Uudised

Eesti rahuvalvajate ülesandeks on muuhulgas patrullida nii öösel kui päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nii-öelda sinisel joonel (Blue Line).

„Vaatamata sellele, et enamus vaenutegevusest jääb praegu peamiselt Süüria ja Põhja-Liibanoni poole on lähiajaloo sündmustele tuginedes oluline hoida silma peal Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel, et ennetada võimalikku konflikti osapoolte vahel,“ ütles Eesti jalaväerühma ülem nooremleitnant Janari Jaanso.

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on läbi aastate osapoolte vahel esinenud siiski mitmeid intsidente. UNIFIL-i üksuste ülesandeks on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Samuti viivad ÜRO sh. Eesti üksused oma vastutusalas nii öösel kui päeval läbi jalgsi- ja mehhaniseeritud patrulle, mehitavad vaatlusposte ning täidavad muid rahuvalvealaseid ülesandeid.

Eesti jalaväerühm kuulub Soome kontingendi koosseisu, mis on osa 500-mehelisest Soome-Iiri ühispataljonist FINIRISHBATT.

Eesti jalaväelased teenisid Liibanonis ka aastatel 1996-1997, siis koos norralastega. Riigikogu andis 18. veebruaril mandaadi kuni 50 kaitseväelase lähetamiseks ÜRO rahuvalvemissioonile UNIFIL Liibanonis. Koos staabiohvitseridega teenib hetkel Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. UNIFIL operatsioon kestab alates 1978. aastast.

Allveelaev hakkab opereerima Läänemeres NATO allveelaevastiku ülema USA mereväe kontradmiral Matt Zirkle alluvuses, kes saabus täna Tallinnasse, et tutvuda allveelaeva ning selle meeskonnaga.

Allveelaeva U34 komandöri Saksa mereväe vanemleitnant Stephan Pfeifferi alluvuses teeniv meeskond hakkab toetama NATO 2. mereväegrupi operatsioone Läänemeres.

„Liitlaste allveelaevad on kriitilise tähtsusega NATO liitlaste kollektiivkaitses ja see visiit näitab NATO pühendumist kollektiivkaitsele,“ ütles kontradmiral Zirkle. „Allveelaevad nagu U34 on võimelised mitmekülgsete ülesannete täitmiseks alates allveelaevade ja pealveelaevade vastasest tegevusest kuni erioperatsioonide, luure- ja seiretegevuste toetuseni. Mul on hea meel tutvuda allveelaeva meeskonnaga ja arutada nende eelseisvaid operatsioone. Samuti on hea meel kohtuda kolleegidaga Eesti mereväest ja külastada ilusat Tallinna.“

Lisaks allveelaeva meeskonnale kohtub kontradmiral Zirkle Eesti mereväe esindajatega ning külastab USA saatkonda Eestis.

Ameerika Ühendriikide Euroopa erioperatsioonide väejuhatuse ülem kindralmajor Gregroy Lengyel ütles, et õppuse korraldus ja sellel osalenud üksused avaldasid talle suurt muljet. Kindralmajor Lengyel lisas, et see õppus ei võimaldanud ainult tihendada koostööd mitme riigi eriväelaste vahel, vaid kaasas endasse ka tsiviilstruktuurid ja kohalikud omavalitsused, et tugevdada kolme Balti riigi julgeolekut.

Õppuse ajal harjutasid mitme riigi eriväelased nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eestis eelmisel nädalal lõppenud erioperatsioonide väejuhatuse õppus Dagger oli tihedalt seotud õppusega Flaming Sword, millel harjutasid eriväelased tavatu sõja pidamist nii maal kui merel rahvusvahelise kriisi tingimustes.

Esimene õppus Flaming Sword peeti Leedus kolm aastat tagasi, kuid seekordne õppus oli suurem nii oma mahult kui territooriumilt, kaasates kokku kaheksa riigi eriväelasi ning teisi üksuseid Leedu kaitseväest ja ka tsiviilstruktuure.

Koos Eesti eriväelastega osalesid õppusel eriüksuslased Leedust, Lätist, Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Norrast ja Rootsist.

Eesti erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ja selle peamine ülesanne Eesti riigikaitses on arendada tavatu sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. 2012. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus.

Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.

NATO gruppide ja Eesti mereväe laevade koostööharjutusel harjutasid mereväelased tegevust simuleeritud asümmeetrilise ohu vastu ning laevade grupi kooskõlastatud manööverdamist. Õhutõrjeharjutust toetas Eesti õhuväe kopter, mis etendas harjutusel vastase rolli.

"Oli au töötada koos Eesti liitlastega. Iga koos tehtud harjutus arendab meie vägesid ja täiendab meie oskusi," ütles kontradmiral Williamson. 

Sadamavisiidi ajal kohtuvad gruppide ja laevade komandörid Tallinna linnavalitsuse esindajatega ja kolleegidega kaitseväest, laevameeskonnad saavad aega puhkamiseks ja kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks. 

USA mereväe kontradmiral Brad Williamsoni alluvusse kuuluv NATO 2. alaline mereväegrupp koosneb lipulaevast USS Vicksburg ning laevadest HMCS Fredericton, TCG Goksu ja HNLMS Tromp.

USS Vicksburg on Ticonderoga-klassi ristleja, mis on varustatud Aegis lahingujuhtimissüsteemiga ja mille peamisteks võimeteks on kaugmaa õhutõrje Standard raketisüsteem (k.a. ballistiliste rakettide tõrje ehk osalemine raketikilbis) ning Tomahawk tiibrakettidega maasihtmärkidele löökide andmine. 

Hollandi mereväe kaptenleitnant Peter Bergen-Henegouwen juhitav NATO 1. miinitõrjegrupp osales 15. maist kuni tänaseni kestnud miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015, mis toimus Eesti mereväe juhtimisel 15 riigi, 18 laeva ja 7 tuukrigrupi osalusel Eesti vetes. Gruppi kuuluvad lipulaev FGS Donau (Saksamaa), BNS Lobelia (Belgia), FGS Auerbach (Saksamaa), HMS Quorn (Ühendkuningriigid), ORP Mewa (Poola), HNLMS Willemstad (Holland), HNOMS Rauma (Norra), FS Eridan (Prantsusmaa) ja LNS Skalvis (Leedu).

„Tänan kõiki osalenud mereväelasi eeskujuliku töö eest. Eesti veeteed on selle panuse võrra veelgi ohutumad,“ ütles Open Spirit 2015 üldjuht Eesti mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper. Mereväe ülem rõhutas, et lisaks leitud ja kahjutuks tehtud lõhkekehadele on operatsiooni oluliseks tulemuseks ka põhjalikud merepõhjaandmed, mis tõstavad Eesti mereväe olukorrateadlikust ja võimaldavad vajadusel kiiresti andmeid kontrollida.

Operatsiooni käigus leiti kokku 200 meremiini ja 10 lõhkekeha, millest tehti kahjutuks 60 meremiini ja 4 lõhkekeha. Enim leiti lõhkekehasid Naissaare ja Aegna saare ümbrusest, kust leiti 165 meremiini ja 8 lõhekeha, millest tehti kahjutuks vastavalt 34 ja 4. Piirkonnas tegutses NATO 1. alaline miinitõrjegrupp kokku kümne laevaga.

Muhu ja Saaremaa rannikuvetest leidsid seitsme riigi miinituukrid kokku 16 meremiini, millest tehti kahjutuks 12. Tuukreid toetas Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja. Irbe väinast leiti 19 meremiini ja 2 lõhkekeha, millest tehti kahjutuks 14 meremiini. Piirkonnas tegutses Balti miinitõrjeeskaader BALTRON ja Eesti mereväe miinijahtijad Admiral Cowan ja Sakala, kokku 7 laeva.

Tänavu täitus ühtlasi ka kakskümmend aastat rahvusvahelistest miinitõrjekoostööst Balti riikides. Esimesena ulatasid Balti riikidele oma abistava käe Rootsi mereväelased, kes 1995. aastal Paldiskis koostöös Eesti mereväega esimese ühise miinitõrjeoperatsiooni läbi viisid.

Eesti vetes 15. kuni 29. maini toimunud rahvusvahelisest miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 2015 võttis osa 15 riiki, 18 laeva ja 7 tuukrimeeskonda. Tegemist oli käesoleva aasta suurima miinitõrjeoperatsiooniga Balti riikides, kus osales kokku üle 800 mereväelase. Miinitõrjeoperatsiooni peamisteks eesmärkideks oli Eesti veeteede puhastamine maailmasõdade-aegsetest lõhekehadest ning operatsioonil osalenud üksuste omavahelise koostöö harjutamine.

Eesti mereväe juhitud operatsioonil oli kolm tegevuspiirkonda – Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik. Tallinna lahes ja Irbe väinas tegutsesid miinitõrjelaevade grupid, kelle ülesandeks oli avastada, kaardistada või teha kahjutuks nende tegevuspiirkonnast leitud lõhkekehad.

Muhu saarel Lõunaranna sadamas paiknes miinituukrite laager, kust viidi läbi miinituukrite operatsioon Saaremaa ja Muhu saare rannikuvetes. Sellest võtsid osa seitsme riigi miinituukrite meeskonnad Ameerika Ühendriikidest, Eestist, Kanadast, Rootsist, Saksamaalt, Poolast ja Lätist. Miinituukrite operatsiooni toetas Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Eesti merevägi osales miinitõrjeoperatsioonil miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja. Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele võttis miinitõrjeoperatsioonist osa ka kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes andsid oma panuse staabiohvitseridena operatsioonistaabis, laevaohvitseridena mereväe laevade ning läviohvitseridena liitlaste laevadel.

Operatsioonil osalesid oma laevade ja meeskondadega NATO 1. alaline miinitõrjegrupp SNMCMG1 ja Balti miinitõrjeeskaader Baltron.

Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015 osalenud laevad: Lobelia (Belgia), Admiral Cowan, Sakala, Tasuja (Eesti), Willemstad (Holland), Skalvis, Kursis (Leedu), Virsaitis (Läti), Rauma, Maaloey (Norra), Mewa (Poola), Eridan (Prantsusmaa), Sturkö, Kullen (Rootsi), Donau, Auerbach (Saksamaa), DEN M/V Blue Capella (Taani) ja HMS Quorn (Ühendkuningriigid). Lisaks laevadele kasutati lõhkekehade avastamiseks ka viite mehitamata pealvee drooni.

Tänavusest miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit võtsid osa Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriigid.

Open Spirit on Balti riikide merevägede poolt korraldatav miinitõrjeoperatsioon, mis toimub kord aastas rotatsiooni korras Eestis, Lätis või Leedus. Viimati toimus Open Spirit Eestis 2012. aastal. Järgmine Open Spirit toimub tuleval aastal Leedus.

“Esimest korda rääkisime nii laias ringis ja eri riikide vahel vajadusest tegeleda laiapindse riigikaitsega mitte ainult siseriiklikult, vaid ka riikide vahel. Mis tähendab ka, et mitte ainult kaitseväed ei pea oma jõudu ühendama ja koostööd tegema, vaid ka tsiviilstruktuurid, kes osalevad laiapindses riigikaitses,”  ütles kindralleitnant Terras ja lisas, et sellised arengud on märk ka sellest, et soovitakse alustada laiapindse riigikaitse võrgustiku loomist riikide vahel.

Kohtumisel said kaitsevägede juhatajad ülevaate julgeolekuolukorrast siinses regioonis. Samuti arutati omavahelise koostöö tugevdamist. Teiste teemade hulgas oli arutluse all ka Ämari lennubaasi kasutamine liitlas- ja partnerriikide õhuvägede väljaõppekohana, aga ka liitlasriikide kohalolek NATO idapiiril ja koostöö erioperatsioonide valdkonnas.

Kaitseväe juhataja aruta kindral Philip Breedlove’iga ka Ameerika Ühendriikide üksuste kohalolekut Eestis ja nende elu- ning väljaõppetingimuste parandamist ning Ämari lennubaasi kasutamist ühiste õhuväeõppuste läbiviimiseks.

Kohtumisel räägiti ka suvel eesseisvatest rahvusvahelistest õppusest. Sealhulgas järgmisel nädalal algavast õppusest Saber Strike, kus osalevad ka Eesti maaväelased ja õppusest BALTOPS, kus osalevad Eesti mereväelased.

Põhjala kaitseväe juhatajate kohtumisel osalesid Taani, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi, Islandi ja Poola kaitsevägede juhatajad. 

“Oleme siin selleks, et hoida end erialast ehitustööd tehes vormis ning harjutada koostööd oma NATO liitlastega, antud juhul siis Eestiga,” ütles 18. sõjaväepolitsei brigaadi 15. pioneeripataljoni 902. pioneerikompanii koosseisu kuuluv nooremleitnant Harrison Heath. Heathi sõnul ongi nende jaoks oluliseks väärtuseks just koostöö Eesti kaitseväelastega, kuna suvisel perioodil ei erine siinsed olud olulisel määral pataljoni alalisest paiknemiskohast Grafenwoehri väikelinnast Baierimaal.

Pioneerikompanii on praeguseks alustanud keskpolügooni lõunaväravast Kolgu laskeväljale kulgeva kuni seitsmekümnetonnist tanki taluva teelõigu rajamist, tulevikus peaks jalaväe lahingumasinate CV9035 ja tankide Abrams liiklemiseks sobilik soomukitee ulatuma 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakust keskpolügooni soomusmasinatele mõeldud harjutusalani. 

Keskpolügoonil õppustel viibivate eestlaste ja liitlaste paremaks majutamiseks rajavad ameeriklased Tapa lähistele neli kuni kahekümne inimese majutamiseks mõeldud puidust kasarmut. Kogu ehitamiseks kasutatav masinapark, sealhulgas teetöödeks vajalik tehnika, kuulub Ühendriikide pioneerikompanii varustusse ning saabus Eestisse koos ligi saja kahekümne pioneeriga.

15. pioneeripataljon loodi 1916. aastal, üksus võttis osa nii mõlemast maailmasõjast kui Korea ja Vietnami sõdadest. Pataljoni ülesandeks on toetada relvajõude pioneerivõimekusega, sealhulgas rajada ülesande täitmiseks vajalikke ehitisi ning teid. Üksus viibib Eestis juuli keskpaigani, mil 902. kompanii vahetab välja teine Ühendriikide pioneeriüksus.

Eile ÜRO rahuvalvebaasis UNP 2-45 Lõuna-Liibanonis aset leidnud rivistusel ütles UNIFIL’i läänesektori ülema asetäitja mereväekapten Jori Harju, et tal on hea meel näha Eesti lippu taas UNIFIL’i mastis. „Meie ajalooline side Eestiga on väga tugev, rääkimata sarnasest hümnist, mida just kuulsite,“ lisas ta ning ütles, et on kuulnud Eesti sõdurite varasematest kogemustest Afganistanis.

Veel sama päeva õhtul alustasid Eesti üksused esimeste patrullide läbiviimist oma vastutusalas. Suurema osa Eesti kontingendist moodustab rühmasuurune üksus ja selle toetuselement, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni A-kompanii baasil. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega.

Eesti jalaväerühm kuulub Soome kaitseväe üksuse koosseisu, mis on osa 500-mehelisest Soome-Iiri ühispataljonist FINIRISHBATT. Pataljoni juhtriik Soome panustab üksusesse kahe jäägrikompaniiga, staabiohvitseride ja toetusüksusega, kokku umbes 350 kaitseväelasega. Iirimaa panustab ühe jalaväekompanii, staabiohvitseride ja toetusüksusega.

Eesti jalaväerühm teenib Soome-Iiri pataljoni vastutusalas ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL läänesektoris Iisraeli piiri ääres koos Itaalia, Ghana, Lõuna-Korea, Malaisia ja Tansaania kaitseväelastega. Eesti jalaväerühma ülesanneteks on viia läbi vaatlusi, patrulle ja mehitada kontrollposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Samuti teevad Eesti kaitseväelased koostööd Liibanoni relvajõududega.

Eesti jalaväelased teenisid Liibanonis ka aastatel 1996-1997, siis koos norralastega. Riigikogu andis 18. veebruaril mandaadi kuni 50 kaitseväelase lähetamiseks ÜRO rahuvalvemissioonile UNIFIL Liibanonis. UNIFIL operatsioon kestab alates 1978. aastast.

Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilane Andriana Tšupova osales riigikaitselaagris esimest korda ja jäi sellega väga rahule ning leidis, et see on ka hea koht eesti keele harjutamiseks. Enim meeldis talle laagris telkmantlist ööbimiskoha ehitamine.

Lisaks erinevatele metsas toime tulemise oskustele ning kuivtoidupakist endale söögi valmistamise õppisid koolinoored ka sõduritarkusi. Kolmepäevase laagri esimesel päeval läbisid õpilased Tapa väeosas meditsiini- ja relvaõppe ning iga soovija sai lasta 5,56 millimeetrisest automaatrelvast Galil AR. Eile kaitseväe keskpolügoonil õppisid noored maskeeruma, maastikul kaugusi määrama ning kaardi ja kompassi abil orienteeruma. Õhtul ehitasid nad endale telkmantlist ja kuuseokstest ööbimiskoha. Täna aga tuli koolinoortel laager kokku panna ning liikuda kümne kilomeetri pikkusele orienteerumisrajale, et jõuda tagasi Tapa väeossa.

Riigikaitselaagri peakorraldaja vanemveebel Renzo Rajaste sõnul korraldavad suurtükiväelased igal aastal laagri nendele gümnaasiumi noortele, kellele 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased koolides riigikaitseõpetust annavad. "Selline traditsioon sai alguse 2008. aastal, kui tegime esimese taolise laagri. Tahame nende laagritega tutvustada noortele riigikaitsealaseid praktilisi oskusi,“ ütles vanemveebel Rajaste.

1. jalaväebrigaadi riigikaitselaagris osales 85 õpilast Vinni-Pajusti, Narva Pähklimäe, Rakvere ja Tapa gümnaasiumidest.

Kadettveebel Martin Holmi sõnul arutas ta linnavalitsusega võimalikke istutamiskohti ning ühiselt jõuti järeldusele, et sobiv oleks puud lasteaedadesse istutada. „Meid võeti väga soojalt vastu. Lapsed olid nii elavad ja innukad ning tahtsid kaevamisel ja kastmisel kaasa aidata,“ ütles kadettveebel Holm. „Kadettide jaoks oli puudeistutamisest suurem väljakutse laste vahel ülesannete jagamine, nii et keegi tegevusest kõrvale ei jääks.“

Kuueaastase Lisete sõnul meeldis talle kõige rohkem see, et kadetid nii rõõmsad ja sõbralikud olid. „Täna me tegime nii vahvat tööd, istutasime puid ja saime aidata,“ ütles Lisete. „Nad käisid ka kevadlaada ajal külas ja näitasid samu labidaid, millega täna kaevasime.“

Enne puude istutamist näitasid maaväe teise õppeaasta kadetid liivakastis lastele ette, kuidas labidaga kaevamine käib. Nii kaevasid nad liiva seest välja suure kivi, mille käruga mänguplatsilt eemale toimetasid.

Kõrgema sõjakooli kadetikodu ostis noored kased RMK Tartu puukoolist eelmisel kuul, et nendega kaunistada koolimaja sõjakooli 96. aastapäeva puhul.

Eelmisel nädalal istutasid kadetid puid ka Mõmmiku ja Tähtvere lasteaedadesse. Kohalike elanike toetus on kõrgemale sõjakoolile oluline ning puude istutamisega soovivad kadetid anda oma panuse ühiskondliku heaolu arendamisse.