest toimub mereväe kadettidele TTÜ Eesti Mereakadeemias ning õhuväe kadettidele Eesti Lennuakadeemias.

Sisseastumiskatsetel peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi ja läbima üldfüüsilise testi ning kutsesobivusvestluse. Kuld- või hõbemedaliga keskhariduse omandanud kandidaat akadeemilist testi sooritama ei pea. Sisseastumiskatsed saab sooritada juba enne ajateenistust, kuid sõjakooli immatrikuleeritakse kandidaadid alles pärast edukat ajateenistuse läbimist.

Kõik kõrgemas sõjakoolis õppivad kadetid saavad igal kuul vähemalt 600 eurot palka, neile on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus. Kooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Pärast kooli lõpetamist jätkub nooremohvitseride teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Täpsem informatsioon dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta kõrgema sõjakooli kodulehel . 

„Õppuse stsenaarium oli igati asjakohane ja selle eesmärgiks oli harjutada suurt osa meresõjapidamise distsipliinidest tänapäevases hübriidsete ohtude keskkonnas,“ ütles Eesti mereväe miinijahtija Sakala komandör vanemleitnant Toomas Auväärt, kelle laev opereeris õppusel Poola põhjarannikul ja Bornholmi ümbruses 11 laevast koosneva sihtüksuse koosseisus.

„Meile tähendas see võimalust lasta õhusihtmärki, jahtida miine, võidelda asümmeetrilise pealvee- ja õhuohu vastu ning lahendada vastasseisu endast mitmeid kordi võimekama vastase vastu olukorras, kus miinijahtijate kaitseks mõeldud suured sõjalaevad pole veel kohale jõudnud,“ lisas vanemleitnant Auväärt.

Asümmeetrilist ohtu laevale merel võib vanemleitnant Auväärti sõnul võrrelda „roheliste mehikestega“ maismaal – pole kunagi teada, kes need on, kust nad tulevad ja kelle heaks tegutsevad ning nende rolle etendasid õppusel erinevad kiirpaadid ja hobilennukid, mille kaasabil harjutati erinevate olukordade lahendamist ja ründeprofiilide tõrjumist.

Tuukri- ja toetuslaev Tasuja osales Baltopsil miinituukrite sihtüksuse toetuslaevana opereerides Poola ranniku ja Ustka polügooni läheduses. Üksuses koosnes Ameerika Ühendriikide, Belgia, Eesti, Hollandi ja Norra miinituukrimeeskondadest.

„Meie põhiülesanne oli puhastada rannikuala miinidest merejalaväe dessandi jaoks kasutades selleks autonoomseid allveeroboteid ja tuukreid veealuste miinisarnaste objektide identifitseerimiseks,“ ütles Tasuja komandör kaptenamajor Gert Soomsalu. 

Baltopsil osalevate laevade jaoks lõppeb õppus traditsiooniliselt Kielis Saksamaal, kus laupäeval algab Põhja-Euroopa suurim merendussündmus Kieli nädal, mille käigus on külastajatel võimalik tutvuda Baltopsil osalenud laevadega. Peamine mereväeline tseremoonia leiab aset 22. juunil, kui erinevate riikide mereväelased asetavad pärja Laboe ausambale.

Baltopsi ajaloo osalejate arvu poolest suurimast õppusest võttis tänavu osa 17 NATO liikmesriiki ja partnerriiki kokku ligi 5600 osalejaga. Baltopsil osales 49 laeva, 61 õhusõidukit, üks allveelaev ning 700-liikmeline Rootsi, Soome ja Ühendriikide ühendmaabumisüksus. Õppus toimus Läänemere lõunaosas Poola, Rootsi ning Saksamaa vetes, kuid õppuse stsenaarium hõlmas enda alla kogu Läänemere regiooni.

5. kuni 20. juunini kestnud Baltops on iga-aastane rahvusvaheline õppus, mille eesmärgiks on suurendada osalevate riikide paindlikust maa-, õhu- ja mereväe ühendoperatsioonide läbiviimisel Läänemere regioonis. Baltops 2015 õppusel osalesid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Georgia, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi ja Ühendkuningriik.