Uudised
-
Kõrgem sõjakool tutvustas huvilistele õppimisvõimalusi
Lahtiste uste päeva ühe korraldaja, kadettseersant Raido Mednise sõnul esitasid külastajad asjalikke küsimusi ning olid motiveeritud. „Aktiivsemad küsijad sütitasid ka tagasihoidlikumaid ning ringkäigu lõpu poole küsiti aina enam spetsiifilisi ja asjalikke küsimusi,“ lisas Mednis.
Kaarel Aruoja külastas sõjakooli teist korda. „Mul on kindel soov ja tahtmine siia kooli õppima tulla ning tänane vaid kinnitas seda,“ ütles Aruoja. „Kadetid, kes meile kooli ja õppimist tutvustasid, rääkisid nii hüvedest kui ka katsumustest. See on suurepärane, et siin koolis on loodud kõik võimalused ka kooliväliseks enesearenduseks,“ lisas Aruoja.
KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab sõjakooli esitada tänavu 22. juunist 5. juulini.
-
Eesti kaitseväelased osalevad Rootsis rahvusvahelisel õppusel
Õppuse aktiivne kestab kuni 23. aprillini ja selle käigus tuleb reageerida õppuse legendis kirjeldatud mitmekülgsele rahvusvahelisele kriisile, millele lahendamiseks peavad NATO ja EL riikide väeüksused omavahel koostööd tegema.
”Koostöö erinevate rahvuste vahel on hea, hoolimata tegevuste erinevusest saame asjadest ühtemoodi aru,” ütles sõjakooli 9. keskastme kursuse magistrant kapten Karel Kattai. ”Siiani oleme planeerinud koos soomlaste ja rootsalstega oma üksustele võimalikke tegevuskäike. See on küll pisut erinev sellest, kuidas meie asju teeme, kuid sealt saab juurde õppida,” lisas kapten Kattai.
Õppuse staabitöös keskendutakse planeerimisele, erinevate võtmeisikute vahelisele suhtlemisele, tegevuste koordineerimisele ja ühtsete tegevuseeskirjade järgmisele. Kuna õppusest võtavad osa erinevate riikide sõjaväelased, kelle tööprotseduurid kokku ei lange, on põhiraskus saada koostöö kõigi vahel sarnastel arusaamadel toimima.
Õppus toimub korraga kolmes Rootsi linnas: Enköpingus, Karlskronas ja Uppsalas. Õppust korraldavad Rootsi relvajõud koos Rootsi sõjaväe ülikooliga, osa võtab ligi 1200 sõjaväelast erinevate riikide üksustest ning õppejõud ja õpilased sõjaväeakadeemiatest. Eesti kaitseväelased on õppusest SWEDEX osa võtnud juba kümmekond aastat.
-
Balti pataljon harjutas koostegutsemist
"See õppus näitab selgelt, et Balti riigid on valmis panustama ühise jõuna meie julgeolekusse," ütles õppuse läbiviija, Scoutspataljoni staabiülem major Mart Sirel. Ta lisas, et sõdurite moraal on kõrge ja kindlasti saab koostööharjutustele pandud eesmärkide täitmisega rahule jääda.
Balti pataljoni õppuse esimeses, 6. kuni 11. aprillini kestnud etapis harjutasid kolme riigi kaitseväelased lahingulist tegutsemist oma riigi kompanii koosseisus. Seejärel toimus üksuste ning nende ülemate vaheline koostöö pataljoni tasemel, mis kulmineerus täna lõppenud taktikalise lahinguharjutusega. Kolme Balti riigi kaitseväelastest moodustatud pataljonile tegid vastutegevust Läti 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased.
Õppusel osalenud isikkooseisust ligi poole moodustab Balti pataljoni juhtriigi Eesti kaitseväe Scoutspataljoni 450-meheline kontingent. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti pioneeri- ja tankitõrjerühmadega, õhutulejuhtidega ning sõjaväepolitseinikega. Koostööõppuse teises etapis toetasid Balti pataljoni taktikalist tegevust Eesti õhuväelased ühe helikopterimeeskonnaga.
Balti pataljon valmistub võimalikuks osalemiseks 2016. aasta NATO reageerimisjõudude kooseisus. Pataljoni väljaõpe jätkub juunis Ameerika Ühendriikide eestvedamisel korraldatava maaväeõppusega Saber Strike ning oktoobris ja novembris Hispaanias toimuva NATO reageerimisjõudude õppusega Trident Juncture.
Balti riigid moodustasid ühise pataljoni juba kolmandat korda. Esimene ühispataljon tegutses aastatel 1994 - 2003 ning andis toona paljudele kaitseväelastele esimese rahvusvahelise koostöökogemuse. 2010. aastal panustasid Balti riigid ühise pataljoniga NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisu.
Scoutspataljoni isikkoosseis ja tehnika alustavad Adaži polügoonilt tagasiliikumist kodubaasi Paldiskisse täna õhtul ühtse kolonnina marsruudil Adaži - Ikla - Pärnu - Märjamaa - Kanama rist – Paldiski.
-
NATO erioperatsioone juhitakse Pärnumaalt
NATO erioperatsioonide väejuhatuse ülema kindralleitnant Brad Webbi sõnul ei pruugi eriüksuste tegevus avalikkusele silma paista, aga erioperatsioonid on tänaseks osa nii NATO julgeoleku tegevuskavast kui kaitseplaanidest. „Eriüksuste rolli nähakse tihti liiga kitsalt ja unustatakse, et meil on terve rida võimekusi, millega suudame panustada julgeolekukoostöösse, kriiside reguleerimisse ja kollektiivkaitsesse,“ lisas Webb.
Kuni 27. aprillini kestva õppuse tegevust juhib Eametsas NATO erioperatsioonide väejuhatuse staabi ümberpaigutatav juhtimiselement, kelle ülesandeks on koordineerida eriüksuste tegevust mitmetes erinevates riikides.
NATO erioperatsioonide väejuhatus allub otse NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove´le. Juhtimiselemendi valmisolekut operatsioonidel osaleda kinnitasid liitlasriigid eelmise aasta Walesi tippkohtumisel, mis loob eeldused eriüksuste kasutamiseks NATO kiirreageerimisjõudude toetamisel.
Väejuhatuse esindaja Scott Morrisoni sõnul on NATO eriüksused viimase kümne aasta jooksul loonud tingimused mitmete liitlasvägede edukate sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. Eriüksustel on kaasaegses sõjapidamises kriiside kiirel lahendamisel kanda võtmeroll, toetades samas konventsionaalseid võimekusi nagu maa-, mere- ja õhuvägi.
See on esimene kord kui sedalaadi õppus viiakse läbi väljaspool Monsi, Belgias, kus asub NATO erioperatsioonide väejuhatuse staap ja kus teenivad ka Eesti eriüksuslased. Õppuse ettevalmistamise ja sujuva läbiviimise tagavad kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus ja toetuse väejuhatus.
-
Estonian Open Rifle 2015 võistlusele registreerumiseks kohad on täis
Taaskord oli võistlusele registreerunute huvi suur ja välisvõistlejatele eraldatud kohad registreeriti täis vähem kui kolme minutiga.
Soovist osaleda võistluse toetamisse RO või abina saada oma soov mailile
-
Koeru Laskespordiklubi korraldatud vintrelva L2 võistlusel saatis klubi suur edu
ÜLDARVESTUSES
SEMI AUTO STANDARD
1.koht- Madis Reier
2.koht- Margus Riso
3.koht- Timo Vehviläinen
SEMI AUTO OPEN
1.koht- Teemu Rintala
2.koht- Hannu Uronen
3.koht- Meelis Unt
REGIOONI ARVESTUSES
SEMI AUTO STANDARD
1.koht- Madis Reier
2.koht- Margus Riso
3.koht- Armin Meesit
SEMI AUTO OPEN
1.koht- Meelis Unt
2.koht- Dagnis Maiberg
3.koht- Johan Tomberg
MEESKONNA ARVESTUSES
SEMI AUTO STANDARD
1.koht- KJSK Standard I, koosseisus Madis Reier, Margus Riso, Armin Meesit, Mario Merirand
2.koht- HVA-PorkkA Standard, kooseisus Timo Vehviläinen, Mikael Ekberg, Ilkka Kervinen, Max Käär
3.koht- KJSK Standard II, koosseisus Kalev Paate, Arne Valge, Elend Auli, Jaak Rumvolt
SEMI AUTO OPEN
1.koht- Põhja Pojad, koosseisus Hannu Uronen, Dagnis Maiberg ja Kim Leppänen
2.koht- SSG Open, koosseisus Teemu Rintala, Mika Riste, Janne Hulikkala
3.koht- KJSK Open I, koosseisus Meelis Unt, Villiko Nurmoja, Tarvo Planken, Kaspar Koovit
Õnnitlused võitjatele
-
Estonian 3GGT 2015
Täpsem informatsioon meie .
-
Ajateenijad ja reservmeedikud harjutavad koostööd
„Kursuse põhirõhk on patsientide meditsiinilisel käsitlusel ja meditsiinilise informatsiooni vahetamisel,“ ütles meditsiinikeskuse ülem major Ahti Varblane. „Kursus annab ajateenijatele ja reservmeedikutele võimaluse harjutada omavahelist koostööd, evakuatsiooni korraldamist ning üksuste vahelist suhtlemist.“
Meditsiinikursus algas täna teooriatundidega ning jätkub homme ja kolmapäeval praktiliste harjutustega. Simulatsiooniharjutustes grimeeritakse kannatanud vastavalt legendile, osalejad annavad neile välitingimustes esmaabi ning pärast seda evakueerivad kannatanud. Kursusel osalejad harjutavad omavahelist informatsiooni jagamist, haigete üleandmist ja haigete käsitlemist.
Meditsiinikursusel matkekeskuses osalevad ajateenijad 1. jalaväebrigaadi meditsiinikompanii meditsiinirühmadest, õhutõrje-, suurtüki- ja pioneeriüksustest ning reservväelased.
Ajateenijate ja reservväelaste koostöökursus toimub kord aastas, kui ajateenijad on erialaõppe lõpetanud ning harjutavad enne õppust Kevadtorm, sel aastal enne Siili, meedikutega koostööd tegema.
-
Kaitseväe orkestri ajateenijad esinevad Saare- ja Hiiumaa koolides
Homme esineb orkestri ajateenijatest koosnev rokkbänd Estonian Dream Army Band Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis. Kell 14 ja 15 astutakse vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste ette. Kolmapäeval, 15. aprillil kell 12.15 pakutakse aga head muusikat juba Hiiumaa Emmaste põhikooli perele.
Kontsertreisi üheks laiemaks eesmärgiks on tutvustada publikule vahetult kaitseväge ja ajateenistust. Bändi liikmed jagavad kontserti ajal kuulajatele oma muljeid ja kogemusi igapäevaelust kaitseväes ja oma tegevusest orkestris.
Orkestris teenib igal aasta umbes 15 ajateenijat. Orkestri ajateenijad saavad samasuguse sõduri väljaõppe nagu kõik teised ajateenijad - orkestriga liituvad nad erinevatest väeosadest alles pärast sõduri baaskursust.
Orkestrisse võetakse ajateenijateks noori, kes on eelnevalt õppinud kas Otsa- või Elleri muusikakoolis, Eesti muusika- ja teatri akadeemias või Viljandi kultuuriakadeemias. Tegu on muusikutega, kellest tulevikus saavad professionaalsed dirigendid, heliloojad, koorijuhid ja pillimehed.
Kaitseväe orkestri koosseisus on nende ülesanne mängida puhkpille ja rivitrumme ning moodustada rockbänd ja lauluansambel, milledega mööda Eestit esinemas käiakse. Sealjuures on viimastel aastatel just ajateenijate rokkbänd rahva seas väga populaarseks osutunud.
Kaitseväe orkestri ülesanne on kindlustada muusikaga kõik riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Orkestri repertuaaris on nii vigurmarssimisprogramm (tattoo) kui ka mitmed kontsertprogrammid süva- ja kergemast muusikast. Lisaks 40 professionaalsele sõjaväemuusikule mängivad orkestris ka muusikalise ettevalmistuse saanud ajateenijad. Orkestri peadirigent ja ülem on kolonelleitnant Peeter Saan.
-
Veteranide toetuseks jooksis sadu inimesi
Võistlusraja pikkus oli 3,2 kilomeetrit ning esimesena finišeeris kapral Indrek Tobreluts ajaga 9.27. Jooksu tulemusi mõõdeti kuues võistlusklassis ja iga võistlusklassi kolme parimat autasustati medaliga. Autasud andis üle peaminister Taavi Rõivas, kes ka ise jooksul osales. Koos peaministri, veteranide, liitlasriikide sõdurite ja jooksusõpradega osalesid jooksul ka Riigikogu liige Rainer Vakra ja kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran. Samuti sai kohapeal proovida oma vastupidavust ja sooritada kaitseväe üldfüüsilise testi.
Veteranide tunnustuseks soetatud Sinilillega teeb igaüks tänavu annetuse Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele kaasaegse mobiilse kõnniroboti soetamiseks, mida tulevikus saavad kasutada nii vigastatud veteranid kui ka kõik teised keskuse patsiendid raskete selja- ja peaaju kahjustuste ravis.
Sinilillejooksu toetas ka Eesti Tervise Fondi kampaania Mehed Vormi, mille eesmärgiks on noorte liikumisharjumuste parandamine ning millega on tänaseks ühinenud üle 300 mehe ja naise.
23. aprillil tähistame kolmandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Käesolevast aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.