Uudised

Kokku tulistasid kaheksa ajateenijatest komplekteerinud suurtükimeeskonda reedel ja laupäeval ligi viissada mürsku kümne kilomeetri kaugusel asuva sihtmärgiala pihta, eile ründasid koordineeritult suurtükiväepataljoni tulejuhtidega sihtmärgiala kahel korral ka USA õhuväe hävituslennukid F16.

Ülelennule eelnes vastavalt õppuse stsenaariumile lennukoridori puhastamine vastase õhutõrjest eestlaste 155mm haubitsate FH 70 suurtükitulega. Tegemist oli esimese suurtükiväelaste ja liitlaste õhujõudude koostööharjutusega kaitseväe ajaloos.

Lahinglaskmistele eelnes neljapäevane taktikaline harjutus, mille käigus peeti õppelahinguid Rakveres ja Kadrinas ning harjutati muuhulgas dessanditõrje toetamist ning allüksuste kaitset õhurünnakute eest.

Nädalasel õppusel osalenud suurtükiväelased võtavad osa ka mais algavast kaitseväe suurõppusest Siil 2015, kus kogu on täiel määral komplekteeritud nii 1. jalaväebrigaad kui ka selle koosseisu kuuluv suurtükiväepataljon.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, lahingus toetavad pataljoni suurtükipatareid kaudtulega lahinguüksuste tegutsemist. 

Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuväelased olid lennuvälja ühele perroonile üles seadnud lennundusalase näituse, kus lapsed said tutvuda kaasaegse hävitaja, moodsa tuletõrjeauto, reaktiivlenduri kostüümi, päästevahendite ning muu põnevaga. Lendurid jagasid ka uudishimulikele seletusi ning vastati kõikvõimalikele õhuväega seotud küsimustele.

Ürituse Ameerika Ühendriikide õhuväe poolne organiseerija kapten Rocky P. Jedick tänas Eesti kaitseväge võimaluse eest kohtuda kohalike elanikega ning selgitada siinsetele lastele milles seisneb ja mis tähtsus on Eesti-Ameerika sõprussidemetel.

“Meil on hea meel kohtuda siin lastega, kellest tulevikus saavad meie liitlased. Lastepäev lennubaasis on kõigile osalevatele ameerika õhuväelastele tähtsaks ja rõõmsaks sündmuseks,” ütles kapten Jedick.

Koos saatvate õpetajatega oli täna Ämari lennubaasis kokku üle saja külalise. Lastepäeva lennubaasis aitas läbi viia USA suursaatkond Eestis.

19. märtsist kuni 17. aprillini toimub Eesti õhuruumis Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede ühisõppus, mis on kahe riigi lähedaste liitlassuhete demonstratsiooniks ning mis annab olulise panuse meie julgeoleku tugevdamisesse.

Õppusel osaleb lisaks Eesti õhuväele Ameerika Ühendriikide õhuväe 31. hävitajate tiiva 510. eskadrill, mis baseerub alaliselt Aviano lennubaasis Itaalias. Väliõppuse ajal asub hävitajatega F-16 relvastatud eskadrill Ämari lennubaasis. Lisaks osalevad õppuse mõnel harjutusel Soome ja Rootsi õhuvägede ning Balti õhuturbeoperatsiooniga seotud Hispaania, Itaalia ja Poola hävitajad.

“Õppuse eesmärk oli õpetada nii juhtimispunktide kaitset kui harjutada tegutsemist olukorras, kus üks lahinguliik vahetub kiirelt teisega,“ ütles harjutuse juht, 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii ülem leitnant Ivo Peets.

Vastavalt harjutuse kavale pidid viiskümmend Kalevi jalaväepataljoni ajateenijat tõrjuma nii Scoutspataljoni mehhaniseeritud jalaväerühma rünnakuid kui ründama staabi- ja sidepataljoni ajateenijate kaitstavat kindlustatud juhtimispunkti.

Harjutuse esimesel kahel päeval rajasid allüksused kindlustatud positsioonid ja tõkked. Järgnevatel päevadel aga mehitasid vaatlusposte, lõid toimiva jao- ja rühmatasemel tulesüsteemi, korraldasid varitsusi ning hankisid varjatult teavet vastase tegevuse kohta. Vastase eraisikuteks kehastunud luurajate tabamiseks püstitasid ajateenijad teedele kontrollpunkte ning harjutasid autode peatamist ja läbiotsimist.

Ühisharjutusel osalenud kuusteist staabi- ja sidepataljoni ajateenijat saabusid teenistusse eelmise aasta juuli- ja oktoobrikutsega ning arvatakse reservi pärast kaitseväe suurõppust Siil 2015. Kalevi jalaväepataljoni tulevased nooremallohvitserid alustasid ajateenistust käesoleva aasta jaanuaris ning jätkavad 1. jalaväebrigaadis ka peale Siili, olles instruktoriteks 2015. aasta juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabuvatele ajateenijatele.

„Laager õnnestus igati, kõik tegevused said planeeritud mahus ja ohutult läbi viidud ning läbiviijad suutsid rühmaülematele anda suurima võimaliku tegevusvabaduse nii jagude manöövris kui toetusrelvade kasutamises. See töö väärib kvaliteedimärki,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Tema sõnul koostasid kõik rühmaülemad rünnakuplaani, juhtisid jagusid ja toetusüksuseid lahingus vastavalt nende funktsioonile ja võimekustele ning kogesid ka seda, et algsesse plaani tuleb vajadusel muudatusi teha, kui see enam ei toimi.

Seitse päeva kestnud laskelaagris osalesid kõik kolm jalaväekompaniid, seal hulgas kompaniide miinipildujarühmad, täpsuslaskurid ja tulejuhid. Laagrit toetasid tagalakompanii erialarühmad ning staabikompanii. Lisaks viisid sõjakooli kadetid tegid staabikompanii kahele rühmale rühma lahinglaskmise harjutuse rünnakul ja kaitsel.

Laskelaagris kasutasid pataljoni võitlejaid kõiki oma varustuses olevaid relvi - käsitulirelvad AK-4, kuulipildujad KSP-58, tankitõrjegranaadiheitjad CG, snaiperpüssid, 81 mm miinipildujad. Lisaks kasutasid nad staabikompanii laskmistel 12,7 mm raskekuulipildujat Browning ja 40 mm rauaalust granaadiheitjat.

Rünnaku harjutustesse olid integreeritud meditsiiniabi andmine nii oma kui vastase sõduritele, vastase langenute käitlemine, kaudtule tellimine ja juhtimine, kõrgemale üksusele lahinguettekannete tegemine ning vastase parda- ja kaudtulerelvade mõjualasse sattumise drillide rakendamine.

Sobiva ilmaga hüppab lennukist kahe laine peale kokku 90 Ameerika Ühendriikide õhudessantväelast, kes maanduvad Helme vallas Kalme külas asuval põllumaal. Kui ilmastikuolud pole langevarjuhüppeks sobivad, lükatakse hüpe edasi.

Ameeriklased kavandavad täna langevarjuga hüpata kell 14, 14.20, 14.40 ja 15. Seoses langevarjuhüpetega suletakse Solli-Pistsepuu tee ajavahemikul 13.30-16. Huvilised võivad langevarjuhüppeid jälgida põllumaa kõrval asuva OÜ Tulevikule kuuluva kuivatikompleksi juurest.

Valgamaal langevarjuhüpet sooritavad kaks õhudessantrühma kuuluvad märtsi lõpus Eestisse saabunud Ühendriikide kompaniisuuruse väekontingendi koosseisu. Lisaks õhudessantväelastele kuulub hetkel Eestis viibivasse väekontingenti ka Ühendriikide maaväe 3. jalaväediviisi 1. brigaadi 7. rügemendi tankirühm.

Õppus kestab 10.–17. aprillini ning selle raames harjutatakse näiteks ümberpaiknemise, motoriseeritud rännaku ning erinevate veooperatsioonidega kaasnevaid protseduure ja drille. „Roolivõimust“ võtavad osa logistikapataljoni ajateenijad ning enamus pataljoni kaitseväelastest.

Logistikapataljoni sõidukite kolonnid liiguvad Ämarist Kiltsi lennuväljale 10. aprillil ajavahemikul 8.30-15.30. Kokku osaleb õppusel ligi 80 ühikut tehnikat, mis liiguvad õppusealale kuni kümne masina suurustes gruppides. Kolonnid sõidavad maanteel kiirusega 70 kilomeetrit tunnis või vastavalt kiirusepiirangutele. Liikumine toimub taktikalise rännaku vormis.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine. 2015. aasta märtsis kolis seni Tallinnas paiknenud logistikapataljon Ämari linnakusse.

„Juba sügisel tulevad teist korda Ämarisse meie õhuruumi valvama Saksa lennukid ja 2016. aastal ootame Eestisse väljaõppele Saksamaa üksust,“ lisas Terras, kelle sõnul on Saksamaa panus NATO heidutusmeetmetesse märkimisväärne ja tõhus.

Eelmise aasta NATO Walesi tippkohtumisel aluse saanud NATO kiirreageerimisüksusesse panustab Saksamaa koos Hollandi ja Norraga juba sel aastal.

Täna aset leidnud kohtumistel arutati võimalusi kaitsekoostöö tihendamiseks muutunud julgeolekuolukorras, kus üheks oluliseks teetähiseks on Saksamaa osalemine Tallinnasse rajatavas NATO juhtimiselemendis ja kus lähiajal asuvad koos teiste liitlastega tööle ka Saksa ohvitserid. Eesti peab oluliseks liitlaste järjekindlat kohalolekut ja seetõttu oodatakse Saksa üksust Eestisse ühisele väljaõppele 2016. aasta teises pooles.

Sarnaselt Eestiga suurendab Saksamaa osalust NATO kirdekorpuse staabis Poolas Szezcinis, et tagada valmisolek reageerida võimalikele julgeolekuohtudele. Lisaks arutati kohtumistel ühiseid väljaõppevõimalusi ja kevadel Eestis aset leidva suurõppusega Siil seonduvaid küsimusi ning koostööperspektiive välisoperatsioonidel. Nii Eesti kui Saksamaa osalevad NATO missioonil Resolute Support Afganistanis ning ÜRO missioonidel Liibanonis ja Malis.

Homme kohtub kaitseväe juhataja Saksa maaväe ülema asetäitja kindralleitnant Jörg Vollmeriga ning külastab Bonnis asuvat küberkaitse koordinatsioonikeskust.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kvaliteedijuht Evely Timuska sõnul annab EKKA kvaliteedimärk tunnustust sellest, et KVÜÕA on konkurentsivõimeline kõrgkool. „Akrediteerimise läbimine ja kvaliteedimärk näitavad, et KVÜÕAs antav kõrgharidus ja teadustegevus on kõrgetasemeline ning konkurentsivõimeline nii Eesti siseselt kui välismaises kõrgharidusruumis,“ ütles Timuska.

EKKA akrediteeris KVÜÕA juba eelmisel aastal, kuid seadis parendamist vajavaks punktiks  teadus- ja arendustegevuse valdkonna. EKKA nõukogu analüüsis märtsi lõpus toimunud istungil esitatud materjale ning otsustas jätta akrediteerimise jõusse ning omistada KVÜÕAle EKKA kvaliteedimärk.

EKKA kvaliteedimärk näitab, et EKKA hindamisnõukogu on akrediteerinud kõrgkooli seitsmeks aastaks ilma kõrvaltingimuseta. Eesti kõrghariduse välishindamise süsteem lähtub kõrgkooli autonoomsuse põhimõttest: kõrgharidusõppe kvaliteedi ja kestluse eest vastutab ennekõike kõrgkool ise. Institutsionaalse akrediteerimise eesmärgiks on anda ülevaade õppeasutuse kui terviku toimimisele.

Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur on Eesti juhtiv kompetentsikeskus kõrghariduse välishindamise alal. Agentuuri põhitegevused on kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine ja õppekavagrupi kvaliteedihindamine. Kvaliteediagentuur pakub kõrgkoolidele tuge strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arendamisel.

Scoutspataljoni A jalaväekompanii rühmaülema nooremleitnant Janari Jaanso sõnul on Soomes läbiviidav väljaõpe oluline, kuna esimest korda kohtutakse üksusega, kellega koos Liibanonis teenima asutakse.

„Meie jaoks on õppeprotsess vajalik, et omandaksime ühised arusaamad ning kasutaksime ühtset taktikat,“ ütles Jaanso. „Samuti saame siin kasutada missioonispetsiifilist tehnikat ja varustust, mis meil endal standardvarustusse ei kuulu,“ lisas ta. Koolitus viiakse läbi koos Soome üksuste juhtivkoosseisu ning spetsialistidega.

Varem on missiooniks valmistuv kontingent läbinud relvastuse täiendõppe ning jao- ning rühmataseme konventsionaalse väljaõppe, mille raames harjutati patrullide läbiviimist, varitsuse püstitamist, vaatluspostide väljapanemist, kontakti vaenlasega, kiirrünnakut, mehhaniseeritud rännakut ning tegevust hoonestatud alal.

Lisaks on kontingent läbinud missioonispetsiifilise väljaõppe. Samuti on Soomes saanud tüübikoolituse soomuki- ja maastikumasinajuhid.

Plaanitavast 50 liikmelisest kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus ja selle toetuselement, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni A-kompanii baasil. Enamus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjalise operatsiooni kogemusega. Kontingendi ülem on kapten Mario Lementa ja rühmaülem nooremleitnant Janari Jaanso.

Eesti on valmis panustama ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis (UNIFIL) osaleva Soome-Iiri ühispataljoni (FINIRISHBAT) koosseisus jalaväerühma suuruse üksusega.

Üksuse eeldatavateks ülesanneteks on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised rahuvalvealased operatsioonid. Samuti tehakse koostööd Liibanoni relvajõududega.

Ameerika Ühendriikide õhuväe 510. eskadrilli ülema kolonelleitnant Christopher Austini sõnul on ühisõppus kulgenud plaanipäraselt ja annab eskadrilli pilootidele hea kogemuse.

“Meile on see õppus harjutamine koos sõpradega ja andnud meie pilootidele head praktikat taktikaliste ülesannete täitmisel. On väga oluline, et piloodid saavad oma tööd harjutada erinevates tingimustes ja erinevate üksustega,” ütles kolonelleitnant Austin. “Eestlaste panus selle õppuse korraldamisel on muljetavaldav ja meie koostöö on olnud väga hea. Samuti on väärtusliku kogemuse andnud õhk-õhk harjutused soomlaste ja rootslastega.”

Tänase harjutus kaitseväe keskpolügoonil nägi ette maasihtmärkide tabamist lennuki pardarelvadest ning kergemate harjutuspommide ja lasersihitavate pommidega. Samuti viisid USA hävitajad täna Soome ja Rootsi õhuruumis läbi õhk-õhk harjutuse ning sooritasid Eesti õhuruumis taktikalisi madallende.

Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul on ühisõppus ameeriklastega andnud Eesti õhuväele kogemuse kuidas opereerida ühte eskadrilli Ämarist ja teadmise, et õhuväelased saavad sellega väga hästi hakkama.

“Lennubaas tagab eskadrilli maapealse toetuse, õhuseiredivisjon radaripildi ja lennukite sihitamise ning õhuväe staap koordineerib kogu õppust ning meie õhutulejuhid saavad ka harjutada,” ütles kolonelleitnant Valge. “Oleme loonud Eestisse head treeningutingimused, mida meie liitlased nüüd ka kasutavad. Kindlasti jätkame koostööd nii ameeriklaste kui soomlaste ja rootslastega. Järgmine sarnane õppus ameeriklastega on meil plaanis suve lõpus.”

Eesti õhuruumis toimuvad Eesti ja Ameerika Ühendriikide õhuvägede ühisharjutused aitavad arendada kahe riigi koostegutsemisvõimet. Samuti annab ühisõppus olulise panuse Eesti julgeoleku tugevdamisse.

19. märtsist kuni 17. aprillini kestval ühisõppusel kasutatakse õhk-maa polügooni ning õhk-õhk treeningalasid. Osa harjutusi toimub mitme kilomeetri kõrgusel Eesti õhuruumis ja osa madalatel kõrgustel kaitseväe keskpolügooni kohal. Lisaks õppusel plaanitud madallendudele hävitatakse kaitseväe keskpolügoonil maapealseid sihtmärke. Lennukid kasutavad õppusel nii pardarelvi kui ka erinevaid pomme ja rakette, mis on nii lahing- kui ka õppeotstarbelised.

Õppusel osaleb lisaks Eesti õhuväele Ameerika Ühendriikide õhuväe 31. hävitajate tiiva 510. eskadrill, mis baseerub alaliselt Aviano lennubaasis Itaalias. Väliõppuse ajal asub hävitajatega F-16 relvastatud eskadrill Ämari lennubaasis. Ühendriikide üksus viib läbi ka ühisharjutusi Soome ja Rootsi õhuvägedega. Ameerika lennukid kohtuvad Soome ja Rootsi lennukitega nende riikide õhuruumis. Lisaks osalevad õppuse mõnel harjutusel Balti õhuturbeoperatsiooniga seotud Hispaania, Itaalia ja Poola hävitajad.