Uudised

"Need kaksteist kaitseväelast, keda täna mälestame, andsid meie riigi eest ülima panuse, mida üks sõdur eales anda suudab – oma elu. Nad pidasid kinni enda antud tõotusest," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Lisaks kolonelleitnant Kalmusele esinesid sõnavõtuga mälestusmärgi juures riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kapten Andre Lilleleht ning mälestuspalve luges 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav. 

Mälestustseremooniat ilmestas kaitseväe orkester ning Vahipataljoni ajateenijad asetasid sambale pärja. Tseremooniast võtsid muuhulgas osa ka peatselt ÜRO rahuvalvemissioonile Liibanoni siirduvad Scoutspataljoni sõdurid.

Pärast ametlikku tseremooniat mälestusmärgi juures suundusid kaitseväe teenistujad ning riigiametnikud 1. jalaväebrigaadi Paldiski linnakus asuvasse õppehoonesse, kus süüdati küünal langenud sõduritele pühendatud mälestusseina juures.

Välisoperatsioonidel langenute mälestusmärk valmis Camp Bastionis eestlaste laagris 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas 5. oktoobril president Toomas Hendrik Ilves. Mälestussammas seisis Camp Bastionis kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa langenu nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased.

Seekordse õppuse keskmeks oli Läti ning suur osa õhk-maa harjutusi viidi läbi Adaži harjutusalal Lätis. Eesti õhuväest osalesid harjutusel õhutulejuhid. Tulejuhtide ülesanne on lahinguolukorras tegutseda eesliinil maaväe üksuste juures ning juhtida ja kontrollida õhusõidukite rünnakut vastase vastu.

Õhk-maa harjutuste kõrval sooritati BRTE käigus ka hulk õhk-õhk harjutusi. Harjutusel osalesid kõik praegu Balti õhuturbesse panustavad õhuväed. Leedu Šiauliai lennubaasis peavad praegu valvekorda Itaalia hävitajad Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29, Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Belgia hävitajad F-16 ning Ämaris on Hispaania hävitajad Eurofighter. BRTE harjutusel osalesid ka Rootsi hävitajad Gripen ning Soome hävitajad F-18 Hornet. Harjutuse käigus külastasid Soome hävitajad ka Ämari lennubaasi.

Esimese BRTE (Baltic Region Training Event) korraldas NATO 2008. aasta oktoobris. BRTE sarja harjutusi viiakse läbi kolm korda aastas, iga kord on õppuse keskus ühes Balti riigis. Harjutuse eesmärk on Balti õhuturbes osalevate hävituslendurite koostöö harjutamine Balti riikide õhuvägedega. Ajaliselt on harjutused planeeritud nii, et kõik iga nelja kuu tagant vahetuvad NATO õhuturbehävitajate rotatsioonid saaksid osaleda ühel BRTEl.

Varem on BRTEl harjutatud otsingu- ja päästeoperatsioone, rahvusvaheliste abipakkide kohaletoimetamist, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.

Järgmine BRTE sarja õhuväeharjutus toimub juuni alguses ning selle kese asub Eestis.

23. aprillil tähistame kolmandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. 

Käesolevast aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev. Eestis on 15 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.

Tänavu algas veteranipäeva tähistamine 12. aprillil heategevusliku Sinilillejooksuga ning 19. aprillil peeti veteranide laskevõistlus.

Homme, veteranipäeva hommikul mälestatakse Paldiski Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures langenud kaitseväelasi. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Veteranipäeva õhtul avatakse Eesti sõjamuuseumis Afganistani teemaline näitus ning seal autasustatakse ka laskevõistluse ja fotokonkursi "Meie Afganistan 2003-2014" võitjaid. Päeva naelaks on õhtune heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel ning ansamblid Kosmikud ja Winny Puhh.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

"Kaitseväe psühholoogi töökorraldust ilmestav külastuspäev toimub meil koostöös Tallinna ülikooliga juba teist aastat," sõnas tudengeid võõrustanud 1. jalaväebrigaadi psühholoog leitnant Andres Vegel. Ta lisas, et väeosa külastus annab üliõpilastele parema pildi kaitseväest kui potentsiaalsest tööandjast ning ühtlasi ka militaarpsühholoogiast laiemalt.

Leitnant Vegel pidas 22 Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi üliõpilasele loengu militaarpsühholoogiast ja selle rollist Eesti kaitseväes. Pärast loengut said tudengid tutvuda meditsiinikompleksiga ja sõdurite eluruumidega Paldiski linnakus.

Psühholoogiatudengid leidsid, et külaskäik Paldiski linnakusse oli kasulik ja nad said palju praktilisi teadmisi sellest, kuidas kaitseväes psühholoogid töötavad ning millised on peamised väljakutsed.

1. jalaväebrigaadi psühholoog teenindab psühholoogiaalaselt kõiki 1. jalaväebrigaadi teenistujaid Tapal, Paldiskis ja Jõhvis. Alates 2015. aasta kevadest on 1. jalaväebrigaadis tööl kaks psühholoogi. Kaitseväe psühholoogiateenistuse ülesandeks on kaitseväe personali nõustamine, väljaõpe ning teadus-arendus tegevus psühholoogia alal.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul on Tormihoiatus pataljoni väljaõppe kulminatsioon, kus hinnatakse kompaniide  taset lahinguülesannete täitmisel.

„Lisaks õppelahingutele on oluline ka üksuste ja staabi omavaheline koordineerimine ja toetuse korraldamine, sest õppuse raames on maastikul praktiliselt kõik pataljoni allüksused, puudub vaid tankitõrjerühm,“ lisas kolonelleitnant Tõevere.

Õppus algas rännakuga paiknemisaladele Võru- ja Põlvamaal ning järgnevatel päevadel hinnatakse kompaniisid nii kaitsel, kui rünnakul, samuti rännakul ning lahingutoetuse ja lahinguteeninduse tagamisel. Peamiselt harjutavad kuperjanovlased Sõmerpalu ja Kanepi valdades. Õppus Tormihoiatus lõpeb reedel Nursipalus.

​"Õppekogunemisele on kutsutud võtme tähtsusega spetsialistid, kes värskendavad õppuse Siil eel enda erialaseid teadmisi ning läbivad oma sõjaaja-ametikohale vastava täiendkoolituse," ütles pioneeripataljoni ülem major Vesse Põderja lisas, et õppekogunemisel osalevad pioneeritehnika remondi, -hoolduse ja -operaatori, autojuhi, laohoidja, akvalangist-luuraja ning toitlustus erialade esindajad.

Pioneeripataljoni reservõppekogunemine kestab viis päeva. Esimesed kaks päeva valmistuvad reservväelased 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus väliõppuseks ning alates homme õhtust osalevad reservväelased pioneeripataljoni koosseisus õppusel Tornaado. Õppekogunemisel osalevad pioneerid läbisid ajateenistuse 2010. – 2013. aastatel.

Reservõppekogunemine lõpeb reedel, 24. aprillil. Õppekogunemisel osalenud pioneerid naasevad taas teenistusse mai alguses, et võtta osa enam kui 13 000 osalejaga suurõppusest Siil 2015.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Tapa linnakus asuva pioneeripataljoni ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust liikumisetagamise, tõkestamise ja välikindlustamisega.​

Terasdraakon on kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljoni iga-aastane kevadperioodi õppus, mis on allüksusekursuse üheks osaks. Õppuse peamine eesmärk ongi allüksuste omavahelise koostöö kokkuharjutamine, mille käigus harjutavad sõjaväelogistikud erinevaid logistikaalaseid protseduure ja tegevusi.

Tulevased reservsõjaväelogistikud harjutavad näiteks toiduainete, kütuse ja varustuse transportimist ning nende tegevuste eriolukordi. Harjutatakse ka kolonnide julgestamist, tegutsemist sattumisel vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris.

Õppusel osalevate masinate kolonnid sõidavad täna kuni kella viieni õhtul marsruudil Ämari – Klooga harjutusväli mööda Vana-Haapsalu maanteed Niitvälja ja Põlluküla kaudu. Üksuse ligi 80 ühikut tehnikat liiguvad kuni kümne sõiduki kaupa. Kolonnid sõidavad maanteel kiirusega 70 kilomeetrit tunnis või vastavalt kiirusepiirangutele. Liikumine toimub taktikalise rännakuna. Õppus lõpeb nädala lõpus.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, väeüksuse reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe-ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. Alates märtsist paikneb pataljon alaliselt Ämari linnakus.

Laskevõistluse läbiviija nooremveebel Sulev Raudsepa sõnul on laskevõistlus kulgenud hästi, ilm on hea ja laskjad tabavad märki päris hästi. Ta lisas, et kella viieks oli võistlusel osalenud üle paarikümne veterani, kuid võistlus kestab veel kella seitsmeni õhtul.

Laskevõistluse esikolmikut autasustatakse veteranipäeval 23. aprillil Eesti sõjamuuseumis.

Paremusjärjestuse välja selgitamiseks peavad võistlejad sooritama automaadist Galil kümme lasku ja püstolist HK USP samuti kümme lasku. Võistluskeskus on avatud kell kella 13-19 ja iga veteran võis valida laskmiseks endale sobiva aja. Parimad selgitatakse kolmes arvestuses - automaadi, püstoli ja kahe laskmise koondsumma arvestuses.

23. aprillil tähistame kolmandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.

Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Käesolevast aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev.

Veteranipäeva hommikul mälestatakse Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis langenud kaitseväelasi. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Veteranipäeva õhtul avatakse Eesti sõjamuuseumis Afganistani teemaline näitus ning seal autasustatakse ka laskevõistluse ja fotokonkursi "Meie Afganistan 2003-2014" võitjaid. Päeva naelaks on õhtune heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel ning ansamblid Kosmikud ja Winny Puhh.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Tornaadol harjutatakse brigaadi allüksuste liikumist linnakutest maastikule ning stsenaariumiga määratud objektide hõivamist, samuti tuleb 1. jalaväebrigaadi tegevväelastel ja ajateenijatel rünnakutega tagasi võtta alad, mille vastane on hõivanud. Vastase rollis on seekord Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva kompanii õhudessantväelased.

“Tornaado on meie viimane õppus enne Siili ning puudutab kõiki 1. jalaväebrigaadi allüksusi. Harjutuse peamiseks eesmärgiks on harjutada tegutsemist eelkõige tavasõja tingimustes ning tõsta seeläbi meie valmisoleku taset,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. Siili-eelse hinnangu saavad Tornaadol Kalevi jalaväepataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning pioneeripataljon.

Harjutusel kasutatakse ameeriklastelt laenatud laservestisüsteemi MILES (Multiple Integrated Laser Engagement System). MILES on laseranduritel põhinev laservestist ja relvarauaandurist koosnev simulatsioonisüsteem, mis fikseerib paukpadruni plahvatuse ning annab tänu laserkiirele osalejatele tagasisidet lasu täpsuse kohta. 1. jalaväebrigaadi ja liitlaste käsutuses on Tornaado ja Siili ajal 600 komplekti MILES-tüüpi laserveste.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon. Samuti kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning tankitõrje-, staabi- ning luurekompanii.

Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul läks õppus korda ja andis kogu Eesti õhuväele hindamatu kogemuse.

"Õppuse tähtsaks osaks oli ka kaitseväe keskpolügoonile loodud õhk-maa laskeala, mida esmakordselt kasutati. Koos Ämari lennubaasi ja paindlikult korraldatud õhuruumiga on õhk-maa laskeala oluliseks uueks osaks väljaõppevõimaluste paketis," lisas ta.

19. märtsist kuni 17. aprillini kestnud ühisõppusel kasutati õhk-maa polügooni ning õhk-õhk treeningalasid.

Osa harjutusi toimus mitme kilomeetri kõrgusel Eesti õhuruumis ja osa madalatel kõrgustel kaitseväe keskpolügooni kohal. Lisaks madallendudele hävitasid lennukid kaitseväe keskpolügoonil maapealseid sihtmärke.

Lennukid kasutasid õppusel nii pardarelvi kui ka erinevaid pomme ja rakette, mis olid nii lahing- kui ka õppeotstarbelised. Eesti õhuvägi tagas õppuse ajal liitlaste sõjatehnika ning meeskonna vastuvõtu ning lennubaasi poolse toetuse. Samuti oli Eesti õhuväe ülesanne õhuruumi kontroll õppuse ajal.

Ühel nädalavahetusel toimusid ka Eesti ja USA õhuväelaste ühistalgud kolmes kohas Harjumaal - Männiku külas, Vasalemmas ning Harju-Ristil. Koos kohalike inimestega võeti ette mitmeid heakorratöid.

Lisaks Eesti õhuväele osales õppusel Ameerika Ühendriikide õhuväe 31. hävitajate tiiva 510. eskadrill.

Ameeriklaste 14 hävituslennukit F-16  baseeruvad alaliselt Aviano lennubaasis Itaalias, väliõppuse ajal asus relvastatud eskadrill Ämari lennubaasis. Lennukitega oli kaasas ka ligi kolmsada ameerika õhuväelast. Lisaks osalesid õppuse mõnel harjutusel Soome ja Rootsi õhuvägede ning Balti õhuturbeoperatsiooniga seotud Hispaania, Itaalia ja Poola hävitajad.