Uudised

"Jätkub Scoutspataljoni kaitseväelaste ettevalmistus võimalikuks osalemiseks 2016. aasta NATO reageerimisjõudude kooseisus. Sabre Strikel harjutab Scoutspataljon lahinguülesannete täitmist Balti pataljoni koosseisus," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus ja lisas, et pataljoni väljaõpe jätkub oktoobris ja novembris Hispaanias NATO reageerimisjõudude õppusega Trident Juncture.

Saber Strike 2015 aktiivne faas kestab 8. juunist 19. juunini ning õppuse peamisteks eesmärkideks on Balti pataljoni hindamine ning üksuste staapide treenimine rahvusvahelise operatsiooni raamistikus. Eestist võtab Saber Strikest osa Balti pataljoni tuumiku moodustav elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon, kes suunab õppusele kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid ning pataljoni toetuselemendi.

Tänavused koondtööharjutused Saber Knight ja Saber Strike ühendavad Taani diviisi staabiõppuste seeriat ning Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatavat Saber Strike nime kandvaid õppusi. Taanlaste staabiõppustel on Eesti osalenud alates 2009. aastast, kui 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Saber Strike on 2010. aastast Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise Balti riikides korraldatav õppus, mis keskendub Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude koostööle.

Scoutspataljoni kaitseväelased ja tehnika liiguvad homme hommikul Paldiskist Kanama risti, Märjamaa, Pärnu ja Ikla kaudu õppuse alale Adažis. Tagasi Paldiskisse tuleb Scoutspataljon reedel, 19. juunil.

Miinijahtija Sakala hakkab kuuluma üheteistkümne laevaga gruppi, mida juhib Balti mereväeeskaadri Baltron staap. Tuukri- ja toetuslaev Tasuja toetab õppusel Ameerika Ühendriikide miinituukrite rühma operatsioone.

Tänavune õppus Baltops toimub Poolas, Rootsis ja Saksamaal ning õppuse stsenaarium hõlmab kogu Läänemere regiooni.

Õppusel osalevad veel Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Georgia, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi ja Ühendkuningriik. Õppusel osaleb 49 laeva, 61 õhusõidukit, üks allveelaev ja 700-liikmeline Rootsi, Soome ja Ameerika Ühendriikide ühendmaaväeüksus. 

5. kuni 20. juunini kestev Baltops on iga-aastane rahvusvaheline õppus, mille eesmärk on suurendada osalevate riikide paindlikust maa-, õhu- ja mereväe ühendoperatsioonide läbiviimisel Läänemere regioonis.

Õppusega seotud lennutegevus toimub ajavahemikul 8. juunist kuni 18. juunini, nädalavehtuseks praegu lennutegevust planeeritud ei ole. Igapäevased harjutuslennud toimuvad hommikuti, orienteeruvalt ajavahemikus 9.00 kuni 12.30 ning pärast lõunat orienteeruvalt kell 13 kuni 16. Enamus lende toimub Ämarist Läti ja Leedu polügoonidele, samuti Eesti kaitseväe keskpolügoonile, kus kasutatakse ka õppemoona. Lennud polügoonidele võivad toimuda madallendudena.

Õppuse ajal lendavad Eesti õhuruumis lisaks ründelennukitele ka transpordilennukid C-130J, mis harjutavad Nurmsi lennuvälja kohal lasti heitmist ning samuti maanduvad seal. Läänemere piirkonnas lendavad ka strateegilised pommitajad B-52. Eesti õhuruumis võib neid märgata keskmistel ja suurematel kõrgustel.

Eesti õhuväe ülesanne õppusel on osutada siin baseeruvatele lennuüksustele vastuvõtva riigi toetust ning tagada kogu militaarlennutegevuse juhtimine ja kontroll ning selleks vajalik õhuseire Eesti õhuruumis.

Juunis toimub Läänemere piirkonnas kaks õppust – mereväe õppus BALTOPS (5. - 20. juuni) ning maaväe õppus Saber Strike (1.-19. juuni), mille maapealne tegevus toimub peamiselt Adaži harjutusalal Lätis.

Seoses õppustega baseerub Ämari lennubaasis kaheksa ründelennukit A-10 koos ligi 150 õhuväelasega. Ründelennukid kuuluvad Ameerika Ühendriikide Marylandi rahvuskaardi lennuüksusesse, keda seob Eesti õhuväega pikaajaline koostöö.

Maapealsete märkide ründamiseks ning maaväe lähitoetuseks mõeldud ühemeheline ründelennuk A-10 Thunderbolt II on tuntud oma manööverdusvõime ning madalalt ja aeglaselt lendamise võimete poolest. Samuti on ta kuulus oma pardarelvade täpsuse poolest. Lennuki loomise lähtekohaks võeti 30mm kaliibriline seitsmetoruline pardakahur ning lennuk konstrueeriti niiöelda selle ümber. Tolle soomustläbistavat laskemoona kasutava pardakahuri nominaalne laskekirus on 4200 lasku minutis.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse ASga.

Ründelennukid A-10 osalevad õppusel Saber Strike 2015 ning baseeruvad õppuse ajal Ämari lennubaasis.

“See operatsioon näitab meie võimet kiirelt liigutada oma üksusi Balti riikides, et vajadusel kiiresti reageerida igale võimalikule kriisile või meie liitlasi ähvardavale ohule,” ütles Eestisse saabuva kompanii ülem kapten Jonathan Punio. “Peame väga oluliseks oma liitlaste suveräänsust ja turvalisust. Suhtume resoluutselt ja pühendunult iga oma liitlase vabaduse tagamisse.”

Ameeriklaste väljaõpe Eestis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas. Väljaõppe üks osa on üksuse manöövrivabaduse ja liikuvuse demonstreerimine, samuti teevad USA sõdurid erinevaid taktikalisi harjutusi kaitseväe keskpolügoonil ja Nursipalu harjutusalal. Eesti kaitseväe roll operatsioonil on korraldada täiendava USA üksuse vastuvõtmine ning tagada neile vajalik logistiline ja meditsiiniline toetus.

Ameerika Ühendriikide üksus saabub Eestisse Lätist ja juuni lõpuni paikneb 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi tankikompanii võitlejad ning 2. jalaväebrigaadi Võru linnakus 173. õhudessantbrigaadi õhudessantväelased.

3. jalaväediviisi 7. jalaväerügement on üks vanimaid Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväeüksuseid, mis loodi rohkem kui 200 aastat tagasi ja on osalenud 12 sõjas ning saanud üksusena rohkelt tunnustusi. Rügement on osalenud mõlemas maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõdades, aga Iraagi ja Afganistani operatsioonidel. 7. jalaväerügement on osa 3. jalaväediviisist, hüüdnimega  Rock of the Marne, mille üksus sai I maailmasõjas Marne'i lahingus üles näidatud vapruse eest. 173. õhudessantbrigaad asutati Esimese maailmasõja ajal ja üksus on osalenud Teise maailmasõja lahingutes, Vietnami sõjas ning operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis.

Kursusel osaleva Ukraina sõjaväearsti sõnul ootab ta kursuselt eelkõige teadmisi Eesti sõjaväemeditsiini süsteemi toimimisest. „Siiani olen õppinud eelkõige väikeseid detaile, mis on huvitavad ning vajalikud selleks, et oma õpetamisoskusi arendada,“ ütles Ukraina sõjaväes helikopterimeedikuna töötav Tetjana. „Näiteks eile saime Maarjamõisa haiglat külastades teada, et teil on erinev taktika vereülekannete tegemisel.“

Samuti erinevad ukrainlase sõnul Eesti ja Ukraina sõjaväemeditsiin ka selle poolest, et Ukrainas ei ole standardiseeritud süsteemi veel kokku lepitud.

Tartut kirjeldas ta üllatavalt vaiksena ning imestas, et tänavatel liigub inimesi võrdlemisi hõredalt. „Eesti vabatahtlikud, kelle abil siia õppima tulime, rääkisid meile Eesti ajaloost. Saan nüüd palju paremini aru, miks Eesti inimesed meid toetavad. Oleme toetuse eest väga tänulikud,“ ütles Tetjana.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste meditsiinikeskus korraldab kaasaegse sõja- ja katastroofimeditsiini alaseid kursusi nii kaitseväe meedikutele ja kadettidele kui ka reservtervishoiutöötajatele. Õppeasutustes käivad kursustel ka tudengid Tartu ülikooli arstiteaduskonnast ning Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolist. Ukraina sõjaväemeedikuid koolitas meditsiinikeskus teist korda.

Ordeni üle andnud Prantsusmaa suursaadiku Michel Raineri sõnul pälvis mereväekapten Sepper autasu kaasa aitamise eest Eesti osalusele piraatlusvastases operatsioonis Atalanta.

„Selle raames panite õla alla koostööle Prantsuse mereväega ja andsite isikliku panuse selleks, et Eesti laevakaitsemeeskond saaks teenida Prantsuse fregatil Le Courbet,“ ütles suursaadik Raineri ordenit üle andes. Suursaadiku sõnul on mereväekapten Sepper üles näidanud suurt tahet kahe riigi merevägede koostöö tugevdamiseks. 

Koos mereväe ülemaga autasustati toetuse väejuhatuse staabiülem kaptenleitnant Roman Lukast Prantsusmaa kaitsejõudude hõbemedaliga tema panuse eest Eesti kaitseväelaste liitumisele operatsiooniga EUTM-Mali ja EUFOR-RCA ajal, mil ta teenis Eesti kaitseatašeena Saksamaal.

Auleegioni orden on Prantsusmaa kõrgeim riiklik autasu, mille asutas Napoleon Bonaparte 1802. aastal. Prantsusmaa mereväe laev Eridan osales 15.-29. maini Eesti vetes toimunud Baltimaade suurimal miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015, mida juhtis Eesti merevägi. 

Kindral Gorenci sõnul on oluline vähendada pidevate muutustega kaasnevat ebakindlust kindlat struktuuri järgides. „Kõigil juhtidel võivad olla muutuste läbi viimiseks erinevad kriteeriumid,“ ütles kindral Gorenc. „Minu arvates on oluline jälgida eesmärki, juhtimist, turvalisust, ustavust ja korda.“

Kindral ütles oma ettekandes, et oluline on juurutada nii noorem- kui ka vanemohvitseride seas mõtteviisi „Jah, kui…“, mitte „Ei, sest…“.  Kindrali sõnul hoiavad relvajõude koos üksteise usaldamine ja koostöö. Samuti rääkis kindral Gorenc informatsiooni töötlemisest. „Informatsioonist on vähe kasu. See tuleb muuta teadmisteks ning teadmised omakorda tarkuseks,“ ütles ta.

Kindral Frank Gorenc viibib Eestis seoses NATO õhuväeharjutusega BRTE XXI, mille eesmärk on Eesti, Läti ja Leedu õhuturbes osalevate lendurite koostöö harjutamine Balti riikide ja Soome õhuvägedega.

"Meie fookus käesoleval õppusel on erinevate väeliikide koostöö lihvimine koos Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe, Taani diviisi ning Läti ja Leedu brigaadide staapidega," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.  Eestist osaleb õppusel äsja suurõppuse Siil keskmes olnud ligi seitsmekümnest tegevväelasest koosnev 1. jalaväebrigaadi staap. "Meie jaoks on tegemist Siili jätkuga - kui Siilil aitasid liitlased teritada meie okkaid, siis nüüd aitame meie teritada liitlaste omi," lisas Kalmus.

Vastavalt õppuse stsenaariumile on tänu fiktiivse riigi Botnia rünnakule käivitunud NATO aluslepingu viies artikkel, mille tõttu asuvad Balti riikide brigaadid koos liitlastega Eestit, Lätit ja Leedut agressori eest kaitsma.

Leedus peetavale õppusele Saber Knight järgneb 8. juunist 19. juunini Lätis Adaži polügoonil korraldatav õppus Saber Strike 2015, mille peamisteks eesmärkideks on Balti pataljoni hindamine ning üksuste staapide treenimine rahvusvahelise operatsiooni raamistikus. Eestist võtab Saber Strikest osa Balti pataljoni tuumiku moodustav elukutseline Scoutspataljon, kes suunab õppusele kaks mehhaniseeritud jalaväekompaniid ning pataljoni toetuselemendi.

Tänavused koodtööharjutused Saber Knight ja Saber Strike ühendavad Taani diviisi staabiõppuste seeriat ning Ameerika Ühendriikide Euroopa maaväe korraldatavat õppust Saber Strike.  Taanlaste staabiõppustel on Eesti osalenud alates 2009. aastast, mil 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Saber Strike on 2010.

aastast Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise Balti riikides korraldatav õppus, mis keskendub Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude koostööle.