Uudised

Kindralleitnant Terras kohtus õhudessantvägede ülema kolonel Mykhailo Zabrodskyiga, kes andis talle ülevaate oma üksuse väljaõppetsüklist. Samuti arutas kaitseväe juhataja ukrainlastega koostöövõimalusi.

"Aruteludel leidsime valdkondi, kus saame üksteisele kasulikud olla ja kogemusi vahetada. On oluline koostööd edendada ja üksteist toetada,“ ütles kindralleitnant Terras. „Õhudessantvägede väljaõpe jättis hea mulje, väga intensiivne õpe ja professionaalsed sõdurid. Samuti täheldasin sõduritega vesteldes, et neil on kõrge moraal ja võitlustahe.“

Kindralleitnant Terras külastas täna Ukraina kaitseväe mobilisatsiooni käigus teenistusse kutsutud sõdurite baaskursuse lõpuharjutust, pärast mida saadetakse sõdurid erinevate õhudessantvägede üksuste juurde, kus nende väljaõpe jätkub. Samuti jälgis ta üksuste erinevaid laskeharjutusi.

Eesti kaitseväe juhataja viibis Ukrainas ametlikul visiidil pühapäevast tänaseni Ukraina kaitseväe juhataja kutsel. Visiidi raames kohtus kindralleitnant Terras Ukraina kaitseministri kindralleitnant Stepan Poltoraki ja kindralstaabi ülema kindralleitnant Viktor Muženkoga ning teiste kaitseväelaste ja ametnikega. Samuti külastas kindralleitnant Terras Ukraina riigikaitseülikooli ning asetas pärja langenud võitlejate mälestusmärgi jalamile.

Jooksu ühisstart antakse pühapäeval kell 13 Russalka juures, joostakse piki rannapromenaadi ja finiš on Pirita hotelli merepoolsel küljel. Võistlusraja pikkus on 3,2 kilomeetrit ning tulemusi mõõdetakse kuues võistlusklassis. Iga võistlusklassi kolme parimat autasustatakse medaliga.

Heategevuslikul Sinilillejooksul jooksevad koos teistega kaitseväe sportlased - laskesuusatajad seersant Kauri Kõiv, kapralid Indrek Tobreluts ja Roland Lessing ning triatleedid kapralid Marko Albert ja Kirill Kotšegarov ning poksija kapral Ainar Karlson. Samuti saab kohapeal proovida oma vastupidavust ja sooritada kaitseväe üldfüüsilise testi.

Jooksul osalemine eeldab vähemalt kahe euro suuruse annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja stardinumbri, ajavõtukiibi ja rinda veteranide toetussümboli – sinilille. Lisateavet reeglite ja registreerumise kohta saab

Veteranide tunnustuseks soetatud Sinilillega teeb igaüks tänavu annetuse Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele kaasaegse mobiilse kõnniroboti soetamiseks, mida tulevikus saavad kasutada nii vigastatud veteranid kui ka kõik teised keskuse patsiendid raskete selja- ja peaaju kahjustuste ravis.

23. aprillil tähistame kolmandat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. 

Veteranipäeva tähistamise raames toimub lisaks Sinilillejooksule Männikul laskevõistlus, kus omavahel võtavad mõõtu veteranid. Samuti lõppes sel nädalal fotokonkurss „Meie Afganistan 2003-2014, kuhu said fotomeenutusi saata kõik Afganistanis teeninud ja töötanud. Konkursi võitjaid autasustatakse veteranipäeval, 23. aprillil Eesti sõjamuuseumis, kus avatakse ka Afganistani teemaline näitus. Veteranipäeva nädalal ja selle lähiajal võtavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmekirikud jumalateenistustel eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestatakse langenuid.

Veteranipäeva hommikul mälestatakse Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis langenud kaitseväelasi. Keskpäeval on Tori Püha Jüri kirikus jumalateenistus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Üritusi on veelgi, kuid päeva naelaks on õhtune heategevuslik rokk-kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel ning ansamblid Kosmikud ja Winny Puhh.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 3000 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

„Ukraina võitlus on meie võitlus ja on oluline, et jätkaksime Ukraina toetamist, et seista vastu Venemaa agressioonile,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul tuleb säilitada Ukraina terviklikkus ja territooriumi jagamatus. Aset leidnud kohtumistel avaldas Terras toetust Ukrainas läbiviidavatele reformidele ning sai ülevaate terrorismivastastest operatsioonidest ja käimasolevatest muudatustest riigikaitse valdkonnas.

Eesti on seni Ukrainale andnud abi üle kahe miljoni euro väärtuses. Muuhulgas aitab kaitsevägi Ukrainal välja õpetada taktikalise taseme meditsiiniinstruktoreid ja arendada sõjameditsiini.

Sõjameditsiini alast abi on palunud Ukraina ning see on valdkond, kus Eestil on võime ja oskusteave Ukraina toetamiseks. Lisaks on Eesti toetanud küberkaitsealase väljaõppe läbiviimist.

Kohtumistel avaldasid Ukraina esindajad tänu seni osutatud abi eest ja märkisid vajadust arendada koostööd, et ajakohastada vägesid tulenevalt kriisiolukorrast ning eesmärgist liikuda euroatlandilise integratsiooni suunas.

Eesti on valmis jagama oma kogemusi relvajõudude reformimisel ning reservväe ja vabatahtliku riigikaitse korraldamisel.

Visiidi raames külastas kindralleitnant Riho Terras Ukraina riigikaitseülikooli ning kutsus üles tihendama koostööd Balti kaitsekolledžiga, kus praegu õpib kolm Ukraina ohvitseri. Samuti asetas kaitseväe juhataja pärja langenud võitlejate mälestusmärgi jalamile.

Reedel, 10. aprillil kell 9 algab sõjakooli aastapäeva tähistamine piduliku jalutuskäiguga kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) eest. Rongkäik liigub mööda Riia maanteed ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile, kus KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem tervitab kõrgema sõjakooli aastapäeval osalejaid ning annab ühisstardi rahvusvahelisele patrullvõistlusele.

Sõjakooli traditsiooniline patrullvõistlus on tänavu esimest korda täies mahus Tartus. Võistlus algab reedel kell 9.25 Raekoja platsilt ning lõpeb orienteeruvalt kell 17 kaitseväe ühendatud õppeasutuste juures. Võistluse tegevus toimub Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Supilinna, Tähtvere, Kesklinna, Veeriku, Vaksali, Maarjamõisa, Tammelinna ja Karlova linnaosades.

Patrullvõistlusel osaleb kaheksa võistkonda, mis koosnevad sõjakooli õppuritest ja välisriikide külaliskadettidest. Kõik võistlejad kannavad riigi ja üksuse eraldusmärkidega välivormi ning relvi. Võistkonnad liiguvad jalgsi ning lahendavad kontrollpunktides erinevaid ülesandeid.

Kõrgema sõjakooli aastapäevapidustused kulmineeruvad laupäeva õhtul õppeasutuste saalis peetava kadetiballiga.

Aastapäevaüritustel osalevad lisaks kõrgema sõjakooli koosseisule ka välisdelegatsioonid Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti sõjaväeakadeemiatest ning sisekaitseakadeemia kadettide esindus.

Täiendavat infot sõjakooli aastapäeva tähistamise kohta saab kaitseväe ühendatud õppeasutustest.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab sõjakooli esitada tänavu 22. juunist 5. juulini.

"Õppuse eesmärk on panna kolme riigi allüksustest koosnev pataljon tegutsema ühtse üksusena ning muuta Balti pataljon lahinguvõimeliseks," ütles õppuse läbiviija, Scoutspataljoni staabiülem major Mart Sirel. 

Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul harjutavad ajateenijad õppusel pataljoni kaitse- ja viivituslahingu pidamist ning esimest korda on neil võimalik harjutada koos liitlaste sõjalennukitega.

Turmtule nime kandev harjutus jaguneb kaheks osaks. Esimeses, kuni üheksanda aprilli lõunani kestvas faasis, keskendutakse taktikalisele tegevusele ning harjutatakse muuhulgas dessanditõrje toetamist ja allüksuste kaitset õhurünnakute vastu.

Esmaspäeval, 6. aprillil Rakke vallas algav taktikaharjutus liigub Väike-Maarja lähiümbrusest Rakverre, kus 7. ja 8. aprillil harjutatakse suurtükiväepataljoni positsioonide kaitsmist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ajateenijate allüksuse vastu. Alates 8. aprilli õhtust kuni 9. aprilli pealelõunani tegutsevad ajateenijad Kadrinas ja Tapa lähiümbruses. Õppusel kasutatakse paukpadruneid ja lõhkepakette.

Õppuse teine faas ehk pataljoni lahinglaskmine algab 10. aprillil kaitseväe keskpolügoonil ja kestab kaks päeva. Laskmisest võtavad osa üks pataljoni tulepatarei, kelle kasutada on kaheksa 155mm kaliibriga haubitsat FH70, ja Ameerika Ühendriikide õhuväe hävituslennukid F16.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon paikneb alaliselt Tapa linnakus, üksuse rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, sõjas toetatakse aga kaudtulega lahingüksuste tegevust.

Pataljoni taasloomise neljateistkümnendale aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku vormi- ja relvakandjate arvestuses võitis lennubaasi toetusgrupi ülem major Steven Linkov, kes läbis 30 kilomeetrise distantsi ajaga 2 tundi ja 48 minutit.

“Täna olid rajal edukad need, kes suutsid oma energiavarusid suurepäraselt kontrollida, sest rada oli porist pehme ning pakkus suurt koormust,“ ütles võistlusel seitsmendat korda osalenud major Linkov.

Sõjalis-sportlikul rännakul vormi- ja relvakandjate hulgast jäid teist ja kolmandat kohta jagama kaitseväelane vanemveebel Tarvo Tamme ja kaitseliitlane Indrek Roos ajaga 2 tundi ja 50 minutit. Mitte vormikandjatest osutus parimaks Margus Grahv ajaga 2 tundi ja 45 minutit. Distantsi kuni nelja ja poole tunniga läbinuid autasustati rännakumedaliga ning esimesed sada lõpetajat said Scoutspataljoni T-särgid.

Võistluse peakorraldaja, Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii ülem kapten Andres Blanki sõnul läks tänavune Scoutsrännak korda ja lisas, et rännak oli pühendatud lisaks pataljoni taasloomise aastapäevale ka meie kaitseväe veteranidele, keda meeles peetakse ning kelle toetuseks said võistlejad soetada endale sinilille märgi.

Scoutsrännakule olid oma võimeid lisaks kaitseväelastele tulnud proovile panema veel võistlejad Kaitseliidust, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, teistest organisatsioonidest ja ka tsiviilisikud. Kokku osales rännakul üle 1200 võistleja.

Scoutsrännakul osalejad pidid läbima ligi 30 kilomeetri pikkuse marsruudi kandes 15 kilogrammi kaaluvat varustust. Kaitseväelastel kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti peavad kaitseväelased läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kannavad juhendi kohaselt 15 kilogrammi raskust seljakotti.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

„Ilma kaldapealse toetuseta ei ole mõeldav ühegi laevastiku tegevus. Meie mereväe laevadele on kodusadamaks ikka olnud Tallinna Miinisadam. See on just see paik, kuhu laevade meeskonnad võivad oma operatsioonidelt tagasi pöörduda ning olla kindlad, et kõik nende probleemid siin lahendust leiavad,“ ütles oma aastapäevakõnes mereväebaasi ülem kaptenleitnant Indrek Hanson.

Ta lisas, et mereväe taasloomisel oli just kaldateenistuste töölerakendamine üks esimesi tõsisemaid ülesandeid. Kui 31. augustil 1994 Miinisadamast viimased Vene Föderatsiooni sõjalaevad lahkusid, saadi enda kätte lõhutud ja laastatud sadam, hooned, kommunikatsioonid, mida sestpeale oli vaja taastama hakata.

Tänaseks on renoveeritud kaid, mis võimaldavad vastu võtta ka liitlaste laevu. Uuendatud on rajatisi ja hooneid, millest viimasena valmis tänavu Miinisadamas taastatud ajaloolisest punastest tellistest kasarmuhoone, kuhu kolis märtsis vahipataljon.

Kaptenleitnant Hansoni sõnul ei ole kaasajastamistööd sellega Miinisadamas kaugeltki lõppenud –parendustöid ja projekte jätkatakse.

Mereväebaasi eelkäijaks võib lugeda mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsust, mis loodi 1918. aastal. Sama aasta detsembrist läks Miinisadam üle merejõudude alla. Määrati uus sadama komandant ja miiniladude ja -töökodade valve.

2. veebruarist 1919 moodustati vastavalt Sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri poolt Johan Pitkale antud suulisele korraldusele merejõudude juhatajale alluva asutusena merejõudude tehnika ja varustuse amet, mille alla käisid merejõudude varustuslaod, sadamatehased, töökojad, kõik riigi laevaehituse- ja remondi ettevõtted.

Alates 13. maist 1925 nimetati miinisadam sõjalaevastiku baasiks. Sel aastal lõpetati sadama süvendustööd, mis võimaldas laevad üle tuua ning kõik mereväe laevad hakkasid baseeruma Miinisadamas.

1. aprillist 1927 kehtestati kaitseväe uued struktuurid ja merejõudude juhataja alluvusse moodustati iseseisva asutusena merejõudude baas ning iseseisva asutusena ka Sõjasadam. Seda kuupäeva peetaksegi mereväebaasi aastapäevaks.

Mereväebaasi ülesandeks on aastate vältel olnud kindlustada mereväelastele olmetingimused ja muretseda selle eest, et kogu laevade tehnilise varustatus, remont, uute laevade või seadmete hankimine oleks kindlustatud.

Täna paiknevad Miinisadamas mõlemad Eesti mereväe üksused – mereväe laevastik ja mereväebaas. Miinisadam on kodusadamaks kõigile laevastiku sõjalaevadele. Alates käesoleva aasta märtsist paikneb Miinisadamas ka vahipataljon.

“Siin laagris vormime ajateenijatest ühtsed allüksused ning võimaldame neil oma teenistusrelvi paremini tundma õppida. Nii näiteks saavad tankitõrjemeeskonnad Sirgalas võimaluse sihtmärkide tabamisel kasutada täiskaliibrilist laskemoona,” ütles tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Kalmer Kruus.

Juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabunud 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ajateenijad lasevad laskelaagris kõikidest pataljoni relvastuses olevatest relvadest, lisaks 84mm tankitõrje granaadiheitjale Garl Gustav ja 5,56mm automaatrelvale Galil tulistavad nad ka 9mm-kaliibriga püstolist H&K USP ning 7,62mm kergekuulipildujast KSP. Samuti harjutavad tagalapataljoni kaitseväelased käsigranaadi heitmist.

Laskelaagris osalevad ajateenijad ja neid juhendavad kaitseväelased naasevad Tapa linnakusse homme pärast rünnakuharjutuse lõppu.

Tänavusele Scoutspataljoni taasloomise neljateistkümnendale aastapäevale pühendatud rännakule on registreerunud rekordiliselt üle 1500 osaleja väljastpoolt Scoutspataljoni, nende hulgas jõustruktuuride esindajad (kaitsevägi, Kaitseliit, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet) ja tsiviilisikud. Scoutspataljoni ridadest lisandub veel paarsada osalejat.

Rännaku juhendi kohaselt peavad osalejad läbima ligi 30 kilomeetri pikkuse marsruudi Pakri poolsaarel ja selle läbimiseks on aega kaheksa tundi. Distantsi nelja tunniga läbinuid autasustatakse rännakumedaliga ning esimesed sada lõpetajat saavad Scoutspataljoni T-särgid. Võistlusel võivad osaleda kõik, kes hindavad sportlikke ja tervislikke eluviise. Osalejate sugu, vanus ja auaste ei ole olulised.

Scoutsrännakust osavõtjad peavad kandma vähemalt kümnekilost seljakotti ja teenistusrelva või seda asendavat viiekilost lisaraskust. Jõustruktuuride esindajad on oodatud osalema korrektses vormiriietuses.

Rännakurajal on vee- ja teejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril pakutakse osalejatele sooja mustikasuppi. Pärast finišeerimist oodatavad korraldajad osalejaid 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni sööklasse sõdurisuppi sööma.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.