Uudised

Nädal aega kestnud "Dagger" oli tihedalt seotud ka Leedus toimuva regionaalse erioperatsioonide õppusega "Flaming Sword", mis võimaldas Eestisse õppusele tuua nii teiste riikide eriväelasi, kui ka õhutranspordivahendeid. Nii viibis eile Eesti õhuruumis esmakordselt näiteks vertikaalstardiga hübriidlennuk CV-22 Osprey.

„Tänavune erioperatsioonide õppus oli peamiselt suunatud Kaitseliidu võitlejate treenimisele, et olla valmis võitlema sõja kõigis dimensioonides, sealhulgas neis, milleks konventsionaalsed üksused ei valmistu,“ ütles kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Kui kaitseliitlastele lõppes õppus pühapäeval, siis meie eriväelased jätkavad õppusega veel nädal aega, nüüd juba regionaalses keskkonnas „Flaming Sword“, mille raames tehakse erioperatsioone ka Leedus.“

Erioperatsioonide väejuhatusel on oluline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes ja selle peamine ülesanne Eesti riigikaitses on arendada tavatu sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. 2012. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus.

Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles oma sõnavõtus kaitseväe peastaabi ees aset leidnud rivistusel, et Liibanoni suunduva kontingendi samm on ajalooline, sest see on esimene kord kui läheme välisoperastioonile koos oma vennasrahvaga – soomlastega, kellega koos õlg õla kõrval Vabadussõjas võitlesime. Veel soovis kaitseväe juhataja kaitseväelastele operatsioonil tarkust, visadust ja rahulikku meelt, sest tegemist on diplomaatilise ja rahuvalvemissiooniga, mis erineb eestlaste varem kogetust. Tänasel tseremoonial osales ka Soome kaitseatašee Eestis.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti kontingendist moodustab rühmasuurune üksus ja selle toetuselement, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni A-kompanii baasil. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on kapten Mario Lementa ja rühmaülem nooremleitnant Janari Jaanso.

Eesti jalaväerühm hakkab kuuluma Soome kaitseväe üksuse koosseisu, mis on osa 500-mehelisest Soome-Iiri ühispataljonist FINIRISHBATT. Pataljoni juhtriik Soome panustab ühispataljoni kahe jäägrikompaniiga, staabiohvitseride ja toetusüksusega, kokku umbes 350 kaitseväelasega. Iirimaa panustab ühe jalaväekompaniiga.

Eesti jalaväerühm asub teenima Soome-Iiri pataljoni vastutusalas ÜRO rahuvalvemissiooni UNIFIL läänesektoris Iisraeli piiri ääres koos Itaalia, Ghana, Lõuna-Korea ja Malaisia pataljonidega, Tansaania kompanii ja Sloveenia ning Fidži üksustega. Eesti jalaväerühma ülesanneteks on viia läbi vaatlusi, patrulle ja mehitada kontrollposte ning täita muid rahuvalvealaseid ülesandeid. Samuti teevad Eesti kaitseväelased muuhulgas koostööd Liibanoni relvajõududega.

Riigikogu andis 18. veebruaril mandaadi kuni 50 kaitseväelase lähetamiseks ÜRO rahuvalvemissioonile UNIFIL Liibanonis.

“Arvasime, et siin kaasalöömine aitab meil toetada Eesti ühiskonda ning annab samas võimaluse õppida paremini tundma nii Eestit kui eestlasi,” ütles Ameerika Ühendriikide seitsmeliikmelise instruktorite grupi juht leitnant Ryan Guinn, kellel tuli koos kaasvõitlejatega laupäevasel kanuumatkal täita kanuujuhi ning sellele järgnenud õhtusöögil Kaitseliidu Kirna õppekeskuses grillimeistri rolli.

Lisaks kanuumatkale läbisid ameeriklased pühapäeval koos laagris viibinud neljakümne ühe lapsega seitsmekilomeetrise jalgsirännaku Kirna matkarajal.

Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktori Mati Sinisaare sõnul sujus instruktorite ja laste koostöö suurepäraselt. „Ameeriklased olid oma hooliva suhtumisega meie lastele äärmiselt heaks eeskujuks. Tagasiside, mida lastelt olen saanud, on olnud eranditult väga positiivne,“ ütles Sinisaar.

Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastelaagrit korraldatakse 2001. aastast. Kaitsevägi on laagri õnnestumisse panustanud inimjõu ja tehnikaga 2010. aastast.

„Usun, et lisaks sõjalisele väljaõppele sai iga sõdur teenistusest midagi kasulikku ellu kaasa – näiteks mõne erialakutse, paremad juhioskused, kohanemisvõime, oma võimete piiride tundmise või head kaaslased,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tõevere rivistusel. „Just seda viimast pean väga oluliseks, sest lahinguvõimet saab küll tehniliselt mõõta soomuse paksuse või relvade tulejõuga, kuid määramatult tähtis on üksuse sidusus ja omavaheline usaldus.“

Ajateenistuse viimasel rivistusel ütlesid head sõnad sõduritele reservteenistusse kaasa 2. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Enno Mõts ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. Lisaks anti rivistusel sõduritele teenitud auastmed ning tublimaid tänati tänukirjade ja meenetega.

Õppusel Siil 2015 kokku harjutanud ajateenijad hooldavad ja tagastavad enne reservi arvamist veel oma varustuse ja relvastuse. Lisaks saavad sõdurid võimaluse anda tagasisidet ülematele oma teenistuses viibitud aja ja väljaõppe kohta. Olenevalt allüksuste töö korraldamisest saavad ajateenijad koju alates 27. maist kuni 29. maini.

Kuperjanovi jalaväepataljon võtab noori ajateenistusse kolm korda aastas- juulis, oktoobris ja jaanuaris, seega ootab pataljon uusi ajateenijaid juba juuli esimestel päevadel.

Leitud vrakkide päritolu ja täpne otstarve vajab veel uurimist, kuid esialgsete andmete põhjal leiti üks allveelaev, Teise maailmasõja-aegne lennuk, kaubalaev, maabumisalus ja kaks veel tuvastamist vajavat vrakki. Lisaks on Tallinna lahest leitud ühe purjelaeva vrakk.

Pärast miinitõrjeoperatsiooni lõppu edastab merevägi vrakileidude info meremuuseumile.

Tänahommikuse seisuga on Eesti mereväe juhitava miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus leitud 55 meremiini ja 7 lõhkekeha, nende hulgas torpeedo, lennukipomm ja mürsk.

29. maini kestevast miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 2015 võtab osa 15 riiki, 18 laeva ja 7 tuukrimeeskonda. Tegemist on käesoleva aasta suurima miinitõrjeoperatsiooniga Balti riikides, milles osaleb kokku üle 800 mereväelase Ameerika Ühendriikidest, Belgiast, Eestist, Hollandist, Kanadast, Leedust, Lätist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist ja Ühendkuningriikidest.

Eesti merevägi osaleb miinitõrjeõppusel miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja. Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele osaleb miinitõrjeoperatsioonil ka kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes annavad oma panuse staabiohvitseridena operatsioonistaabis, laevaohvitseridena mereväe laevade ning läviohvitseridena liitlaste laevadel.

Operatsioonil on kolm tegevuspiirkonda – Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik. Tallinna lahes ja Irbe väinas tegutsevad miinitõrjelaevade grupid, kelle ülesanne on avastada ning kaardistada või teha kahjutuks nende tegevuspiirkonnast leitud lõhkekehad. Saaremaa ja Muhu saare rannikuvetes tegutsevad seitsme riigi miinituukrite meeskonnad ning Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev Tasuja. 

Kõrgema sõjakooli ülem major Tarmo Luhaäär soovis võistluse avamise rivistusel kõigile osalejatele edu õige teeotsa leidmisel ja osavust asimuutide arvutamisel. Selleks, et taastada võistluse autentsus ning pidada silmas kapten Urmas Aali mälestust, läbisid võistlejad raja kaitseväe kaardi, välivormi ja ristkoordinaatidega orienteerudes.

Kaptenite arvestuses läks karikas võistluse ajaloos esimest korda jagamisele kahe kapteni vahel, kes raja sama ajaga läbisid. Võitjateks olid kõrgema sõjakooli keskastmekursuse kuulaja kapten Madis Koosa ning staabi- ja sidepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem kapten Siim Hannus.

Naiste arvestuses sai esikoha Kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktika õppetooli lektor kapten Kersti Vennik, teise koha õhuväe kadett Jane Reiljan ning kolmanda koha KVÜÕA täienduskeskuse veebel Marika Koplimägi. Meeste arvestuses tuli esikohale leitnant Lauri Malsroos õhuväest, teise koha saavutas leitnant Kaupo Ots suurtükiväest ning kolmanda koha sai nooremleitnant Raul Reiljan 1. jalaväebrigaadist.

Kõrgema sõjakooli kursuste vahelises arvestuses arvestati kursuse kuut parimat aega. Esimese koha saavutas 18. maaväe põhikursus, teisele kohale tuli 17. maaväe põhikursus ning kolmanda koha sai õhuväe kursuste ühendvõistkond. Arvestati kuue parima ajaga kadeti tulemusi. Kaitseväe struktuuriüksiste vahel sai kolme parima aja arvestuses esikoha 1. jalaväebrigaad, teisele kohale platseerus suurtükiväepataljon ning kolmanda koha pälvis 18. põhikursuse võistkond.

Esimest korda viidi võistlus läbi 1998. aastal ja seda Sõjakooli orienteerumisvõistluse nime all. Alates 2002. aastast on võistlus kapten Urmas Aali nimeline.

Kapten Urmas Aal oli aastatel 1999-2001 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem. Suure spordihuvilisena kaasas ta nii oma kolleege kui Kõrgema Sõjakooli kadette aktiivselt spordi tegemisse. 2001. aastal traagiliselt hukkunud kapten Aali jaoks jäi viimaseks rivistuseks KVÜÕA aulas toimunud Kõrgema Sõjakooli suundorienteerumise autasustamisrivistus.

Tänahommikuse seisuga on lõhkekehadest enim leitud Naissaare ja Aegna ümbrusest, kus tegutseb kümnest laevast koosnev NATO 1. miinitõrjeeskaadri üksus. Kokku on seal töötavad meeskonnad leidnud 26 meremiini ja ühe torpeedo.

Saaremaa ja Muhu rannikuvetes tegutsevad seitsme riigi miinituukrid on tänase seisuga leidnud kuus meremiini, mis kõik on ka kahjutuks tehtud. Tuukrite operatsiooni toetab Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Irbe väinas seitsmest laevast koosnev Balti miinitõrjeeskaadri Baltron juhtimisel tegutsev üksus on nädala jooksul leidnud kolm miini, millest kaks on leidnud Eesti mereväe miinijahtija Sakala. Koos Sakalaga tegutseb piirkonnas ka mereväe lipulaev miinijahtija Admiral Cowan.

„Saaremaa on mu kodusaar ja on mul hea meel, et saan Saaremaa ümbrust ja veeteid ohutumaks muuta,“ ütles miinijahtija Sakala komandör vanemleitnant Toomas Auväärt, kelle sõnul on meeskond teinud head tööd ning koostöö liitlastega sujub, sest varem on koos palju harjutatud.

Sakala ligi 40-liikmelises meeskonnas tegutsevad koos kaadrimereväelastega ka 11 ajateenijat, kolm kadetti ja üks Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlasest reservohvitser. Ajateenijad saavad operatsiooni käigus sonarioperaatori erialaväljaõppe.

29. maini kestevast miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 2015 võtab osa 15 riiki, 18 laeva ja seitse tuukrimeeskonda. Tegemist on käesoleva aasta suurima miinitõrjeoperatsiooniga Balti riikides, kus osaleb kokku üle 800 mereväelase.

Miinitõrjeoperatsioonist võtavad osa Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriigid. Operatsioon lõpeb järgmisel nädalal.

“Esimest korda meie pataljoni ajaloos arvame sel kevadel reservi ajateenijad, kes õppisid tegutsema soomukitel ning kes suudavad lahinguväljal täita taktikalisi ülesandeid mehhaniseeritud kompanii koosseisus,” ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen. “Siilil tõestasime, et esimesed meie väljaõpetatud mehhaniseeritud jalaväekompaniid toimivad kui lahinguvõimeline tervik.”

Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ning annab väljaõpet mehhaniseertitud jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Pataljoni taasloomise päevaks loetakse 1992. aasta 22. maid, kui Vabariigi Valitsus andis määrusega nr 155 korralduse Viru jalaväepataljoni formeerimiseks. Üksuse eelkäija, 4. jalaväerügement, asutati 1917. aasta 6. detsembril.

"Meie sõit Tallinnast Tapale läks täna igal juhul asja ette, annetajate hulk oli seda väärt," ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse liikuvgrupi vastutav arst doktor Sirli Tikas.

Doonoripäevale oodati verd annetama kõiki 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus paiknevaid kaitseväe teenistujaid. Kokku koguti täna 45 ühikut verd, millest üks ühik võrdub 450 milliliitriga. 

Kolm nädalat tagasi kogusid Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse töötajad Tapa linnakus peamiselt ajateenijate annetustest 125 ühikut. Juba tuleval esmaspäeval on doonoripäev 1. jalaväebrigaadi Paldiski linnakus, kuhu oodatakse verd annetama sealseid ajateenijaid ja teenistujaid. Kaitsevägi korraldab oma väeosades doonoripäevi pidevalt ning vahel käivad verekeskuse töötajad kaitseväe linnakutes lausa igal kuul.

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitseväe koostööst veredoonorluse propageerimisel on kujunenud mõlemale osapoolele meeldiv traditsioon, mida ilmestab hästi suvehooaja doonoritelkide projekti hüüdlause: "Ka doonor on riigikaitsja".

Samuti arutasid NATO riikide kaitseväe juhatajad Afganistanis käimasoleva toetusmissiooni „Resolute Support“ arenguid ning perspektiive ning kuulasid Georgia ja Ukraina kaitseväe juhatajate ülevaateid viimastest piirkondlikest julgeolekualastest arengutest.

Oluline osa sõjalise komitee kahepäevasest töökohtumisest keskendus järgmisel aastal Varssavis toimuva NATO tippkohtumise ettevalmistuseks. Kindralleitnant Terras rõhutas oma sõnavõtus alliansi  kaitseplaanide kaasajastamise tarvidust. „Varssavi tippkohtumiseks peab NATO kaitseplaneerimine olema veelgi enam uut reaalsust arvestav. On selge, et Venemaa tegevus viimase aasta jooksul on julgeolekuolukorda märkimisväärselt halvendanud,“ ütles Terras. Tuntavalt muutunud julgeolekupilti silmas pidades soovitasid NATO riikide kaitseväe juhatajad järgmiseks tippkohtumiseks alliansi strateegilisi alusdokumente täpsustada.

Kaitseväe juhataja andis oma kolleegidele ka ülevaate hiljuti lõppenud kaitseväe suurõppusest Siil 2015, mis kuulus Steadfast Javelin nime all NATO õppuste kalendrisse. „Siil 2015 oli ka NATO tasandil oma mahult ning ambitsioonilt väga märkimisväärne ettevõtmine. Liitlaste siiras huvi õppuse käigu ning tulemuste osas on seega loomulik,“ ütles Terras.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs ning ta kõneleb sõjalise komitee ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

NATO sõjaline komitee kohtub aastas kolm korda. Kolmest kohtumisest kaks korraldatakse reeglina NATO peakorteris Brüsselis ning üht korraldab iga kord erinev liikmesriik. Eestis kogunesid NATO kaitseväe juhatajad 2004. aastal. Sel aastal toimub kohtumine Türgis.