Uudised

"Harjutus on kulgenud hästi. See on viimane erialane laskeharjutus neile ajateenijatele, kes lähevad reservi pärast suurõppust Siil," ütles 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner.

Õhutõrjujate lahinglaskmiste näol on tegemist õhutõrjeväelaste erialase õppetsükli lõppfaasiga, kus ajateenijad saavad õpitud relva ka reaalselt kasutada. Kolme päeva jooksul lastakse neljast õhutõrjekahurist ZU 23-2 ning kahest raskekuulipildujast Browning M2 Soome lahe kohal kaugjuhtimise teel lennutatavaid ning 40 meetrit sekundis liikuvaid sihtmärke. 

Laskeharjutuse õnnestumisele aitavad kaasa politsei- ja piirivalveameti kaks laevameeskonda, kes tagavad ohutuse laskeala piirkonnas Soome lahel.

Pärast laskmisi jätkub õhutõrjepataljoni ajateenijatel ja reservväelastel õppus Siil.

ZU 23-2 on 23-mm kaliibriga kaheraualine õhutõrjekahur, mille meeskonda koosneb seitsmest kaitseväelasest: meeskonna ülem, sihtur, suunaja, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. 950 kilogrammi kaaluva õhutõrjekahuri põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid. Lisaks õhutõrjekahuritele ja raskekuulipildujatele kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.

1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.

Täna ajavahemikul 13.30-15 sooritavad Eesti madallennualadel lende Poola õhuväe ründelennukeid Su-22, Ameerika Ühendriikide õhuväe ründelennukeid A-10 ja Ühendkuningriigi õhuväe õppelennukeid Hawk. Peamiselt võib märgata madalalt lendavaid lennukeid suurõppuse Siil alade kohal, kuid ka madallennualadel Kirde-Eestis, Kesk-Eestis, Viljandi ja Jõgeva maakondades ning Liivi lahe kohal.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

Õppuse Siil ajal kasutatakse kaitseväe keskpolügoonil lahingumoona ning sooritatakse madallende selleks ettenähtud piirkondades. Lennud toimuvad perioodil 4.-12. mai ning peamiselt toimub lennutegevus ajavahemiku kella kaheksast hommikul kella kuueni õhtul.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmaval ja Virumaal kulmineeruval suurõppusel Siil 2015 osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul oodatakse õppusel Kaitseliidult mitmekülgsete ja erinevate ülesannete täitmist.

„Me ei tohi hetkekski unustada, et rahulik ja turvaline elu on võimalik ainult vabas riigis. Hästi ettevalmistatud Kaitseliidu üksused on Eestis selle vabaduse üheks kindlaks tagajaks,“ ütles brigaadikindral Kiili.

Kaitseliit osaleb õppusel Siil 2015 valdavalt selle esimeses faasis, mis toimub 4.-8. maini. Nende peamine eesmärk on kontrollida maakaitse lahinguvalmidust, formeerimist ja koostegevusõppe läbiviimist.

Üksused paiknevad peamisel Lääne-Virumaal Väike-Maarja ja Laekvere vallas ning Lääne maakaitseringkonna üksused Pärnumaal Kikepera harjutusväljal ja selle lähiümbruses.

Õppuse sisese suhtluse hõlbustamiseks on Kaitseliidu peastaabi baasil loodud maakaitsestaap, mille ülesanne on koordineerida juhtimist kaitseväe ja Kaitseliidu allüksuste vahel.

Kokku osaleb Siilil umbes 2800 kaitseliitlast ja selle allüksustega seotud inimest kõikidest malevatest.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Formeeritud üksused on siirdunud oma paiknemisaladele ja alustanud koostegevusõppega. Õppus Siil on saavutanud ühe oma peamistest eesmärkidest: kaasata Eesti suurimale õppusele üle 13 000 osaleja.

"Olen õppuse käiguga väga rahul," ütles kaitseväe juhataja ja õppuse üldjuht kindralleitnant Riho Terras. "Erinevaid üksusi inspekteerides nägin entusiastlikke reservväelasi, kaitseliitlasi, tegevväelasi ja liitlasi. Eriti tuleb kiita kohale tulnud reservväelasi, kes mõnes väeosas, nagu näiteks Kuperjanovi jalaväepataljonis, ületasid meie poolt planeeritud õppusel osalejate arvu pea kümne protsendiga."

Kaitsevägi planeeris õppusel formeerida üle 7000 reservväelase ja see eesmärk saavutati üle 90%lise tulemusena.

Kaitseväe juhataja sõnul on Siilile kutsutud ja kohale tulnud reservväelaste hulk taasiseseisvunud Eestis ajaloo suurim.

"See arv näitab meie reservväelaste kaitsetahet ja kogu ühiskonna toetust neile," ütles kindralleitnant Terras. "Alati on neid, kes teatud põhjustel ei saa reservõppekogunemisel osaleda ja me oleme sellega ka arvestanud, kuid kõik kutsutud üksused on kokkuvõttes sada protsenti võitlusvalmid ja see oligi meie eesmärk."

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras tänas oma sõnavõtus Hispaania õhuväelasi teenistuse eest ja andis neile NATO Balti õhuturbemissiooni medalid ning tervitas Suurbritannia õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune missioon Eestis.

Kaitseväe juhataja sõnul on ka väga hea, et õppusel Siil osalevad liitlaste õhuväelased ja lennukid ning võimalusel ka Balti riikide taevast turvavad hävitajad. “Liitlasvägede õhujõudude kohalolek meie õhuruumis näitab õppusele kogunenud reservväelastele ja ka rahvale, et saame NATO abile toetuda, juhul kui seda peaks vaja minema,“ ütles kindralleitnant Terras. „Liitlaste osalemine meie suurimal õppusel on selle korraldamisel väga suureks abiks.”

Tseremoonial osalesid Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, Hispaania kuningriigi suursaadik Fernando García Casas, Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby, Hispaania kuningriigi kaitseväe esindaja viitseadmiral Teodoro E. López Calderón, Suurbritannia kuningliku õhuväe esindaja kindralmajor Gary Waterfall ning kindralleitnant Sir Christopher Harper ja kindralmajor Neeme Väli esindasid NATOt.

Järgmised neli kuud valvavad Eesti, Läti ja Leedu taevast Ühendkuningriigi õhuväe neli hävitajat Eurofighter Typhoon. Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

Ämaris baseeruv Briti lennusalk kuulub kuningliku õhuväe eskadrilli number 6, mis baseerub Šotimaal Lossiemouth lennubaasis.

See on esimene kord kui Suurbritannia osaleb Balti riikide õhuturbe missioonil Ämari lennubaasist. Varem on Briti hävitajad osalenud Balti riikide õhuturbemissioonil baseerudes Šiauliais eelmisel aastal hävitajatega Eurofighter ning 2004. aastal hävitajatega Tornado.

Ämaris asuvad kolmandat vahetust järjest baseeruma maailma ühed moodsaimad lahingulennukid Eurofighter Typhoon. Lennukid on kahe mootoriga mitmefunktsioonilised hävitajad, mis võivad täita hävitaja, aga ka ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Eurofighteri relvastusesse kuulub hulk mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi relvi: suurtükid, reaktiivmürsud, juhitavad raketid ning pommid jne.

Pärast õhuturbeteenistuse üleandmist Briti õhuväelastele pöörduvad hispaanlased tagasi oma kodubaasi Andaluusias. Hispaania õhuväelased alustasid Ämari lennubaasis teenistust jaanuari alguses.

„Tänaseks on pataljon rühmitunud kaitsesse ja seni on väljaõpe sujunud ootuspäraselt. Õppusel harjutame jalaväepataljoni kokku nii juhtimise, side kui ka lahingutegevuse osas ühtseks tervikuks,“ ütles jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Vitali Lokk.

Kuni reedeni kestval koostegevusharjutusel harjutavad pataljoni üksused tegevust kaitses, rünnakul ja terroritõrjeoperatsioonis.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Raadio toimetaja leitnant Madis Milling märkis, et tänavu ollakse eetris  teist aastat järjest ja see annab võimaluse toetuda eelmise aasta kogemusele.

„Meie eesmärk on tuua kuulajateni uudislugusid, informatsiooni ja emotsioone otse sündmuste keerisest. Eelmise aastaga võrreldes on meil olulised paremad tingimused raadio tootmiseks ning tänu sellel jõuame loodetavasti ka rohkemate kuulajateni,“ ütles leitnant Milling. „Saated hakkavad olema eetris vaheldumisi muusikaga igal õppuse päeval alates kella üheksast hommikul kuni kümneni õhtul.“

Raadio hakkab levima Lääne-Virmaal sagedusel 90,9 Mhz. Üle-eestiliselt saavad huvilised raadiosaadetele ligi aadressil .

Sõduri FM-i saatepäeva täidavad lisaks leitnant Madis Millingule ka kapten Hannes Võrno, kapral Urmas Reitelmann ja Staabi- ja Sidepataloni teavituskeskuse produtsent Kerli Dello.

Plaani kohaselt hakkavad Ämari lennubaasis õppuse ajal paiknema Ameerika Ühendriikide ründelennukid A-10, Poola ründelennukid Su-22 ja Suurbritannia õppelennukid Hawk, mis tegutsevad samuti ründelennukitena. Võimaluse korral osalevad õppusel ka alates mai algusest Ämaris baseeruvad Suurbritannia õhuturbehävitajad Eurofighter Typhoon. Õppusel osalevad ka Saksa ning Poola raketiüksused, mis moodustavad Ämari lennubaasi õhutõrje.

Lisaks osalevad Eesti maaväe üksuste juures nii Eesti kui Saksa ja Suurbritannia õhuvägede õhutulejuhid. Tulejuhtide ülesanne on lahinguolukorras tegutseda eesliinil maaväe üksuste juures ning juhtida ja kontrollida õhusõidukite rünnakuid.  Samuti on brigaadide staapide juurde saadetud õhuväe läviohvitserid. Kõikide õhuoperatsioonide planeerimiseks ja läbiviimiseks on loodud õppuse ajaks õhuväe juhtimiskeskus, mis peab õhuväe kõik erinevad elemendid üheks tervikuks kokku sulatama.

Õppuse Siil ajal kasutatakse keskpolügoonil lahingmoona ning sooritatakse madallende selleks ettenähtud piirkondades. Lennud toimuvad perioodil 4.-12. mai, peamiselt toimub lennutegevus ajavahemiku kella kaheksast hommikul kella kuueni õhtul.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

"Viimati teenisid Eesti jalaväelased Liibanonis pea kakskümmend aastat tagasi, meie kaitseväelaste jaoks on oluline, et nad saaksid parima väljaõppe võimalikult realistlikes tingimustes ning neil oleks ülevaade olukorrast, mis praegu kohapeal ees ootab," ütles Eesti kontingendi ülem kapten Mario Lementa, kelle sõnul on jalaväerühma väljaõpe Soomes olnud intensiivne ja situatsioonipõhine.

Samuti aitab väljaõpet tõhustada Pori jalaväebrigaadi Säkylä väljaõppealale loodud imiteeritud ala, mille taristu jäljendab võimalikult täpselt piirkonda, kus Eesti sõdurid teenima asuvad.

"Paljudel meie sõduritel on olemas varasem kogemus sõjalistelt operatsioonidelt. Kui lisame siia soomlaste rahuvalveoskused ja head väljaõppetingimused võime olla kindlad, et meie kaitseväelased on Liibanonis teenimiseks saanud korraliku ettevalmistuse," ütles Lementa, kelle sõnul saab oma ülesannetega hästi hakkama ka suures osas reservväelastel põhinev Soome kontingent.

Varem on missiooniks valmistuv Eesti kontingent läbinud relvastuse täiendkoolituse ning jao- ning rühmataseme konventsionaalse väljaõppe, mille raames harjutati patrullide läbiviimist, varitsuste püstitamist, vaatluspostide väljapanemist, kontakti vastasega, kiirrünnakut, mehhaniseeritud rännakut ning tegevust hoonestatud alal. Lisaks on kontingent saanud missioonispetsiifilise väljaõppe. Samuti on Soomes läbinud tüübikoolituse soomuki- ja maastikumasinajuhid.

Sel ja järgmisel nädalal harjutatakse Säkyläs Soome kaitseväe instruktorite käe all, et lihvida ning ühtlustada oskusi, mis varem omandatud. Lisaks osaletakse laskeharjutustel.

Eesti kontingendi staabiohvitserid läbisid lõppeval nädalal staabiharjutuse, mille käigus tuli operatsiooni piirkonda suunduvate Soome ja Iiri kaitseväelastega harjutada staabitööprotseduure.

Suurema osa Liibanoni suunduvast Eesti kontingendist moodustab rühmasuurune üksus ja selle toetuselement, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni A-kompanii baasil. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on kapten Mario Lementa ja rühmaülem nooremleitnant Janari Jaanso.

Eesti panustab ÜRO rahuvalvemissioonile Liibanonis (UNIFIL) osaleva Soome-Iiri ühispataljoni (FINIRISHBAT) koosseisus jalaväerühma suuruse üksuse ja staabiohvitseridega.

Üksuse ülesanneteks on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised rahuvalvealased operatsioonid. Samuti tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Tööandjad põhjendavad tehtud otsust kui nende panust Eesti riigikaitsesse ja sellega, et tegemist on auküsimusega.

Kaitseväele on oma otsusest teada andnud järgmised tööandjad või nende õppusele kutsutud töötajad: Aktros OÜ, Danske Bank, Eesti Pank, Fund Ehitus, G4S, Sorainen advokaadibüroo, Stora Enso Eesti AS, Tallinna Lennujaama AS ja Tallinn Airport GH ning Turvatehnika AS. Ettevõtted toetavad oma reservväelasi erinevalt, osad kompenseerivad reservväelasele tekkiva palgavahe, osad aga säilitavad töötaja palga nii 80% ulatuses kui ka täies mahus. Osad tööandjad toetavad kaitseliitlastest töötajaid.

Et julgustada tööandjaid toetama reservväelasi sõlmisid kaitsevägi ja kaitseministeerium koos Eesti Kaubandus- Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliiduga eelmise aasta 15. septembril hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärk on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.