Uudised

Õhuväe peamiseks ülesandeks on maaväe lahinguoperatsioonide toetamine, kuid selleks et ülesandeid täita, tuleb õhus saavutada ülemvõim. Teiste sõnadega, vastase õhuvägi tuleb neutraliseerida, et ta ei segaks ei meie õhuväe ega ka maaväe operatsioone.

Olulist rolli etendavad vastase lahingulennukite neutraliseerimisel hävitajad. Seetõttu harjutavad ka õppuse Siil raames hävitajad õhuvõitlust.

Õhuvõitlus on lennukite kahevõitlus õhuruumis, kuid õppusel harjutatakse ka lennukipaaride omavahelisi võitlusi. Õhuvõitluse käigus püüab kumbki lennuk manööverdades teist sihikule saada ja oma õhk-õhk pardarelvi vastase külge „lukustada“. Keerukaks teeb selle manöövri see, et samal ajal püütakse manöövrite abil teise sihikule sattumist vältida.  

Võimalusel püütakse kahevõitluse harjutamist läbi viia erinevat tüüpi lennukite vahel. Õppusel Siil osalevad USA ründelennukid A-10, mille relvastusesse kuuluvad ka õhk-õhk raketid, Poola hävitus-pommituslennukid Su-22 ning Suurbritannia õppelennukid Hawk. Kõik need on võimelised õhulahinguid pidama. Eesti õhuruumis toimuvatele õhulahingute harjutustele on Leedust Šiauliai lennubaasist kohale lennanud Itaalia õhuturbehävitajad Eurofighter ning Norra hävitajad F-16.  Viie erinevat tüüpi lennuki kasutamine loob eriti head tingimused õhk-õhk operatsioonide harjutamiseks.

Õhulahingu edukale läbiviimisele aitavad kaasa maapeal asuvad õhuväe sihitajad, kellel on tänu radaritele tunduvalt rohkem teavet õhuruumi kohta kui hävituslennukite pilootidel. Eesti õhuruumis toimuvaid õhulahinguid juhivadki meie sihitajad Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest. Enamus selliseid õhulahinguid toimub 3-8 kilomeetri kõrgusel ja neid pole palja silmaga võimalik maa pealt jälgida.

Teise olulise osa õhuväe tegevusest õppusel moodustavad otseselt maaväe toetuseks sooritatavad maapealsete sihtmärkide rünnakud. Imiteeritakse rünnakuid õppuste alal siin paiknevate maaväeüksuste tellimusel. Kui need õhurünnakud toimuvad lähedal paikneva vastase vastu, siis juhivad neid rünnakuid maaväe üksuste juures paiknevad Eesti õhuväe ja liitlaste tulejuhid, kes on suutelised ründelennukeid sihtmärkide juurde suunama filigraanse täpsusega. Siilil toimuvad ka õhurünnakud maasihtmärkidele päris lahingumoonaga – aga need viiakse läbi kaitseväe keskpolügoonil Kuusalu vallas.

Üritusel osales mitusada huvilist ja esimesed uudistajad olid kohal juba enne selle ametlikku algust. Kohaletulnud tutvusid pataljoni sõidukite, relvastuse ja varustusega, samuti proovisid selga sõduri varustust ja katsetasid maskeerimisvärve.

Logistikapataljoni ülem major Andres Kraav ütles, et ürituse korraldamine lepiti vallavanemaga kokku juba 17. aprillil. „Et oleme Tamsalu vallas erinevate õppuste raames harjutanud siis mõtlesime, et võiksime kohalikele end natukene tutvustada ja näidata, kes me oleme ja millega tegeleme. Oleme Tamsalu elanikele ja vallavalitsusele tänulikud hea suhtumise ja vastutulelikkuse eest,“ ütles major Kraav. „Päev läks hästi. Ilm oli ilus ja kohale tuli palju inimesi, meeldiv oli näha just noori.“

Tamsalu lähedal elav Toomas Uudeberg jäi samuti üritusega rahule. „Väga huvitav on ja tore on see, et kohale on tulnud palju noori“, ütles Uudeberg. Mehe sõnul paiknes logistikapataljon mõni aeg tagasi tema kodu lähedal ning omavahel saadi hästi läbi. „Kui mehed olid kodu juures laagris, oli kohe julgem olla,“ ütles Uudeberg.

Õppusel Siil on logistikapataljoni peamine ülesanne varustada kaitseväe üksusi ja tagada logistilised operatsioonid.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamised ülesanded on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Alaliselt paikneb logistikakeskus Ämaris.

Rootsi vaatleja kolonelleitnant Thomas Mölleri sõnul ei ole ta vaatlejana kuue aasta jooksul näinud ühtegi õppust, kus tal poleks pärast kolme briifingut ühtki küsimust.

OSCE sõjalised vaatlejad viibivad Eesti kaitseväe õppusel esimest korda, sest varem pole Eestis nii suuri õppusi olnud, mis eeldaks Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni vaatlejate kohalolu. OSCE reeglistiku järgi tuleb rohkem kui 13 000 osalejaga õppuste korral saata kutsed kõikide ühenduse liikmesriikide vaatlejatele.

Siili õppusel osalevad vaatlejad Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Gruusiast, Hollandist, Itaaliast, Norrast, Poolast, Portugalist, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Soomest, Šveitsist, Tšehhist, Ungarist, Valgevenest ja Venemaalt.

Õppuste läbipaistvust ning kaitseiseloomu kiitis ka Venemaa esindaja ja Venemaa Föderatsiooni kaitseatašee Eestis, polkovnik Sergei Tšerbakov: „Õppused on läbipaistvad ning vastavuses Viini konventsiooniga.“

Vaatlejad külastavad nädalavahetusel õppust mitmes paigas. Eriti huvitatud on vaatlejad sellest, kui efektiivne on Eesti ja liitlaste üksuste vaheline koostöö. Soome kaitseatašee Eestis, kaptenleitnant Jussi Voutilainen ütles, et Eesti kaitsevõime tagavad kaks sammast, mis on Eesti enda kaitsetahe ning koostöö NATOga. Suurimaks õnnestumiseks Siilil peab ta kiirelt ja efektiivselt toimunud formeerimist.

„Kuna meil on Soomes sarnane mobilisatsioonisüsteem, siis on väga huvitav vaadata sarnasusi ning seda, kuidas saavutate sama häid tulemusi kui Soomes,“ ütles kaptenleitnant Voutilainen.

OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist esmaspäeval.

Harjutuse ühe läbiviija major Tõnis Metjeri sõnul oli harjutuse eesmärk anda reservi minevatele ajateenijaile võimalus harjutada tegutsemist hoonestatud alal, kus viibivad ka kohalikud elanikud.

„Linnalahing on üks raskemaid lahinguliike ja hea on näha, et vaatamata vihmasele ilmale on ajateenijate motivatsioon õppusel Siil jätkuvalt väga kõrge ning nad on näidanud tugevat vastupidavust,“ ütles major Metjer.

Linnalahingu harjutuse stsenaariumi järgi oli vastane hõivanud Rannu aleviku ning läheduses viibiv jalaväeüksus saadeti asulat vastasest puhastama ning olukorda kontrolli alla võtma.

Pärast harjutuse lõppu tutvustasid kaitseväelased Rannu rahvamaja ees huvilistele kaitseväes kasutatavaid relvi ja varustust.

Õppusel Siil osalevasse 2. jalaväebrigaadi pataljoni kuuluvad ajateenijad Kuperjanovi jalaväepataljonist ning 1. jalaväebrigaadi pioneeri, luure, ja tankitõrjerühm.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

"Tänane sündmus on erakordne, sest esimest korda osalevad lahinglaskmistel korraga kõik pataljoni suurtükimeeskonnad," ütles 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. "Tunnen uhkust oma sõdurite üle, kellel on suur roll kanda, et harjutus õnnestuks ning neist kaks kolmandikku on reservväelased."

Lahinglaskmistel kasutatakse kokku 24 haubitsat FH 70 kaliibriga 155mm. Kaheksast sõdurist koosnevad suurtükimeeskonnad tulistavad kaitseväe keskpolügoonil 12 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke. Paralleelselt koolitatakse välja rühma suurune akustikaüksus, kelle ülesanne on spetsiaalse tehnikaga tuvastada parasjagu laskmisel osalevate haubitsate asukohad.

Lahinglaskmistele eelnenud kolmepäevasel taktikalisel harjutusel värskendasid Siilil osalevad reservväelases oma erialaseid teadmisi. Lahinglaskmistele järgneb suurtükiväepataljoni ajateenijate ja reservväelaste koostööharjutus teiste üksuste ning liitlasvägedega.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, lahingus toetavad pataljoni suurtükipatareid kaudtulega lahinguüksuste tegutsemist. 

Kanadas sündinud kapral Veiko Parming tuli Kanadast nädalaks Eestisse ainult õppuse Siil pärast, et täita oma ülesandeid reservväelasena 2. jalaväebrigaadi pataljoni miinipildujapatareis. Ta teenis aega eelmisel aastal Kuperjanovi jalaväepataljoni miinipildujapatareis ja meenutas oma ajateenistust patriootliku heldimusega. Ehkki kapral Parmingule on välisriigis sündinuna ajateenistus Eestis vabatahtlik, leidis ta, et tahab Eesti kodanikuna oma kohust täita.

„Lisaks soovile oma kodanikukohust täita, soovisin ka Eestiga paremini tutvuda, olen siin varem pigem turistina käinud. Leidsin, et Eestis aega teenides ja nüüd reservõppekogunemistel käies tunnen end Eestis rohkem kodusena,” ütles kapral Parming. „Siilile sain rühmaülemalt kutse ja ilmusin reservväelasena kohale. Jäin õppusega väga rahule. Oskused tulid kiiresti meelde ja sain oma ülesannetega hakkama.“

Kokku tuli õppusele Siil reservväelasi 12 välisriigist üle 60, neist kõige enam oli saabujaid Soomest ja Rootsist.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Siili õppust on tulnud vaatlema 27 sõjalist vaatlejat 17 riigist. Välisvaatlejate kutsumise eesmärk on näidata õppuste läbipaistvust, tõendada, et õppused on kaitseiseloomuga ja kasvatada riikidevahelist usaldust.

OSCE sõjalised vaatlejad viibivad Eesti kaitseväe õppusel esimest korda, sest varem pole Eestis nii suuri õppusi olnud, mis eeldaks Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni vaatlejate kohalolu.

OSCE reeglistiku järgi tuleb rohkem kui 13 000 osalejaga õppuste korral saata kutsed kõikide ühenduse liikmesriikide vaatlejatele.

Siili õppusel osalevad vaatlejad Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Gruusiast, Hollandist, Itaaliast, Norrast, Poolast, Portugalist, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Soomest, Šveitsist, Tšehhist, Ungarist, Valgevenest ja Venemaalt.

OSCE sõjalised vaatlejad viibivad Eestis esmaspäevani.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmaval ja Virumaal kulmineeruval suurõppusel Siil 2015 osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülem major Vesse Põder märkis, et Siilil osaleva reservväelastest ja ajateenijatest koosnenud üksuse võitlusvaim on hea ning tunnustas nende initsiatiivi taktikaliste ülesannete täitmisel.

„Mul on hea meel, et sõdurid tegutsevad maastikul vastavalt õpitule nii, et meie ülemad ei pea neid igal sammul suunama,“ ütles major Põder. 

Pioneerid harjutasid keskpolügoonil rühma suuruse üksuse ja lahingumasinate tõkestamist, aeglustamist ja peatamist ning õhudessandi vastased tegevusi. Pioneeripataljoni tagalarühma reservväelaste õppus jätkus laskeharjutusega raskekuulipildujast Browning M2.

Homme jätkub taktikaline väljaõpe pataljoni koosseisus. Sellele järgneb pioneeripataljoni ajateenijate ja reservväelaste koostööharjutus teiste üksuste ning liitlasvägedega.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva pioneeripataljoni ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust liikumisetagamisega, tõkestamisega ja välikindlustamisega.

Plaani kohaselt lendavad Ameerika Ühendriikide õhuväe neli ründelennukit A-10 üle Tallinna täna kella üheteistkümne paiku või pisut hiljem. Kavas on lennata suunal idast läände ja umbes kolmesaja meetri kõrguselt.

Täna ennelõunal kella kümnest kuni poole kaheteistkümneni ning pärastlõunal kella poole kahest kuni kella kolmeni sooritavad Eesti madallennualadel lende peale USA lennukite ka Poola õhuväe ründelennukeid Su-22 ja Ühendkuningriigi õhuväe õppelennukid Hawk.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Peamiselt võib märgata madalalt lendavaid lennukeid suurõppuse Siil alade kohal, kuid ka madallennualadel Kirde-Eestis, Kesk-Eestis, Viljandi ja Jõgeva maakondades.

Täna on plaanis Siilil osalevatel lennukitel ka hävitada sihtmärke kaitseväe keskpolügoonil, lennukid kasutavad nii õppe- kui lahingumoona.

Liitlaste lennutegevus õppuse Siil raames toimub 4.-12. maini ning peamiselt ajavahemikul kella kaheksast hommikul kella kuueni õhtul.

4.-15. maini kogu Eestit hõlmaval ja Virumaal kulmineeruval suurõppusel Siil 2015 osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

2. jalaväebrigaad harjutas õppusel Siil üksuste formeerimist, mille käigus anti reservväelastele kätte nende varustus. Samuti harjutasid üksused rühmarünnakut ning osalesid laskeharjutustel.

„Sõjaline jõud, mida kandis endas formeeritud 2. jalaväebrigaad, pani mu uhkust tundma, sest selles oli vägi sees,“ ütles brigaadi ülem kolonelleitnant Enno Mõts. „Positiivne ja hakkamist täis õhkkond õppekogunemisest osavõtnute seas, nende otsustavus ja kohusetundlikkus on eeskujuks ja tugevdab ka kaitseväelaste motivatsiooni teha oma tööd innuga.“

Veel tänas 2. jalaväebrigaadi ülem toetuse eest lisaks osalejatele ka nende peresid, tööandjaid ja maaomanikke, kes lubasid oma valdustes õppust läbi viia. Kolonelleitnant Mõtsa sõnul annab õppuse laiahaardelisus brigaadile suurepärase kogemuse ja kindlustunde, mis on tõeliselt väärtuslik nii reservväelasele, kaitseväelasele kui ka kogu ühiskonnale.

Esmaspäeval teenistust alustanud ligi 2000 reservväelast tõestasid reservväe tugevust, 2. jalaväebrigaadis kohaletulnud reservväelased ületasid kaitseväe poolt planeeritud õppusel osalejate arvu pea kümne protsendiga.

2. jalaväebrigaadi koosseisus olevad ligi 800 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijat jätkavad õppust Siil Ida-Virumaal 1. jalaväebrigaadi koostegevusharjutusel.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.