Uudised

Kaitseväe juhataja kindrallelitnant Riho Terrase sõnul on suurõppuse Siil planeerimine kestnud juba mitu aastat ning sellise mastaapse, logistiliselt keerulise, ühiskondlikult vastutusrikka ja inimlikult emotsionaalse õppuse planeerimisel on ära tehtud väga tähelepanuväärne töö.

"Jäänud on vaid viimane, see kõige tähtsam, pingutus, mille käigus saame ise teada, kui valmis me tegelikult oleme reaalseid olukordi juhtima," ütles kindralleitnant Terras. "Kõikidel osalejatel aga lasub kohustus olla kaasa mõtlevad, loovad ja anda endast parim, et harjutus läheks korda ja kulgeks sujuvalt. Kaitseväge usaldatakse ja me peame seda usaldust õigustama. See sõltub igast sõdurist, allohvitserist, ohvitserist ja osalejast. Olgem suurõppuse väärilised, sest iga okas loeb!"

4.- 15. maini kogu Eestit hõlmav ja Virumaal kulmineeruv õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Siil toimub iga-aastase Kevadtormi asemel ja seal on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelasel, kes moodustavad osalejatest üle poole.

Õppuse Siil eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist. See tähendab suurt rõhku just üksuste formeerimise, sealhulgas mobiliseeritute vastuvõtu harjutamisele. Lisaks harjutab 1. jalaväebrigaad lahingutegevust ja taktikalise ning operatiivtasandi juhtimist.

Õppus Siil koosneb kolmest etapist: I etapp 4.-8. maini on üksuste formeerimine ja väljaõpe, II etapp 9-12. maini on 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus ja lahinguülesannete täitmine ning III etapp 13.-15. maini on operatsiooni lõpetamine ja varustuse esmane hooldus. Õppusele on enamjaolt kutsutud reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse aastatel 2012, 2013 ja 2014. Samas on õppusele kaasatud ka teiste aastakäikude reservväelasi. Reservväelased kordavad ja täiendavad õppusel ajateenistuses õpitut ning harjutavad üksuste koostegevust.

Õppusele Siil 2015 kutsutakse reservväelasi üldjuhul kaheks perioodiks. Suurem osa kutsutakse kohale 12 päevaks, et viia läbi tervet brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksuse tegevusele hinnang. Teine osa reservväelasi kutsutakse õppusele aga  neljaks päevaks, et kontrollida üksuste formeerimisvõimekust, tuletada meelde varasemalt õpitut ja lasta sisse relvad. Selline lahendus on tingitud vajadusest harjutada üksuste formeerimist ning brigaadi koostööd, mistõttu on igal õppusel osaleval reservväelasel oluline roll - neljaks päevaks kutsutud panustavad formeerimise õnnestumisse, 12-päevasel õppekogunemisel osalejad annavad aga võimaluse harjutada brigaadi koostööd.

Õppusel osalevad ka liitlased. Näiteks jalaväekompanii Ühendkuningriigist ja Eestis viibivad USA üksused. Samuti saabuvad õppusele belglased ja sakslased oma õhutõrjesüsteemidega, Ämarisse tulevad Poola lendurid ja kohal on hollandlased. Läti ja Leedu on küll ka esindatud, kuid seekord mitte oma eraldi üksustega. Peagi saabuvad Briti õhuturberotatsiooni neli lennukit Eurofighter, kuid võimalusel osalevad nad ka Siilil ning nendega koos tulevad õppuse ajaks kohale ka Ühendkuningriigi õhuväe kaks reaktiivõppelennukit Hawk. Lisaks osalevad õppusel ka Poola ja USA lennukid.

Siilil on esindatud tehnikat igast liigist, mis kaitseväel kasutada on. Näiteks soomukid Sisu XA-188 ja Sisu XA-180, suurtükid, õhutõrjeraketikompleksid, pioneeritehnikat ja muidugi suurel hulgal erinevaid veo- ja toetusmasinaid. Lisaks eesti kaitseväe tehnikale osalevad Siilil ka USA M1A2 Abrams tankid ja eelpool mainitud Poola neli ründelennukit SU-22, Ühendkuningriigi lennukid Eurofighter Typhoon ja Hawk ning neli USA ründelennukit A-10.

Siil puudutab pea tervet Eestist, sest reservüksused formeeritakse erinevates paikades üle Eesti. Peamised harjutusalad jäävad Lääne- ja Ida - Virumaale, Tartu- ja Võrumaale (Võrtsjärve, Kanepi ja Nursipalu kant). Teises etapis ehk koostegevusharjutuse ajal on kõige intensiivsem tegevus Virumaal. Täpsemalt siis Lääne- Virumaal Vinni, Väike-Maarja, Laekvere ja Rägavere valdades ning Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse ja Sonda valdades. Ja õppuse lõpurivistus on Tapa lennuväljal.

Formeerimised toimuvad esmaspäeval üle Eesti peamiselt kaitseväe väeosades, kus tuleb arvestada, et nendes paikades on inimesi ja liiklust rohkem ning mõnel pool võib esineda ka liikluspiiranguid. Näiteks Tallinnas on esmaspäeva hommikul kella kuuest kuni keskööni kõigile liiklejaile suletud Filtri tee alates Võistluse tänavast kuni Peterburi tee pikenduseni. Jalakäijatele on suletud samal ajavahemikul Filtri tee lõik Toonela teest kuni Peterburi tee pikenduseni. Teavet erinevate liikluspiirangute kohta leiab kohalikust omavalitsusest.

Samas võib kaitseväelasi kindlasti kohata ka mujal Eestis. Nii näiteks juhib toetuse väejuhatus Pärnu külje alt Eametsas logistikat. Siili toimumiskohana tuleb kindlasti nimetada ka Ämari lennubaasi, sest õhus toimuv Siili osa käib just sealt.

“Meil on väga hea meel selle üle, et saame oma eestlastest liitlastega ühiselt harjutada. Samuti oleme rõõmsad, et meil on täna võimalus teile demonstreerida Abrams tanki muljetavaldavat tulejõudu,” ütles Ameerika Ühendriikide 3. jalaväediviisi 1. soomusbrigaadi ülem kolonel Rob Ashe.

Lahinglaskmisel osalenud kolm tanki lasid kokku kuuskümmend 120-kaliibrilist mürsku poole kilomeetri kaugusel asunud sihtmärkide pihta. Tankimeeskonnad alustasid tulistamist kaitsepositsioonilt, hävitasid nende liikumist takistanud vastast imiteerivad sihtmärgid ning liikusid edasi järgmistele positsioonidele, jätkates tulistamist juba uute sihtmärkide pihta.  

Lahinglaskmisel osalenud 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi tankid osalevad koos kahe Ühendriikide õhudessantrühmaga ka järgmisel nädalal algaval enam kui 13 000 osalejaga suurõppusel Siil ja teevad koos ajateenijatest pataljoni ja Ühendkuningriigi kaitseväelastega vastutegevust täielikult formeeritud 1. jalaväebrigaadile.

Lahinglaskmisi jälgisid kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine.

Eestis paiknev Ameerika Ühendriikide kaitseväe kompanii koosneb ühest tankirühmast ja kahest rühmast õhudessantväelastest. Tankirühm kuulub Ameerika Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi koosseisu, õhudessantväelased 173. õhudessantbrigaadi. Oma teenistust alustasid nad Eestis märtsi lõpus.

3. jalaväediviisi 7. jalaväerügement on üks vanimaid Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväeüksuseid, mis loodi enam kui 200 aastat tagasi ning on osalenud 12 sõjas ja saanud üksusena rohkelt tunnustusi. Rügement on osalenud mõlemas maailmasõjas, Korea ja Vietnami sõdades, aga ka Iraagi ja Afganistani operatsioonidel. 7. jalaväerügement on osa 3. jalaväediviisist, hüüdnimega  Rock of the Marne, mille üksus sai I maailmasõjas Marne'i lahingus üles näidatud vapruse eest.

Üksuse paiknemine Eestis on osa Ameerika Ühendriikide heidutusmeetmete operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas, mille eesmärgiks on NATO julgeolekumeetmete tugevdamine. USA hoiab Eestis kompanii suurust roteerivat üksust.

“Kaitseväe selgroona teeb meid lisaks meie relvadele tugevaks meeskonna professionaalsus ja tahe oma tööd teha,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus pidulikul rivistusel olnud ajateenijatele ja tegevväelastele. “Nelja päeva pärast formeeritakse meie brigaad õppuse Siil käigus täielikult ning siis näeme oma silmaga, milline jõud meis vajadusel peitub,” lisas Kalmus.

Tapa linnakut külastanud huvilistele pakuti sõdurisuppi ja võimalust tutvuda nii 1. jalaväebrigaadi kui Eestis viibiva Ameerika Ühendriikide väekontingendi tehnika ja relvastusega, samuti oli soovijatel võimalik lasta märki õhupüssist ja airsoft-relvast ning harjutada näo maskeerimist kaitseväes kasutusel olevate näovärvidega.

1. Eesti jalaväepolk, kelle õigusjärglaseks tänast 1. jalaväebrigaadi loetakse, moodustati 25. aprillil 1917. Üksus võitles aastatel 1918-1920 Vabadussõjas, lüües näiteks 1919. aasta 25. veebruaril Riigiküla all kaitsel olles edukalt tagasi kolme Punaarmee polgu pealetungi.

Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon.

Talgupäeva eestvedaja 2. jalaväebrigaadi kaplani nooremleitnant Anna-Liisa Vaheri sõnul moodustas sõdurite kokku korjatud prügist enamuse  inimeste poolt metsa jäetud olmeprügi.

„Ainuüksi autorehve leidsime juba poolsada, lisaks telereid, madratseid, autojuppe, tohutult riideid, lausa kottidega ja suurtes kogustes klaasi,“ ütles nooremleitnant Vaher. „Loodus on meie peamine ressurss ellujäämiseks ja kui me seda hoida ei oska, siis mida me üldse oskame. Mets pole prügi ladustamine koht, selleks on meil prügilad.“

Koristustöödel osales üle 700 sõduri kõikidest pataljoni allüksustest ning põhitähelepanu pöörati piirkonnas asuvatele väljaõppealadele, sest ka ajateenijad tahavad harjutada puhtas metsas.

Kevadist koristuspäeva korraldatakse 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis juba aastaid ja see on saanud üheks koostöökohaks riigimetsa majandamise keskusega.

Lisaks koostööküsimuste arutamisele said kolme riigi kaitsevägede juhatajad ülevaate Balti pataljoni ettevalmistamise kulgemisest.

"Balti riikidel on hea koostöö meie Poola liitlastega ja on ainult loomulik, et me oma ühiste tegemiste raames süvendame koostööd ka Poolaga, kellel on oluline roll Läänemere äärse julgeoleku tagamisel," ütles kindralleitnant Terras. "Samuti olen koos Läti ja Leedu kolleegidega rahul sellega, kuidas on kulgenud Balti pataljoni ettevalmistamine NATO reageerimisjõudude jaoks. Eriti rahule saab jääda Scoutspataljoni koostööga oma Läti ja Leedu relvavendadega."

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Pataljoni juhib Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid.

Pataljoni väljaõpe jätkub juunis Ameerika Ühendriikide eestvedamisel korraldatava maaväeõppusega Saber Strike ning oktoobris ja novembris Hispaanias toimuva NATO reageerimisjõudude õppusega Trident Juncture. Balti riigid moodustasid ühise pataljoni juba kolmandat korda.

Esimene ühispataljon tegutses aastatel 1994 - 2003 ning andis toona paljudele kaitseväelastele esimese rahvusvahelise koostöökogemuse. 2010. aastal panustasid Balti riigid ühise pataljoniga NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseis

Kohtumisel otsustasid Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad, et edaspidi kohtuvad kaitseväe juhatajad ja peastaapide ülemad senise kahe korra asemel ühel korral aastas, sest tiheda koostöö tulemusel on erinevaid kohtumisformaate piisavalt palju.

Eile külastas kindralleitnant Webb Pärnumaal Eametsas peetud staabiõppust Trident Jaguar ning kohtus kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmetega. Eile lõppenud õppuse tegevust Eametsas juhtis NATO erioperatsioonide väejuhatuse staabi ümberpaigutatav juhtimiselement, kelle ülesanne on koordineerida eriüksuste tegevust mitmes erinevas riigis. Õppuse raames harjutas NATO erioperatsioonide väejuhatus eriüksuste juhtimist olukorras, kus arenev kriis nõuab liitlasvägede kiiret sekkumist.

Kindralleitnant Webb ütles, et allianss on oma eriüksusi tegelikult kasutanud palju varem, aga just rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude operatsioon Afganistanis andis mõista, et NATOl on erioperatsioonide juhtimiseks vaja oma struktuuri ja nii loodi 2006. aastal erioperatsioonide keskus, mis tänaseks on kasvanud omaette väejuhatuseks. "Tänasel päeval seisab alliansi ees palju tavatu sõjapidamisega seotud väljakutseid ja just meie asi ongi nende väljakutsetega tegeleda," ütles kindralleitnant Webb.

NATO erioperatsioonide väejuhatus allub otse NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove'ile.

Juhtimiselemendi valmisolekut operatsioonidel osaleda kinnitasid liitlasriigid eelmise aasta Walesi tippkohtumisel, mis loob eeldused eriüksuste kasutamiseks NATO kiirreageerimisjõudude toetamisel.

NATO eriüksused on viimase kümne aasta jooksul aidanud kaasa mitmete liitlasvägede edukate sõjaliste operatsioonide läbiviimisel. Eriüksustel on kaasaegses sõjapidamises kriiside kiirel lahendamisel kanda võtmeroll, toetades samas konventsionaalseid võimekusi nagu maa-, mere- ja õhuvägi.

See on esimene kord kui sedalaadi õppus viidi läbi väljaspool Monsi, Belgias, kus asub NATO erioperatsioonide väejuhatuse staap ja kus teenivad ka Eesti eriüksuslased. Õppuse ettevalmistamise ja sujuva läbiviimise tagasid kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus ja toetuse väejuhatus.

"Möödunud aasta polnud meie jaoks kerge. Kaitseväe struktuuriüksuste reformi elluviimisel oli meile usaldatud kandev roll," ütles tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Kalmer Kruus. "Ka uus aasta toob uusi väljakutseid, näiteks algab juba järgmisel nädalal õppus Siil, kus meie pataljon esimest korda täielikult formeeritakse ning brigaadi varustamise vankrit vedama lükatakse."

Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, seitset pataljoni ja kolme üksikkompaniid. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Pataljoni eelkäija, 1. Eesti jalaväepolgu töörood moodustati 27. aprillil 1917. Üksus võttis osa Vabadussõjast ning eksisteeris 1. jalaväerügemendi toetuselemendina kuni 1940. aastani. Tagalapataljon taasasutati 1. jaanuaril 2009 Paldiskis.

"Meie 25 reservohvitseri said käesoleva aasta alguses toimunud õppekogunemisel vajaliku erialase ettevalmistuse ning annavad nüüd omandatud teadmised edasi oma üksuse reservallohvitseridele," ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen. Ta lisas, et õppekogunemisel osalevad tankitõrje, miinipilduja, pioneeri, luure, side, jalaväe ja tagalatoetuse erialade reservväelased.

Jõhvis toimuv reservõppekogunemine kestab seitse päeva. Esimesel kolmel päeval viiakse sõduritele läbi relvaõpet ning seejärel värskendavad nad oma erialaseid teadmisi Jõhvi linnakus ja selle lähiümbruses. Kõik õppekogunemisele kutsutud saavad harjutada enda teenistusrelva laskmist linnaku lasketiirus. Õppekogunemisel osalevad reservväelased läbisid ajateenistuse 2011 ja 2012 aastatel.

Reservõppekogunemine lõpeb neljapäeval, 30. aprillil. Õppekogunemisel osalenud 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ja tankitõrjekompanii reservväelased naasevad taas teenistusse 4. mail, et võtta osa enam kui 13 000 osalejaga suurõppusest Siil 2015.

1.jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva ja Jõhvi linnakus paikneva Viru jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi. 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülesanne on teiste brigaadi allüksuste toetamine või iseseisev lahingutegevus võitluses vastase soomustehnikaga. Kompanii paikneb alaliselt 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus.

„Meie brigaad on jätkuvalt valmis kaitsma Eestit ükskõik, millise ohuallika vastu - see on selge, kuid nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, tuleb ka brigaadi üksustel ennast järjepidevalt õppustel treenida ja seeläbi saavutada parim valmisolek kriisisituatsioonides tegutsemiseks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Tornaadol harjutati kogu brigaadi ümberpaiknemist maastikule Paldiskis, Tapal ja Jõhvis asuvatest linnakutest ning stsenaariumiga määratud objektide hõivamist keskpolügoonil. Sõduritel tuli rünnakutega tagasi võtta alad, mille vastane oli hõivanud. Vastase rollis olid seekord Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva kompanii õhudessantväelased.

Õppusest võtsid osa 1. jalaväebrigaadi ajateenijad, tegevteenistujad ja reservväelased ning Ameerika Ühendriikide õhudessantväelased.

Kolonelleitnant Kalmuse sõnul said sõdurid õppusel esimest korda kasutada laservestisüsteeme ja tagasiside selle simulatsioonisüsteemi kohta on väga positiivne.

Harjutusel kasutatati ameeriklastelt laenatud laservestisüsteemi MILES (Multiple Integrated Laser Engagement System). MILES on laseranduritel põhinev laservestist ja relvarauaandurist koosnev simulatsioonisüsteem, mis fikseerib paukpadruni plahvatuse ning annab tänu laserkiirele osalejatele tagasisidet lasu täpsuse kohta. 1. jalaväebrigaadi sõdurid ja liitlased kasutavad ka Siilil 600 laservesti.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning tankitõrje-, luure- ning staabi- ja sidekompanii.

„See näitus on meie kaitseväe ühest olulisest peatükist, kaitseväelaste teenistusest Afganistanis  ja annab külastajatele ülevaate Eesti sõdurite elu-olust,“ ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Näituse teeb eriliseks, et selle kunstiline lahendus on loodud Afganistanis teeninud kaitseväelaste endi poolt ja nende poolt üles ehitatud ning samuti on pea kõik näitusel olevad esemed ehedad – toodud Afganistanist.“

Ekspositsiooni keskmes on Helmandi provintsis Camp Bastionis asunud saun, mis toodi Eestisse tagasi komplektsena ning ehitati sõjamuuseumi tehnikahallis uuesti koos terrassiga üles. Lisaks saab näitusel tutvuda kaitseväelaste kasutuses olnud tehnika, relvastuse ja varustusega. Näitusel on fotod, mis kajastavad Eesti kaitseväelaste teenistust ja eluolu nii Camp Bastionis kui ka väiksemates patrullbaasides ja kontrollpunktides.

Näituse avamisel autasustab kaitseminister Sven Mikser Eesti sõjamuuseum ja MTÜ Fotokeskkonna korraldatud fotokonkurssi võitjaid.   

Ekspositsioon paikneb sõjamuuseumi tehnikahallis Viimsis Vehemaa teel. Tehnikhall on alates 24. aprillist kuni sügiseni nädalavahetustel kõigile huvilistele avatud.

Eesti kaitseväelased teenisid Afganistani rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) koosseisus 11 aastat nii pealinna Kabuli lähistel, Kandaharis kui Helmandi provintsis.