Uudised

Viimasel ühisel rännakul selgitasid kuperjanovlased kokku töötanud rühmade hulgast välja kõige kiiremad. Sel aastal osutusid võitjateks tagalakompanii tagalarühma ajateenijad koos tegevväelasest kompaniiülema abi ja rühmaülemaga.

"Murtud saabas on ajateenijate sporditsükli viimane osavõistlus, mis toimus juba 18-ndat korda. Ajateenijatele suunatud spordivõitluste eesmärk on füüsise ja juhiomaduste arendamine ning ühtekuuluvuse tõstmine. Minu hinnangul on need eesmärgid ka saavutatud, mis omakorda soodustab väljaõppe läbiviimist ning tõstab allüksuste lahinguvõimet," ütles 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Sõdurid pidid rühma koosseisus läbima linnulennult ligi 25 kilomeetrise teekonna. Liikuda oli vaja läbi 7 kontrollpunkti, kus ootasid ees erinevad ülesanded. Distants oli maastikul ette määratud. Rännaku läbisid sõdurid lahingvarustuses. Võistkonnad komplekteeriti rühmade kaupa vastavalt väljaõppe- või funktsioonipõhisele koosseisule. Rännakust võtsid samadel tingimustel osa ka tegevväelased.

Esimese koha saavutanud võistkond sai endale rändauhinna - murtud saapa, mis ehib allüksuse ruume seni kuni selle keegi teine võita suudab.

Kiirrännak "Murtud Saabas" on viimane suurem jõupingutus enne ajateenijate reservi arvamist. Murtud saabas sümboliseerib nii rasket rännakut, et saabas võib murduda. Esimene "Murtud Saabas" toimus Kuperjanovi jalaväepataljonis 1993. aastal ning sellest võtsid osa nii ajateenijad kui tegevväelased.

Euroopa Liidu riikide kaitseväe juhatajad arutasid Brüsselis organisatsiooni egiidi all toimuvate sõjaliste operatsioonidega seotud küsimusi. Kuulati ära ülevaated sõjalistest ning väljaõppealastest operatsioonidest Malis, Somaalias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Bosnia-Hertsegovinas ning piraatlusevastasest operatsioonist Atalanta Aafrika looderanniku vetes.

Päevakajalise küsimusena arutati ka päev varem Euroopa Liidu välis- ning kaitseministrite heakskiidu saanud inimkaubanduse ning –smugeldamise vastase mereväeoperatsiooni üksikasju. Kavandatav operatsioon Vahemerel käivitub lähiajal.

Olulise teemana oli kõne all Euroopa Liidu sõjalistest operatsioonidest saadud kogemuste ellurakendamine uute, päevakorda kerkivate missioonide kavandamisel ning elluviimisel. Kindralleitnant Riho Terras tõi oma ettekandes esile õppetunnid, mida Eesti koges oma jalaväerühma ja toetuselemendi siirmisel ning teenistusel operatsioonipiirkonnas.

Kaitseväe juhataja sõnul on oluline, et riikide vahel valitsev ühtne arusaam ning konsensus sõjaliste operatsioonide käivitamise osas oleks reaalselt tuntav operatsioonipiirkonnas. „Eesti kogemus Kesk-Aafrika Vabariigis toimunud missiooniga näitab, et kiire ning asjakohane üksuste lähetamine aitab keerulisi olukordi leevendada,“ ütles kindralleitnant Terras.

Lisaks rõhutas kaitseväe juhataja operatsioonipiirkonna luureinfo õigeaegse kogumise ning analüüsi tähtsust. „Meie hinnangul on Euroopa Liidu sõjalise valmisoleku üheks tähtsamaks teguriks just luurevõimekus ning koostöö erinevate institutsioonide vahel luureinfo töötlemisel,“ ütles ta.

Kohtumisel osales ka Ukraina kaitseväe juhataja kindralpolkovnik Viktor Muženko, kes andis sõjalisele komiteele üldise ülevaate Ukraina hetkeolukorrast. Kindralleitnant Terras avaldas oma sõnavõtus tugevat toetust Ukrainale ning rõhutas, et Euroopa Liidu käsutuses on mitmeid instrumente, mida on võimalik Ukraina toetuseks kasutada.

Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalise komitee esimees on alates 2012. aasta novembrist Prantsuse kindral Patrick de Rousiers.

Eesti osaleb alates 2013. aasta algusest Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis väljaõppemeeskonna ja staabiohvitseridega. Varem on Eesti osalenud Euroopa Liidu operatsioonil Althea Bosnia Hertsegoviinas, piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta Punasel merel ning rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis.

Willemstad on üks kümnest NATO 1. miinitõrjegrupi laevast, mille tegevuspiirkond operatsioonil on Naissaare ja Aegna saare ümbrus. Lisaks laevadele kasutatakse seal lõhkekehade otsingul ka kahte mehitamata pealveedrooni. Tänahommikuse seisuga on Open Spiritil leitud Naissaare ja Aegna lähistelt viis meremiini, neist kolm on juba ka kahjutuks tehtud.

Eesti mereväe juhitaval operatsioonil on kolm tegevuspiirkonda - Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik. Tallinna lahes ja Irbe väinas tegutsevate miinitõrjelaevade gruppide ülesanne on avastada, kaardistada või teha kahjutuks nende tegevuspiirkonnast leitud lõhkekehad.

15. kuni 29. maini Eesti vetes toimuvast rahvusvahelisest miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 2015 võtavad osa 15 riigi 18 laeva ja 7 tuukrimeeskonda. Tegemist on selle aasta suurima miinitõrjeoperatsiooniga Balti riikides, kus osaleb kokku üle 800 mereväelase. Miinitõrjeoperatsiooni eesmärgid on Eesti veeteede puhastamine maailmasõdade-aegsetest lõhekehadest ning operatsioonil osalevate üksuste omavahelise koostöö harjutamine.

Eesti merevägi osaleb miinitõrjeoperatsioonil miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja. Lisaks ligi sajale Eesti mereväelasele osaleb miinitõrjeoperatsioonil ka kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes annavad oma panuse staabiohvitseridena operatsioonistaabis, laevaohvitseridena mereväe laevadel ning läviohvitseridena liitlaste laevadel.

Miinitõrjeoperatsioonist võtavad osa Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriigid.

Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid sooritada kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite, mille eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.

Delegatsiooni kuulus kolm Venemaa Föderatsiooni ja üks Valgevene ohvitser. Peamiselt keskenduti 1. jalaväebrigaadile, kuid kogu inspekteeritav maa-ala ulatus 18 000 ruutkilomeetrile ning hõlmas ka õppuse Siil tegevust.

Raport inspektsiooni tulemustest saadetakse kõikidele OSCE liikmesriikidele.

Käesolev inspektsioon on sel aastal esimene Venemaa Föderatsiooni relvastuskontrolli visiit Eestisse.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase hinnang õppuse strateegiliste eesmärkide saavutamisele oli väga hea. „Me saavutasime oma peamised strateegilised eesmärgid,“ ütles kindralleitnant Terras. „Formeerimine toimis, kõik üksused saavutasid lahingvalmiduse, 1. jalaväebrigaadi kokkuharjutus andis hea tulemuse ja palju õppetunde, mida analüüsida, Kalevi pataljon sertifitseeriti ja lahkformeerimine toimus kiiresti ja kvaliteetselt. Koostöö liitlastega oli märkimisväärselt edukas ja sujuv. Erinevad väeliigid said oma ülesannetega hakkama.“

Õppuse peamisteks eesmärkideks oli kontrollida kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste lahinguvalmidust, mille käigus kontrolliti üksuste koosseisude teavitamist, formeerimist, täiend- ja koostegevusõppe läbiviimist, väljaõpet koondumisaladel ja  1. jalaväebrigaadi konventsionaalset lahingtegevust ning koostööd liitlastega.

Ehki formeerimine viidi läbi vastavalt ettenähtud aja piires ja suudeti kõik üksused formeerida ning tagati nende lahingvalmidus, andis Siili esimene etapp kaitseväele mitmeid õppetunde. Nii tuleb kaaluda kuidas vältida liialt pikkade järjekordade tekkimist formeerimiskeskustes ja leida kiiremaid viise reservväelastele relvastuse ja varustuse kätteandmiseks, et üksused oleksid võimalikult kiiresti lahinguvalmis. Üheks võimaluseks oleks nii-öelda personaalne etteladustamine.

Õppusele eelneval ajal tuleb parandada info liikumist kaitseväe ja reservväelaste vahel, et tagada võimalikult suur osalus õppusel ja et kaitseväel oleks parem ülevaade õppusele tulevatest reservväelastest ja neist, kes on vabastatud ja ka vabastamise põhjustest. Samuti vajab kaasajastamist kutsete väljasaatmise süsteem, mille jaoks on koostöös seadusandjaga vaja muuta formeerimissüsteemi selliselt, et saaks kasutada juba toimivaid e-riigi lahendusi.

Kaitsevägi peab ka õppuste vahelisel ajal hoidma sidet oma reservväelastega, et hoida neid informeerituna nende sõjaaja ülesannetest ja eesseisvatest õppekogunemistest. Positiivse õppetunnina toimis enne õppust Siil suhtlemine reservväelastega läbi sotsiaalmeedia, mille kaudu said sajad reservväelased, aga ka nende lähedased vastuseid mitmetele küsimustele.

Õppuste ajal vajab täiustamist kaitseväe sidesüsteem ja info liikumine erinevate üksuste ja staapide vahel.

Kaitseväe võime tegeleda mittekonventsionaalsete ohtude ning hübriidsõja rakendamisega meie vastu peab käima ajaga kaasas. Kaitsevägi peab jätkama senist head tööd käimasolevate konfliktide analüüsimisel, kuid leidma täiendavaid mooduseid õpitu praktiliseks rakendamiseks, sealhulgas kogemuse edastamiseks reservväelastele.

Siil näitas, et kaitsevägi peab täiustama meditsiinialast koostööd tsiviilsektoriga, et sõjaolukorras oleks haavatutele ja vigastatule tagatud võimalikult kiire ja heal tasemel meditsiiniline abi.

Kaitsevägi toetab igati plaani hakata tulevikus kompenseerima kõigi õppustel osalevate reservväelaste palgavahet tegeliku palga ja riikliku toetuse vahel, sest iga okas loeb. See on õiglane kõigi reservväelaste suhtes. Kuna tegemist on seadusandluse küsimusega, siis kaitsevägi on siin väga tänulik juba täna neile ettevõtetele, kes on omaalgatuslikult selle vahe kompenseerimise ette võtnud. Kuid, vajadus riikliku reguleerimise osas on olemas.

Selgelt tulid välja kitsaskohad hangete vallas, sest kõik Siiliks planeeritud varustus ei jõudnud riigihangete venimise tõttu õppuse ajaks kohale. Suured hanked on väga keerulised ja erinevad osapooled püüavad erinevate meetoditega neid hankeid võita ja tihti jõuavad vaidlused kohtusse, kus nende menetlemine võtab aega.

Väga selgelt joonistus välja keskpolügooni laiendamise vajadus. Seda eelkõige selleks, et harjutada operatsioone rasketehnikaga kohas, mis on selleks kujundatud, et vähendada tulevikus selliste manöövrite mõju väljaspool polügoone asetsevat alal, kus on liikunud rasketehnika ning mida kaitseväe tsiviil-militaarkoostöö meeskonnad koostöös eraomanike ja eraettevõtetega hetkel tuvastavad ja remondivad.

Täna lõppenud ja kogu Eestit hõlmanud õppus Siil 2015 oli läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimus iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osales kokku üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel oli kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustasid osalejatest üle poole.

Võistlusele laekus 231 tööd. Joonistusi saatsid õpilased seitsmeteistkümnest koolist Võru- ja Valgamaalt ning Lääne- ja Ida-Virumaalt.

Kaitseväelased hindasid võitlusele esitatud töid kolmes vanusegrupis: I grupp 1.-3. klass, kus võitjaks osutus Aleksandr Savitski Jõhvi vene gümnaasiumi 3.c klassist,  2. koha saavutas Grete Luukanen Puka keskkooli 3. klassist ja kolmanda koha Eve-Liis Pikker Aakre lasteaed- algkooli 1. klassist;  II grupp 4.-6. klass, kus parim oli Sepo Koppel Puiga põhikooli 5. klassist,  teise koha sai Eva Volver Aakre lasteaed-algkooli 5. klassist ja kolmanda koha Artur Stassenko  Jõhvi vene gümnaasiumi 4.c klassist; III grupp 7.-9. klass, mille võidutöö autoriks oli Annabel Voitka Puiga põhikooli 8. klassist, 2. preemia võitis Merili Orman Simuna kooli 9. klassist ja kolmanda koha auhinnatöö joonistas Anastasija Kiljuših Tapa gümnaasiumi 7.b klassist.

Lisaks tõstis õppuse Siil 2015 tsiviil-militaarkoostöö meeskond esile Kertu Truija Puiga põhikooli 5. klassist ja Triin Leiesi sama kooli 8. klassist ning žürii eritunnustuse pälvis Puiga põhikooli kunstiõpetaja Aire Perk.

Kaitsevägi korraldab igal aastal õppustel Kevadtorm joonistusvõistlusi, kuhu ootab osalema õppuse piirkonna koolide õpilasi, traditsiooni jätkati ka tänavusel suurõppusel Siil. Joonistusvahendite kasutamise osas võistlusel piirangud polnud ja autoreil oli täielik valikuvabadus. Auhindadeks on professionaalsed kunstitegemisevahendid ehitusettevõttelt Nordecon AS, kogu auhinnafond on 1200 eurot.

Kevadtormi joonistusvõistlus on korraldatud üheksa korda ja on igal aastal olnud samal teemal „Eesti kaitsevägi õppusel“. Siil 2015 on võistluse esimene juubel ehk 10. õppuste raames korraldatav joonistusvõistlus. Võistluse läbiviimise eest seisis hea õppuse Siil 2015 kaitseväe tsiviil-militaarkoostöö meeskond.

15.-29. maini aset leidva miinitõrjeoperatsiooni eesmärgiks on Eesti veeteede puhastamine maailmasõdade-aegsetest lõhekehadest ning operatsioonil osalevate üksuste vahelise koostöö harjutamine.

Eesti mereväe juhitaval operatsioonil on kolm tegevuspiirkonda – Tallinna laht, Irbe väin ning Muhu ja Saaremaa rannik. Tallinna lahes ja Irbe väinas tegutsevad miinitõrjelaevade grupid, kelle ülesandeks on avastada ning kaardistada või teha kahjutuks nende tegevuspiirkonnast leitud lõhkekehad.

Muhu saarel Lõunaranna sadamas hakkab paiknema miinituukrite laager ja sealt viiakse läbi miinituukrite operatsioon Saaremaa ja Muhu saare rannikuvetes. Sellest võtavad osa seitsme riigi miinituukrite meeskonnad: Ameerika Ühendriigid, Eesti, Kanada, Rootsi, Saksamaa, Poola ja Läti. Operatsiooni toetab Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev Tasuja. 

Eesti merevägi osaleb miinitõrjeõppusel miinijahtijatega Admiral Cowan ja Sakala ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja. Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele võtab miinitõrjeoperatsioonist osa ka kümmekond Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes annavad oma panuse staabiohvitseridena operatsioonistaabis, laevaohvitseridena mereväe laevade ning läviohvitseridena liitlaste laevadel. 

Miinitõrjeoperatsioonist Open Spirit 2015 võtavad osa Ameerika Ühendriigid, Belgia, Eesti, Holland, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriigid. Õppusel osalevad oma laevade ja meeskondadega NATO 1. miinitõrjeeskaader (SNMCMG1) ja Balti miinitõrjeeskaader (Baltron). 

Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit 2015 osalevad laevad: Lobelia (Belgia); Admiral Cowan, Sakala, Tasuja (Eesti); Willemstadt (Holland); Skalvis, Kursis (Leedu); Virsaitis (Läti); Rauma, Olav Tryggvason, Maaloey (Norra); Mewa (Poola); Eridan (Prantsusmaa); Sturkö, Kullen (Rootsi); Donau, Auerbach (Saksamaa); DEN M/V Blue Capella (Taani) ja HMS Quorn (Ühendkuningriigid). Lisaks laevadele kasutatakse lõhkekehade avastamiseks ka viite mehitamata pealveedrooni.  

Open Spirit on Balti riikide merevägede poolt korraldatav miinitõrjeoperatsioon, mis toimub kord aastas rotatsiooni korras Eestis, Lätis või Leedus. Viimati toimus Open Spirit Eestis 2012. aastal.

„Võtmetähtsus õppuse õnnestumisel oli just reservväelaste, meie ümber elavate Eesti inimeste osalus,“ ütles kindralleitnant Riho Terras. „Me võime teha paberil suuri ja võimsaid struktuure, hankida kõige moodsamat relvastust, aga see kõik on kasutu ilma teotahteliste inimesteta. Reservväelased moodustavad meie riigikaitse selgroo ja peagi lõppev õppus tõestas meile, et seda selgroogu ei ole mitte kellelgi lihtne murda.“

1. jalaväebrigaadi koosseisus oli üle 4000 reservväelase, ajateenija ja tegevväelase, kes kuuluvad brigaadi staapi, Kalevi ja Viru jalaväepataljoni, Scoutspataljoni, suurtükiväepataljoni, õhutõrjepataljoni, pioneeripataljoni, tagalapataljoni, luurekompanii, tankitõrjekompanii ja staabikompanii  koosseisu.  

Brigaadi allüksustel oli kandev roll suurõppuse Siil lahingutegevuse etapis, millel üksused rakendasid oma kogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile. Taktikalistes harjutustes hinnatakse nii eri tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahinguülesannete täitmisel.

Kaitseväe juhataja ütles brigaadi kaitseväelastele, et reservväelased ja ajateenijad võimaldasid õppida kuidas kaitseväge paremaks teha. „Te andsite meile hindamatu kogemuse, mida parandada formeerimisel, et kõik läheks ladusalt ja meie vägi oleks võimalikult kiirelt lahinguvalmis,“ ütles kindralleitnant Terras „Te andiste kogemuse, mis tähendab nii suurel hulgal üksuste ja inimeste juhtimine – olgu selleks nende liigutamine maastikul, sidepidamine, aga ka tuhandete inimeste varustamise tagamine.“

Selle nädala reedel lõppev ja kogu Eestit hõlmav õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb kokku üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

„Siil andis nii meie staabile kui allüksustele ainulaadse kogemuse - nii näiteks tuli võitlejatel esimest korda kokku puutuda reaalse tankiüksusega. Samuti lõid meie liitlaste tulejuhid allüksuste ülemate jaoks olukorra, kus lisaks oma vahenditele oli vastase löömiseks võimalik kasutada ka NATO sõjalennukite tulejõudu,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Vastavalt Siili stsenaariumile alustas vastane 10. mail pealetungi 1. jalaväebrigaadi positsioonidele Ida-Virumaal. 1. jalaväebrigaad alustas seepeale viivituslahingut, peatades vastase 11. mail Aseri-Sonda-Tudu joonel. Täna hommikul alustasid 1. jalaväebrigaadi allüksused aga vasturünnakut, luues oma tegevusega eelduse liitlasvägede edasiseks tegevuseks ja vastase tõrjumiseks Eesti pinnal.

Õppelahingutele eelnes neli reservväelastest allüksuste formeerimisele ja väljaõppele keskendunud päeva. Homme toimub Tapal õppuse rivistus, millele järgneb varustuse hooldus ja üksuste lahkformeerimine 14-15. mail.

Siili põhifookuses olev 1. jalaväebrigaad koosneb elukutselisest Scoutspataljonist, Viru ja Kalevi jalaväepataljonidest ning pioneeri-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja tagalapataljonidest. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu luure-, tankitõrje- ja staabikompaniid.

Õppusel Siil 1. jalaväebrigaadile vastutegevust teinud rahvusvahelisse üksusesse kuulusid 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad ja 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ning pioneeri-, luure- ja tankitõrjerühma reservväelased, samuti kaitseväelased Ühendkuningriigi ning Ameerika Ühendriikide jalaväekompaniidest. Viimasesse kuulub lisaks kahele õhudessantrühmale ka tankirühm.

Juba kolmandat korda reservõppekogunemisele tulnud kapral Erik Sankovski sõnul on suurõppused väga olulised. „Paljud räägivad siin, et selliste suurte õppuste korraldamine on väga positiivne. Samuti on oluline eelteavitus, sest siis tekib tahtmine olla osa sellest õppusest ja seal osalevast seltskonnast,“ ütles Sankovski.

Kuuendal mail alanud tagalapataljoni reservõppekogunemisel oli reservväelaste ülesanne toetada jalaväepataljonide riidevarustuse hooldust ja järellugemist, kontrolli, komplekteerimist ning uuesti pakendamist. Lisaks hooldasid nad sõidukid.

Lisaks erialasele kogemusele said õppekogunemisel osalenud reservväelased harjutada ka  automaatidest laskmist ning praktilise kogemuse jao koosseisus rünnaku sooritamises. Rünnakute sooritamisel kasutasid sõdurid paintballi varustust, mis andis võimaluse saada vahetut tagasisidet.

2. jalaväebrigaadi ajateenijate jalaväepataljon jätkab õppust Siil koos 1. jalaväebrigaadi võitlejatega Ida-Virumaal.