Uudised

“Õppus läks korda ja mul on hea meel, et Balti pataljon Scoutspataljoni juhtimisel hinnati lahinguvõimeliseks ning kolme Balti riigi kaitsealane koostöö järjest tugevneb,” ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo.

Õppuse lahingud Adaži polügoonil lõppesid eile ning lõpurivistusel autasustati õppusel osalenud iga riigi parimat sõdurit. Eestist pälvis selle tunnustuse Scoutspataljoni B-kompanii jaoülem vanemseersant Rauno Pall.

1.-19. juunini Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas aset leidnud õppus Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on üksuste koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Tänavu oli õppuse rõhk pandud Balti pataljoni hindamisele ja üksuste staapide treenimisele rahvusvahelise operatsiooni raamistikus.

Õppuse juhtstaap asus Leedus ning Lätis viidi läbi maaväeüksuste koostööõppus, kus Eestist osales Scoutspataljon kahe mehhaniseeritud jalaväekompanii ja toetuselemendiga. Õppuse ajal paiknesid Ämari lennubaasis Ameerika Ühendriikide kaheksa ründelennukit A-10 ja tegid Eesti õhuruumis madallende ning Nurmsi lennuväljal harjutasid ameeriklased kahe transpordilennukiga C-130 lasti viskamise ettevalmistamist.

Õppusel osales üle 6000 kaitseväelase Kanadast, Taanist, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Sloveeniast, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest.

Sabre Strike’i on korraldatud alates 2010. aastast ning õppuse põhitegevus toimub igal aastal erinevas Balti riigis.

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid. Pataljoni juhib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo.

Pataljoni väljaõpe jätkub oktoobris ja novembris Hispaanias, Portugalis ja Itaalias toimuva NATO reageerimisjõudude sertifitseerimisõppusega Trident Juncture.

Balti riigid moodustasid ühise pataljoni juba kolmandat korda. Esimene ühispataljon tegutses aastatel 1994 - 2003 ning andis toona paljudele kaitseväelastele esimese rahvusvahelise koostöökogemuse. 2010. aastal panustasid Balti riigid ühise pataljoniga NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisu.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem õnnitles vastseid lõpetajaid ning soovis neile eestvedamisoskust. „Meil on 91 lõpetajat ehk sõjaväelist juhti, ning mitte ainult juhti, vaid ka väärtuste kujundajat ühiskonnas,“ ütles ta.

Maaväe põhikursuse parimaks õppuriks tunnistati nooremleitnant Madis Amer ning mereväe põhikursusel nooremleitnant Jaanus Pulk-Piatkowski, kellele kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras andis üle ohvitseri mõõga. Magistriastme parimaks õppuriks tunnistati kapten Ivo Silbaum, keda kool tänas hinnalise kingitusega.

Lahingukoolis lõpetasid vanemstaabiallohvitseride kursuse 9 kursuslast ning vanemallohvitseride baaskursuse 46 õppurit. Baaskursuse parimaks lõpetajaks oli nooremveebel Kerdo Sillart, kes sai koolilt tänutäheks hinnalise kingituse.

Kõrgema sõjakooli lõpetanud nooremohvitserid asuvad teenistusse erinevatesse väeosadesse. Praeguste maa- ja mereväe põhikursuste lõpetajatega samal ajal kooli astunud õhuväe eriala kadetid lõpetavad kooli novembris.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad parimat juhtimisalast kõrgharidust Eestis. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 22. juunist 5. juulini.

“Lõpurännaku eesmärk on eelkõige kasvatada ja testida osalejate võimet meeskonnas töötada ning õpetada neid käituma olukordades, mille lahendamine nõuab keskmisest loovamat lähenemist,” ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa, kelle sõnul peavad tulevased nooremseersandid juhendama juulikuus teenistusse saabuvaid ajateenijaid. “Jaanuarikutsega teenistusse saabunuil on väljaõppe korraldamisel kanda suur vastutus ning sellest tulenevalt peavad nad lisaks taktikalistele oskustele omandama ka võime oma kaaslasi õpetada ning motiveerida.”

Rännakul tuleb ajateenijatel kokku läbida 145 kilomeetrit, neist 80 sõidukil ja 65 kilomeetrit jalgsi. Kahel esimesel päeval keskendutakse taktikalistele oskustele nagu objektiluure, varitsuse püstitamine ning haavatu evakueerimine, kolmandal päeval tuleb ajateenijatel täita meeskonnavaimu arendavaid ülesandeid. Seersandirännak lõpeb pühapäeva õhtul tseremooniaga Haapsalu piiskopilinnuses.

Jaanuarikutsega teenistusse saabunud ajateenijad suunatakse nooremallohvitseride kursuse lõpetamise järel 1. jalaväebrigaadi teistesse allüksustesse, kus nooremseersandi auastme saanud kaitseväelased aitavad tegevväelastel koolitada juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabuvaid ajateenijaid.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.

"NATO staabielemendi töö alustamine Tallinnas on üks samm eelmise aasta Walesi tippkohtumisel vastu võetud otsuste täideviimisest ja see näitab, et meie liitlased võtavad kollektiivset julgeolekut tõsiselt,“ ütles kaitseminister Sven Mikser. "Ajal kui Venemaa jätkuvalt destabiliseerib rahvusvahelist julgeolekuolukorda ja konflikt Ukrainas teeb tõsis muret, on hea näha, et NATO on uue julgeolekuolukorraga kohanenud ja suurendab kohaolekut oma piiririikides.“

Kaitseminister lisas, et tal on hea meel näha, et NATO on tagasi pöördunud oma juurte juurde ja organisatsioon on taaskord keskendunud kollektiivkaitsele.

NATO tippkohtumisel Walesis vastu võetud valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan - RAP) rakendamine hõlmab kohandamismeetmete osas NATO kiirreageerimisvõime tõstmist, vajaliku relvastuse ja varustuse eelpaigutamist idapiiril asuvatesse liitlasriikidesse ning NATO juhtimisstruktuuri kohandamist uuele julgeolekuolukorrale. 

Staabielemendi ülesanne on ette valmistada ja toetada NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti vabariigi territooriumil. Üksuse koosseisus on tavapäraselt 40 ametikohta, millest asukohariik täidab pooled. Tallinnas paikneva hakkava staabi töös osalevad lisaks Eesti kaitseväelastele veel liitlased Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Kanadast, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Ungarist. Ülesandeid hakkab staabielement saama NATO kirdekorpusest.

Eesti kaitsevägi annab täna tööd alustava NATO staabielemendi käsutusse ruumid ja mehitab Eesti poolsed võtmepositsioonid. Lõppeesmärk on saavutada uue struktuuri täielik tegutsemisvalmidus NATO Varssavi tippkohtumiseks 2016. aastal.

Tseremoonial osalesid koos staabielemendis teenivate Eesti kaitseväelastega kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema asetäitja kindralleitnant Graham Stacey ja liitlasriikide suursaadikud ning kaitseatašeed.

Sakala ja Tasuja opereerivad õppuse ajal peamiselt Põhja-Poola ranniku ja Bornholmi vahele. Sakala kuulub 11 laevast koosnevasse sihtüksusesse ja Tasuja toetab õppusel Ameerika Ühendriikide miinituukrite rühma operatsioone.

Miinitõrjeüksuste roll, kuhu Sakala ja Tasuja kuuluvad, on enne taktikalise faasi algust kõige olulisem, sest nagu ka reaalses olukorras, eelneb mereoperatsioonidele alade puhastamine meremiinidest.

Sellel nädalal on õppusel osalejad sooritanud merel ühise koostööharjutuse ja teinud erinevaid harjutusi, sealhulgas merel manööverdamist, õhu- ja pealveesihtmärkide laskmist, rikete kõrvaldamist ning õhu- ja pealveeohu tõrjumist.

Nädala alguses Poola sadamalinnast Gdyniast välja sõitnud Sakala ja Tasuja on oma sihtüksuse koosseisus teinud miintõrjet dessandialade ettevalmistamiseks, et võimaldada dessantalustel hiljem turvaliselt kohale sõita, need veesata ja maabumisüksus kaldale saata.

5. kuni 20. juunini kestev Läänemere üks suurimaid õppusi Baltops toimub Poolas, Rootsis ja Saksamaal ning õppuse stsenaarium hõlmab kogu Läänemere regiooni.

Baltopsil osaleb tänavu 17 NATO liikmesriiki ja partnerriiki kokku ligi 5600 osalejaga. Õppusest võtab osa 49 laeva, 61 õhusõidukit, üks allveelaev ning 700-liikmeline Rootsi, Soome ja Ühendriikide ühendmaabumisüksus. Õppusel osalevad Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Georgia, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi ja Ühendkuningriik.

Baltops on on iga-aastane rahvusvaheline õppus, mille eesmärk on suurendada osalevate riikide paindlikust maa-, õhu- ja mereväe ühendoperatsioonide läbiviimisel Läänemere regioonis.

“Mul on hea meel näha, et kolme riigi üksused on Scoutspataljoni juhtimisel integreerunud Balti pataljoniks, mis suudab tõhusalt tegutseda. Balti riigid panustavad ühise jõuna meie julgeolekusse ja me tugevdame Eesti, Läti ja Leedu kaitsealast koostööd veelgi,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Eestist osaleb õppusel nii Lätis kui Leedus ligi viisada kaitseväelast, neist enamuse moodustavad Scoutspataljoni võitlejad, kes on Balti pataljoni tuumiküksus. Scoutspataljoni staabiülema major Mart Sireli sõnul on Sabre Strike sõduritele olnud tänavu eriti põnev, sest lisaks taktikalistele harjutustele on nad saanud harjutada dessanti helikopteritelt.

1.-19. juunini Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas korraldatav  Saber Strike on Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppus, mille eesmärk on üksuste koostöö harjutamine ühisoperatsioonideks. Eriline rõhk on tänavu pandud Balti pataljoni hindamisele ja üksuste staapide treenimisele rahvusvahelise operatsiooni raamistikus.

Tänavu asub Sabre Strike juhtstaap Leedus, kus seotud õppusel Sabre Knight teenivad ka Eesti kaitseväelased, ning Lätis viiakse läbi maaväeüksuste koostööõppus, kus Eestist osaleb Scoutspataljon kahe mehhaniseeritud jalaväekompanii ja toetuselemendiga. Õppuse ajal paiknevad Ämari lennubaasis Ameerika Ühendriikide kaheksa ründelennukit A-10 ja teevad Eesti õhuruumis madallende ning Nurmsi lennuväljal harjutavad ameeriklased kahe transpordilennukiga C-130 lasti viskamist.

Õppusel osaleb üle 6000 kaitseväelase Kanadast, Taanist, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Sloveeniast, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest.

Külalistele tutvustati õppuse kulgu ning Balti pataljoni struktuuri ja ülesandeid. Samuti näidati neile õppusel kasutatavat relvastust ja tehnikat ning maaväe harjutust koos lennukitega B-52 ja A-10 ning helikopteritega Black Hawk.

Õppust olid vaatama tulnud teiste seas ka NATO Brunsummi ülemväejuhatuse ülem kindral Hans-Lothar Domröse, Ameerika Ühendriikide maaväe ülem Euroopas kindralleitnant Frederick Ben Hodges, Soome maaväe ülem kindralleitnant Seppo Toivonen, Norra maaväe ülem kindralmajor Rune Jakobsen ning Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad.

Sabre Strike’i on korraldatud alates 2010. aastast ning mille põhitegevus toimub igal aastal erinevas Balti riigis.

Saber Strike on sel kuul üks kolmest rahvusvahelisest õppusest Eestis. 5.-20. juunini leiab aset veel mereväe õppus Baltops ning kuu lõpuni kestab Ameerika Ühendriikide relvajõudude kompaniisuuruse üksuse väljaõpe koos M1A2 Abrams tankide ja jalaväe lahingumasinatega Bradley, mis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas. 

Kaplaniteenistuse taasloomise aastapäeva tähistasid praegused ja endised kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanid kontsert-tänujumalateenistusega. Kontserdil esines kaitseväe orkester ja jumalateenistusel teenisid kaitseväe kaplanid.

Pärast teenistust aset leidnud peakaplani vastuvõtul tänas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kaplaneid teenistuse eest ning andis tänutäheks oma lipu raamitud miniatuuri kaitseväe kaplaniteenistuse taasloojatele - kindral Aleksander Einselnile, endisele kaitseministrile Hain Rebasele, kolonel Michael Gustav Viisele ja endisele kaitseväe peakaplanile kolonel Tõnis Nõmmikule.

Lisaks autasustas kaitseväe juhataja isikliku teenistuse ja kaplaniteenistuse toetamise eest Eesti Kirikute Nõukogu presidenti, EELK peapiiskop emeeritus Andres Põderit kaitseväe teenetemärgiga. Pidupäeval oli kaplaniteenistust õnnitlemas ka EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes moodustati 1919. aastal, raskete lahingute ajal Vabadussõjas. Kindralmajor Johan Laidoneri 22. veebruari käskkirjaga määrati iga diviisi staabi juurde üks sõjaväeõpetaja ametikoht.

Laskejooksul osalesid kõrgema sõjakooli kadetid ning kaitseväe ühendatud kaitseväelased. Laskejooksul tuli läbida kaks ligi kahe kilomeetri pikkust jooksuringi ning kaks laskmise seeriat, kus mõlemas lasti viis padrunit lamades ja põlvelt asendist. Iga möödalask andis võistlejale ühe trahviringi.

Võistlus toimus nii individuaal- kui ka Grand Prix arvestuses. Meeste arvestuses tuli esikohale esimese õppeaasta maaväe eriala kadett Steve Luks, teise koha saavutas teise õppeaasta maaväe kadett Elmar Sahk ning kolmanda koha võttis magistrant Madis Koosa.

Naiste arvestuses tegi parima tulemuse mereväe esimese õppeaasta kadett Kärt Praks, teise koha saavutas kolmanda õppeaasta maaväe kadett Erle Porroson ning kolmandale kohale tuli esimese õppeaasta õhuväe kadett Kadi Kangur.

Grand Prix arvestuses osalenud neljaliikmelistest võistkondadest saavutasid esikoha maaväe teise õppeaasta kadetid, teise koha maaväe esimese õppeaasta kadetid ning kolmanda koha sõjakooli esimese aasta magistrandid.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada SAIS-i vahendusel 22. juunist 5. juulini.

Kindralleitnant Terras märkis oma kõnes, et tunneb head meelt koostöö võimaluse üle Rootsiga, mille käigus oleme parandanud kahe riigi sõjavägede koostoimimist ning arendanud endi spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, mida saame kasutada ka oma riigi kaitsmisel.

Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp alustas oma valmidusperioodi käesoleva aasta alguses ja see lõpeb 30. juunil. Eesti panustab Põhjala lahingugruppi tsiviil-militaarkoostöö meeskondade, sõjaväepolitsei, demineerimismeeskondade ja militaargeograafidega. Samuti kuulub Eesti kontingendi koosseisu rahvuslik logistiline toetuselement koos liikumise kontrolli meeskonnaga.

Põhjala lahingugrupi suurim panustaja 1900 kaitseväelasega ja juhtriik on Rootsi. Lisaks Rootsile osalevad lahingugrupis veel Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra ja Iirimaa. Lahingugrupi suurim õppus, „Joint Action", peeti eelmise aasta novembris Rootsis.

Ligi 2500 liikmeline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus, et osaleda Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.

„Infopäeval on sisseastujatel võimalus saada otse allikast vastuseid neid huvitavatele küsimustele,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste meedia ja turundusgrupi ülem kapten Kristjan Kostabi. „Kohal on ka kaitseväe värbamiskeskuse esindajad, kes aitavad sisseastujatel paberimajandusega tegeleda, mis võib alguses keerukas tunduda.“

Infopäeval tutvustavad ohvitserid huvilistele sisseastumiskatseid ning maa-, mere- ja õhuväe õppesuundi, erialasid ja hilisemat teenistust ning kaitseväe värbamiskeskuse esindajalt saab lisainfot ajateenistuse läbimisest. Lisaks räägivad kadetid õppetöövälisest tegevusest ja kadetielust ning tutvustavad kooli olmetingimusi. Infopäev on heaks võimaluseks tutvuda sõjakooli õppe- ja eluoluga ning suhelda vahetult koolis õppivate kadettidega.

Infopäev algab kaitseväe ühendatud õppeasutuste peahoones (Riia 12) reedel, 12. juunil kell 13 ja lõpeb orienteeruvalt kell 15. Osalemiseks on vaja eelregistreeruda, selleks palume saata oma nimi ja kontaktandmed e-posti aadressile

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada SAIS-i vahendusel 22. juunist 5. juulini.