Uudised

„Meie jaoks oli talvelaager võimalus testida oma võitlejaid ja tehnikat meile harjumatutes tingimustes,“ ütles ameeriklaste kompanii ülem kapten James Gibbs, kelle sõnul omandati kahe nädala jooksul mitmeid uusi oskusi talvistes tingimustes toitumise, riietumise ja ööbimise osas. Gibbsi sõnade kohaselt töötas ameeriklaste relvastus ja tehnika tõrgeteta, kerget muret valmistas soomukijuhtidele vaid libedus. „Kuivade kõrbetingimustega võrreldes nõuab jääl ja lumel sõitmine uutmoodi lähenemist,“ lisas Gibbs.

Eile algas õppuse suurim kõiki üksusi hõlmav lõpuosa, milleks on pataljonitasemel ründe- ja kaitseharjutus. Vastavalt stsenaariumile kaitsevad ameeriklased ja Kaitseliidu kompaniisuurune lahinggrupp oma positsioone Scoutspataljoni ja Hollandi mehhaniseeritud kompanii rünnakute eest.

Juba viiendat korda peetud Scoutspataljoni talvelaagri tegi eriliseks asjaolu, et esimest korda võtsid sellest osa liitlased Ameerika Ühendriikidest ja Hollandi Kuningriigist. Hollandlased tõid Eestisse ka 14 jalaväe lahingumasinat CV9035. Lähiaastatel saab vastavalt Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud ostulepingule sarnased masinad endale ka Scoutspataljon.

Talvelaagrit korraldanud Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus, mis alaliselt paikneb Paldiskis.

Kaitseminister Sven Mikser ütles medalite kätteandmisel, et kuigi avalikkusele saab meie eriüksuslaste tegevusest vähe rääkida, on nad strateegilisel ja poliitilisel tasandil rahvusvaheliselt erakordselt nähtavad ja hinnatud. „Eesti on osaliselt just tänu teie teenistusele strateegiline panustaja rahvusvahelisse julgeolekusse,“ ütles Mikser.

Kaitseminister rõhutas, et eriüksuslaste välisoperatsioonidelt saadud kogemused annavad olulise panuse Eesti kaitsmise arendamisse.  

Eriüksuse kaitseväelased teenisid Afganistanis koos liitlastega ning nende ülesanne oli Afganistani julgeolekujõudude treenimine ja nõustamine, et viimased suudaksid toime tulla kohalike julgeolekuohtudega.

Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja Ameerika Ühendriigid koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani. 2012. aasta lõpus kinnitas valitsus seadusemuudatuse, millega loodi kaitseväe erioperatsioonide üksus.

Kaitseväe erioperatsioonide üksus teenis alates 2012. aasta lõpust NATO operatsioonil Afganistanis Ameerika Ühendriikide erivägede alluvuses. Erioperatsioonide üksus teeb aktiivselt koostööd lisaks Ameerika Ühendriikidele Saksamaa, Poola ja Balti riikide eriüksustega. Viimane Eesti eriüksuslane naases Afganistanist 2014. aasta detsembris.

Homme läheb kaitseväe eestvedamisel Tartu ülikooli Narva kolledži esisel platsil lahti lumelinna ehitamise võistlus, mis on kavandatud kolmepäevase ettevõtmisena. Lumest linn avatakse vastlapäeval, 17. veebruaril.

Lumelinna teemaks on “Minu Narva”, mis saab olema fantaasiapilt baroksest Narvast kui kindlusest, kuhu saab sisse minna ja kust võib eri pikkusega liuradadel liugu lasta. Lumelinn koosneb kaheksast lumeplokist, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad terviku.

Lisaks ühisele lumest kindluse rajamisele ehitavad võistkonnad võistlustööna lumest skulptuuri. Lumelinna võistluse peaauhind on reis Rootsi.

Lumelinna ehitamise võistlusest võtavad osa Viru jalaväepataljoni kaitseväelased ning Narva keelte lütseumi, Narva Eesti gümnaasiumi, TÜ Narva kolledži, Narva ja Kiviõli kunstikooli ning Narva muuseumi esindajad.

„Teie töötaja õpetati ajateenistuses välja mingisugusele erialale, ta on oluline osa masinavärgist,“ ütles kolonel Herem kohtumisel tööandjatele. „Meie eesmärk on selle õppusega kontrollida, kas me suudame 13 000 meest varustada, toita ning koos liikuma ja ühiselt tegutsema panna.“

Kolonel Herem lisas, et äärmiselt oluline on kontrollida selliste õppustega isikkoosseisu reaalset valmisolekut ning formeerimise võimekust.

Peale suurõppuse rääkis kolonel Herem kaitseväe üldisest arengukavast ning reservväelaste olulisusest Eesti riigi kaitses, et anda kaubanduskoja esindajatele laiem ülevaade riigikaitse valdkonnas toimuvast. Esitlusel oli kohalviibijatel võimalik esitada õppust ning riigikaitset puudutavaid küsimusi, millele ühises arutelus ka vastused leiti.

Selleks, et julgustada tööandjaid toetama oma reservväelasi, sõlmisid kaitsevägi ja kaitseministeerium koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliiduga eelmise aasta 15. septembril  hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärk on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.

Käesoleva aasta 4.-15. maini korraldab kaitsevägi Läänemere regiooni ühe suurima õppuse Siil 2015, kuhu oodatakse üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija ja kaitseväelase ning liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse selgroo moodustavad sel osalevad reservväelased.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles omavalitsusjuhtidega kõneldes, et Siili eesmärgiks on harjutada sõjalise reservkomponendi toimimist ning on oluline, et Eesti inimesed mõistaksid kaitseväe vajadust oma oskuste tasemel hoidmiseks vajalikke õppusi läbi viia.

Terras märkis ettekandes, et kohalikel omavalitsustel on kriisiolukordade lahendamisel kandev roll, kus koos kaitseväe, kaitseliidu ja teiste jõuametkondadega tuleb tagada igapäevase elu toimimine ka rasketes tingimustes.

Ida-Viru maavanema Andres Noormägi sõnul on koostöö kaitseväega oluline ning aasta-aastalt paremaks läinud. Noormägi märkis, et hoolimata õppuse suurusest sel aastal on Ida-Virumaa õppuseks valmis, sest kogemus varasematest aastatest on olemas.

Selle aasta 4.-15. maini korraldab kaitsevägi Eestis Läänemere regiooni ühe suurima õppuse Siil 2015, kuhu oodatakse üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija ja tegevväelase ning liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse selgroo moodustavad reservväelased.

Teabepäeval osalejad said ülevaate ka riigikaitse laiast käsitlusest, Eesti riigikaitse mudelist, õppuse Siil eesmärgist, osalejatest, aladest ning õppusel kasutatavast tehnikast.

Siil viiakse peamiselt läbi Harju, Valga, Rapla, Ida- ja Lääne Viru, Järva, Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Pärnu ning Lääne maakonnas. Õppuse üldjuht on kaitseväe juhataja ning õppuse eesmärgiks on testida Eesti kaitseväe sõjalist valmisolekut.

Kohtumisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajate ja kohalike ettevõtjatega selgitas kolonelleitnant Koidumäe, et ettevõtjate toetav suhtumine reservväelaste õppusel osalemisse on oluline. „Siil on palju laiem asi, kui üks kaitseväe õppus,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe. „Oma alluvate osalemise toetamine on ettevõtjate võimalus panustada riigikaitsesse.“

Kolonelleitnant Koidumäe andis ettevõtjatele ka ülevaate toetuse väejuhatusest ning praeguse riigikaitse arengukava olulisematest aspektidest.

Kohtumisel omapoolse ettekandega esinenud Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et Eesti ettevõtjate suhtumine reservõppustesse on positiivne ning aja jooksul üha paranenud. Lumani hinnangul on selle põhjuseks eelkõige kaitseväe teavitustegevuse kvaliteetsemaks ja sisukamaks muutumine, mis jätab ettevõtjatele ja avalikkusele organisatsioonist avatuma mulje ning võimaldab sellega paremini suhestuda.

Et julgustada tööandjaid toetama oma reservväelasi sõlmisid kaitsevägi ja kaitseministeerium koos Eesti Kaubandus- Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliiduga eelmise aasta 15. septembril  hea tahte ja koostöökokkuleppe, mille eesmärk on rõhutada ettevõtjate ja tööandjate soovi panustada Eesti riigikaitsesse.

Käesoleva aasta 4.-15. maini korraldab kaitsevägi Läänemere regiooni ühe suurima õppuse Siil 2015, kuhu oodatakse üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija ja kaitseväelase ning liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse selgroo moodustavad sel osalevad reservväelased.

Järgmise nädala neljapäevani harjutavad Vahipataljoni kaitseväelased õppusel välioskusi ja häiretele reageerimist, orienteeruvad maastikul ning saavad pioneeriõpet. Lisaks täidavad nad erinevaid laskeharjutusi. 

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad ja harjutuste käigus kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, et muuta tegevus realistlikumaks. Õppusel osaleb kokku ligi 200 kaitseväelast ning 15 ühikut lahingutehnikat.

Kaitseväe sõidukitest koosnev kolonn liigub Tallinnast Pärnumaale õppusealale homme ennelõunal ning tagasi koduväeossa suunduvad kaitseväelased neljapäeval, 19. veebruari pärastlõunal.

Vahipataljon on spetsialiseerunud sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

​„Meresõda" käsitleb kogu meresõjapidamisega seonduvat lahutamatu tervikuna. Raamat annab ülevaate nii merelisest keskkonnast ja meresõjaga seotud põhimõistetest kui ka sõjapidamise ajaloost merel. Samuti käsitletakse kaasaegset meresõjandust oma valdkondade, vahendite ja operatsioonidega. Raamatu lõpus on lisad peamistest mõistetest ja olulisematest lühenditest.

Samuti kujutab „Meresõda" endast ka kõige olulisemat allikat tänapäevase eestikeelse meresõjandusliku erialase sõnavara osas. Raamatus kasutatud meresõjaliste terminite ja mõistete puhul on tegemist süstematiseeritud materjaliga, mis on MTÜ Laevastiku Ohvitseride Klubis aastate jooksul sündinud kollektiivse sihipärase töö tulemus.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kirjastamisel ilmunud raamatu „Meresõda" autoriteks on  kaptenmajor Liivo Laanetu ja vanemleitnant Ott Laanemets. Raamatu toimetas Elo Kuuste ja küljendas Roland Jaagomann ning väljaandmist toetas MTÜ Laevastiku Ohvitseride Klubi. Raamatu tekstide aluseks on aastatel 2012-2014 mereväekadettidele peetud loengute materjalid, mida kaante vahele saamiseks on mõnevõrra täiendatud ja kohendatud.

Tegemist on esimese omataolise Teise maailmasõja järgse eestikeelse trükisega, mis jätkab eestikeelse meresõjapidamist käsitleva õppekirjanduse traditsiooni, millele pani aluse kontradmiral Hermann Salza oma oma kõrgemas sõjakoolis peetud loengutega, mis ilmusid trükis nimede all „Meresõjakunsti ajalugu" ja „Meresõda". 

Kuigi raamatu sihtgrupiks on nii tulevased kui ka praegused mereväe ohvitserid ja vanemallohvitserid, sobib see suurepäraseks sissejuhatuseks kõikidele meresõjandusest huvitatuile.

Nädalavahetusel Tartu ülikooli Physicumis toimunud riistvaratalgutel osales üle 140 inseneri, tarkvaraarendaja, loomeinimese, elektrooniku ja muu spetsialisti eri riikidest, kes arendasid 48 tunni jooksul uusi tehnoloogiaseadmeid. Reede õhtul esitatud 38 ideest, alates nutikast mesitarust kuni pudruaparaadini, läks töösse 18. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kaitseväelased esitasid kuus ideed. Üks kaitseväest tulnud idee, laskeabiseade HitaFly, millest ka töötav prototüüp loodi, valiti Garage48 riistvaratalgute parimaks.

KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul osalesid kaitseväelased Garage48-l esimest korda ja oma ideede tutvustamine 90 sekundiga oli nagu hüpe tundmatusse. „Kuigi olime teinud KVÜÕAs „eelgaraaži", ei teadnud me, mil määral on inimestel soovi liituda lahendusi otsivate meeskondadega, kuid osalejate kustumatu entusiasm, julgus ja paindlikkus olid muljetavaldavad ja ma olen tulemusega väga rahul," ütles kolonelleitnant Allik.

Garage48 arendusnädalavahetusele kogunenud valisid kaitseväe ideedest prototüübi loomiseks välja kaks. Seadme, mis annaks laskjale iga lasu järel tagasisidet ja tulejuhtimiseseadme, mille abil oleks kergem sihtmärgi asukohta hinnata.

Laskeabiseame HitaFly kasutamisel saab laskja nutiseadmelt vahetult hinnangu, mida ta lasu päästmisel valesti tegi. See võimaldab laskjal harjutada ja oma oskusi parandada ilma treeneri abita. Seadet väljatöötanud grupis olid ka KVÜÕA magistrant kapten Meelis Mandre ja taktikalektor kapten Ago Savi. Prototüübiga HitaFly saab tutvuda veebilehel  .

Kolonelleitnant Sten Alliku ja major Veljo Raide meeskonna tulejuhtimiseseadme projekt ARCTOS (Advanced Rapid Compact Tactical Observation System) on tulejuhtimise abivahend, mis on kombinatsioon pikksilmast, GPSist, kompassist, laserkaugusmõõdikust, altimeetrist ja saatjast, mis aitab tulejuhtidel kiiremini ja efektiivsemalt sihtmärki leida ning selle kohta infot edastada.

„Tulevikus kutsume kõiki kaitseväelasi rohkem ideid esitama või osalema, alates ajateenijast, kelle hulgas on kindlasti hea tehnilise haridusega noori, kuni kindraliteni,“ ütles kolonelleitnant Allik. „Andke julgelt ideid. Kaitseväe arendustegevus ei ole alati müstiline kõrgtehnoloogia, siin on ruumi ka paljudele lihtsamatele lahendustele.“

Osalejate sõnul on tegemist siiski esialgsete tootekontseptsioonidega, mida on vaja veel meeskonnaga edasi arendada, et lahendustega rahule jääda. Näiteks HitaFly seade on plaanis väiksemaks teha ja ARCTOSt tehniliselt edasi arendada.

Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. Selles osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee projektirühmadega müügikõlbulikuks realiseerima. Näiteks valmistama arvutiprogrammi, interneti teenuse, mobiilirakenduse vms. Tänavu oli teine ainult riistvarale pühendatud üritus Garage48 ajaloos, enamasti valmivad sarnastel arendusnädalavahetustel veebi- ja mobiililahendused. Garage48 üritused said alguse Eestist 2010. aasta aprillis ja on laienenud nüüdseks ka mujale maailma.​

“Kuigi koguseliselt pole pioneeritehnika osakaal lahinguväljal just suur, mängivad toetusmasinad soomusüksuse kaitsevõime tõstmise ja liikumisvõime säilitamise seisukohalt väga olulist rolli. Kui neid masinaid reeglina ei märgata, siis küll märgatakse nende puudumist,” ütles kaitseväe peastaabi operatiivosakonna lahingutoetusjaoskonna pioneeriinspektor major Raul Kütt.

Nii näiteks kasutatakse sillatanke ajutiste ületuskohtade loomiseks seal, kus sild puudub. Samuti võimaldab pioneeritank lahinguolukorras rajada kaevikuid isikkoosseisu ja tehnika kaitseks. Keskpolügoonil demonstreerisidki Hollandi sõjaväelased kui kiiresti suudab pioneeritank jalaväe lahingumasinale kaeviku kaevata, milliseid takistusi on lahingusoomukil sillatanki abil võimalik ületada ning milliste kaalupiirangutega tuleb soomusmasinate kasutamisel arvestada.

Samasugused tanki Leopard 1 veermikule ehitatud toetusmasinad saab 1. jalaväebrigaad koos hangitavate jalaväe lahingumasinatega CV9035. Vastavalt ostulepingule annavad hollandlased Eesti kaitseväele kuus eriotstarbelist tanki: kaks naastetanki, kaks pioneeritanki ja kaks sillatanki.

Demonstratsiooni korraldanud Hollandi 43. mehhaniseeritud brigaadi 44. pataljoni kaitseväelased osalevad Scoutspataljoni talvelaagris keskpolügoonil kuni 17. veebruarini. Samuti osalevad hollandlased jalaväe lahingumasinatega 24. veebruaril Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud paraadil Narvas.