Uudised

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Peetri platsile kell 11.30. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Paraadil on ligi 1400 osalejat, üle 40 lipu ja üle saja tehnikaühiku.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused , staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ja teised. Lisaks kaitseväelastele ja kaitseliitlastele on osalejaid ka vanglateenistusest ja sisekaitseakadeemiast.

Lisaks Eesti üksustele osaleb tänavusel paraadil hulgaliselt liitlasi. Nii näiteks panevad liputoimkonnad välja Hispaania, Ameerika Ühendriigid, Läti ja Leedu. Veel osalevad paraadil Hollandi 43. mehhaniseeritud brigaadi allüksused, neist üks rühm jalgsi ja teine jalaväelahingumasinatel CV90, Ameerika Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi rühm soomustransportööridel Stryker ning rühm Lancasteri hertsogi rügemendist Suurbritanniast.

Relvastusest ja tehnikast saab paraadil lisaks käsitulirelvadele näha veel 155 ja 122 millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjeraketikomplekse Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse Milan, 120 ja 81 millimeetriseid miinipildujaid, 90 millimeetriseid tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-180 ja XA-188, mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403 ja erinevaid lahinguteenindustoetuse sõidukeid. Esimest korda näeb paraadil jalaväelahingumasinaid CV90, pioneeritanki Leopard I ja soomustransportööre Stryker.

Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast paraadi saab sellel osalenud tehnikat näha Peetri platsil toimuval näitusel.

Ettepaneku Riho Terrasele uue auastme andmiseks tegi kaitseminister ning ettepanekud Artur Tiganiku ja Igor Schvede ülendamiseks auastmes kaitseväe juhataja.

Meie inimestel oli vahva kaitsetahe, sest võidukate lahinguteta oleks rahuleping olnud palju ahtam. Ning meil olid oma varasematest elukutsetest välja kasvanud piisavalt kogenud diplomaadid. Parimad, keda Eesti toona vajas.

Ilma kaitsetahteta ja eduka sõdimiseta poleks meil olnud midagi, mille üle läbi rääkida, ehk vaid alla andmise tingimustest. Et üldse pidada läbirääkimisi, oli vaja olla sõjaliselt edukas. Ent ilma leidliku diplomaatiata poleks sõda lõppenud. Nii moodustavad mõlemad osa riigi kaitsest. Huvide, väärtuste ja inimeste kaitsmisest, milleks me lõime ju oma riigi.

Mainitud Ants Piip, mitmekordne välisminister, kirjutas poolteist aastat enne rahulepingu sõlmimist: "... siiski hakkab ka minule paistma, et alaline neutraliteet ja garantiid Belgia kujus on meie jaoks kättesaamatud... Nõnda siis: neutraliteedi ja garantiide šansid on väikesed."

Ometi, 20 aastat hiljem lootis Eesti ikkagi neutraliteedile. Seda ei respekteeritud ja Eesti kaotas iseseisvuse. Ent 23 aastat tagasi, kui Eesti oli uuesti vaba, meil enam kahtlusi ei olnud. Siis teadsime oma kogemustest ja ajaloost, et tuleb valida pool, ka siis, kui see ei pruugi esialgu mugav olla. Et ei saa, nagu Kalevipojas, üritada olla keskmine ja keskel ja vaadata, kuhu asi kaldub. Sest kui meie ei vali poolt, võtab halvem pool meid. Eesti valis demokraatliku maailma, Euroopa Liidu ja NATO.

Seegi, et oleme sõjaliselt kaitstud NATO liitlasena, on pika ja vaevalise diplomaatilise töö tulemus. NATO liikmelisus ei kukkunud Eestile ega teistele Balti riikidele niisama lihtsalt sülle. Ajalugu ei olnud selles küsimuses sugugi ette määratud, ei 1991. aastal ega ka veel 2000. aastal. Kõik oleks võinud minna ka oluliselt teisiti. Aga see, et asjad ei läinud teisiti, näitab paljude inimeste sihipärast tegevust Tallinnas, Washingtonis, Brüsselis ja alliansi teistes pealinnades.

NATOsse ei saanud me ainult välisministeeriumi tubliduse tõttu: suure kodutöö meie liikmelisuse ettevalmistamisel tegid kaitseministeerium ja kaitsevägi, kes aastail 1991-1992 alustasid meie kaitsevõime arendamist praktiliselt nullist. Kadriorg, ministeeriumid ja peastaap töötasid koos ühes rütmis.

Nüüd näeme, et mitte kunagi varem pole Eesti olnud nii Euroopa keskmes. Veebruaris 2015 on Eesti kindel, kaitstud ja hoitud. Meil on liitlased, kes on toonud oma üksused ka Ämarisse, Tapale. Aasta tagasi näis see paljudele võimatuna, aga nüüd on see tõelisus, osa uuest normaalsusest, mida viimane aasta on Euroopasse toonud. Normaalsusest, mis on hoopis teine kui see, mida oleme nautinud ja millega harjunud alates iseseisvuse taastamisest.

Nüüd saame jälle aru, et kuigi meie pooldame diplomaatilisi lahendusi, ei arva igaüks siinkandis, et sõdadeta Euroopa on lõplik. Saime jälle aru, et me ponnistused arendada oma riigikaitset, mida sugugi kõik ei pidanud vajalikuks, osutusid siiski olulisteks.

Eesti riigikaitselise tugevuse alusmüür on meie selge ja arusaadav valmisolek ennast päriselt kaitsta. Eesti tegelik tugevus, kaasaegne kaitsevägi ja üha parem Kaitseliit kõrvuti liitlastega, kes tulid julgeolekuolukorra muutudes siia – see kõik annab usutavuse meie sõnadele. Ning muidugi lisandub sihipärane, Eesti rahvuslikke huve kaitsev välispoliitika.

Daamid ja härrad,

Kärajapäeval jaanuari keskel, rääkides riigireformist, ütlesin kahetsusega, et täna tähendab turvaline paljude jaoks olla keskmine. Kuid ärgem unustagem: kahekümne aasta eest muutis Eesti edukaks just riigimeeste ja -naiste kirg pakkuda üksteise võidu uusi ja paremaid ideid. Inimesed, nende tahe, loovus ja vastutus, on minu meelest olulisim edu võti.

Kuid ikka ja jälle tuleme tagasi väärtuste juurde. Külma sõja vastasseis rüütas Lääne poliitikud ja poliitika kõlbelisse korsetti, kuid nüüd on külma sõja ajastu kõlbeline ja poliitiline selgus haihtunud – nii kirjutasin kaheksa aasta eest Diplomaatias.

Viitasin siis pea veerand sajandit kestnud rahule ja sageli ka inimeste või riikide majanduslikule kasusoovile. See ei tähenda et keegi tahaks külma sõda tagasi. See, mida me tahame, on Euroopa Liidu liikmesmaade ja NATO liitlaste moraalne selgroog. Arusaam, et eduka kaubavahetuse hind ei saa olla teiste vabaduse mahamüümine.

Euroopa Liit ja NATO on näidanud möödunud aastal ja tänavu jaanuaris tugevat ühtsust. Aga me vajame nähtavamalt, usutavamalt ja mõjusamalt meie ühiste väärtuste hoidmist ja kaitsmist. Me vajame ka edaspidi kindlust, et senine konsensus jääb püsima. Euroopa Liit ja NATO peavad moodustama Euroopa ja Atlandi-ülese moraalse tuumiku. Demokraatlikke väärtusi ja vabadust hoidva moraalse tuumiku.

Viimase aasta jooksul kehtestatud sanktsioonid Ukraina iseseisvust ründavate agressorite vastu, nii majanduslikud kui ka viisakeelulised, näitavad Euroopa Liidu eetilist tugevust. Nii mõnedki hakkasid selles ehk juba kahtlema. Võõrväe sissetung Gruusiasse augustis 2008 ning Poti ja Gori pommitamised andestati ja unustati ju kiiresti, et minna tagasi status quo ante juurde, nagu poleks midagi juhtunud. Ei tahetud liialt ärritada, olulisemaks peeti kasulikke majandussuhteid. See unustamine sarnanes olemuslikult omaaegse nõustumisega jagada Euroopa mõjusfäärideks.

Malaisia tsiviillennuki allatulistamine ja raketirünnak elumajade pihta Mariupolis on jõhkrad kuriteod, mille korraldajad ning nende toetajad ja relvastajad tuleb rahvusvahelise kohtu ette viia. Nende kuritegude õhutajad ja täideviijad langevad demokraatlike maade sanktsioonide alla. Nagu ka need, kes vangide alandava kohtlemisega rikuvad sõjaõigust.

See peab olema meie selge sõnum, millest lähtub meie tegutsemine. Ümbernurga väljendeid otsida on ebamoraalne. Need, kes ründavad Ukrainat, ründavad Euroopat, meie väärtusi ja kogu senist rahvusvahelist süsteemi.

Agressioonile pole õigustust ega andestust. Sellega ei harjuta, nagu paraku on hakatud harjuma külmunud konfliktiga Transnistrias, Lõuna-Osseetias või Abhaasias.

Rahvusvaheliste reeglite järgimisel on tähtsust, nende järgimata jätmisel on tagajärjed – see olgu meie põhimõte. Demokraatliku maailma, ka Eesti, saatus sõltub sellest, kuidas me ühistesse kokkulepetesse suhtume. Kui neist ei peeta kinni, oleme tagasi 2500 aasta taguses Meloses, sõjaliselt ja kokkulepitud reeglite vastaselt vallutatud saarel, mille olukorra Thukidides võttis kokku: "Tugevad teevad mida tahavad, nõrgad mida nad peavad".

Fukuyama lubatud ajaloo lõpp ega ka Kanti soovitud igavene rahu ei ole paraku saabunud. Ent see ei tähenda, et rahvusvahelist õigust hakkaks asendama tugevama jõud ja põhimõte Vae victis! ehk häda võidetuile.

Rahvusvaheline läbikäimine nendega, kelle põhimõtted on teised, saab toimuda vaid reegleid järgides. Rahu säilitamine rahvusvahelistes suhetes tähendab, et kui kõik on leppinud kokku, et mängitakse malet, ei saa üks äkki mängida hokit. Või veel tänapäevasemalt – ta ei saa kasutada teise vastu Grad rakette.

Mis riikide väiksusesse puutub, siis me ei tohiks end ise väikeste ja vähemõjukate sekka suruda. Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson, Balti riikide iseseisvuse üks tugevamaid toetajaid veerand sajandit tagasi, on meenutanud, kuidas pärast üht Balti toetuskõnet tuli tema juurde Ameerika Ühendriikide esindaja ja ütles umbes nõnda: on suur privileeg olla väikeriigi välisminister, sest teie saate rääkida tõtt.

Kasutagem meiegi seda privileegi. Aga mitte ainult rääkides. Näeme ju, et Euroopa Liidus on ühenduse poliitika liikunud Eesti ja teiste samamoodi mõtlevate riikide tõugatud suunas. See omakorda toob meile kaasa suurema vastutuse Euroopa Liidu ühise poliitika kujundamise ja edukuse eest.

Me oleme 2014. aastal päriselt tunnetanud, mis on Euroopa Liidu solidaarsus; mida tähendab, kui meid kuulatakse ja mõistetakse. Siit kasvab välja omakorda meie vastutus mõista, et Euroopa Liidu ainus probleem ei ole idas, vaid on teisi tähtsaid teemasid, oma partnerite muresid, milles peame kaasa mõtlema ja millesse panustama – olgu need euroala saatus, terrorism, illegaalsed immigratsioonivood.

Daamid ja härrad,

Möödunud aasta – Krimmi annekteerimine, Ukraina sõjaline ründamine – tõstsid Eestiski kaitse- ja julgeolekuteemad varasemast nähtavama ja teravama arutelu alla. Paratamatult kajastuvad need teemad ka lähenevate parlamendivalimiste kontekstis.

Riigikaitseliste arutelude puhul soovitan silmas pidada üht keskset põhimõtet, mis on ka kaitseväe arengukava aluseks: heidutada ja kaitsta suudab vaid reaalne – mehitatud, väljaõpetatud, varustatud ning varudega tagatud – kaitsevägi. Üksused, mis eksisteerivad ainult paberil ja mille loomiseks puuduvad vahendid, ei suuda kedagi ega midagi kaitsta või heidutada. Arvestagem oma kaitseväe ja kaitseministeeriumi arvamust, otsustades, mis on Eestile optimaalne.

Seepärast pean tähtsaks Eesti tegelikku kaitsevõimet testivat õppust "Siil" tänavu kevadel. Proovime praktikas läbi oma kaitsemudeli: et hädaolukorras meie reservväele ülesehitatud mudel töötab, et tullakse välja, kui vaja, ja ollakse võitlusvalmis. Selle õppuse moto "Iga okas loeb!" on üks paremini sõnastatud Eesti enda heidutus, mis võtab kokku meie kaitsetahte.

Sest nagu ütles Eesti rahudelegatsiooni esimees Jaan Poska 10. veebruaril 1920 Asutavas Kogus, et maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem ka riigikaitset, et võiksime kaitsta oma kodumaa rahu.

See on vajalik soovitus tänagi, 95 aastat hiljem.

Ma tänan.

Elagu Eesti!

Eestisse harjutama tulnud hollandlased, kes kuuluvad 43. mehhaniseeritud brigaadi, võtavad oma jalaväe lahingumasinatega osa ka Narvas peetavast vabariigi aastapäeva paraadist. "Hollandi kaitseväelastele on Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil osalemine väga suureks auks," ütles Hollandi poolne õppuse juht kolonelleitnant Erik Ensing ja lisas, et hollandlased ootavad väga koostööd eestlastega. "Samuti on meile auasjaks tutvustada Eesti kaitseväelastele ja eestimaalastele jalaväe lahingumasinat CV90 ning tanki Leopard baasil ehitatud toetusmasinaid. Koos töötades ja harjutades saavad teineteise kogemustest kasu mõlemad riigid, et me oskaks neid jalaväe lahingumasinaid oma riigi kaitsmisel võimalikult hästi kasutada," ütles kolonelleitnant Ensing. Paldiskis laeti täna õhtul maha ligi sada ühikut tehnikat, sealhulgas 14 jalaväe lahingumasinat CV90 ja tanki Leopard baasil ehitatud toetusmasinad. Lisaks tehnikale tuleb Eestisse ka üle 250 Hollandi kaitseväelase. Hollandi tehnika liigub Läsnale täna öösel ja homse päeva jooksul marsruudil Paldiski - Keila - Tallinna ringtee - Peterburi maantee - Läsna. Hollandi kaitseväelased osalevad ligi 1200 osalejaga Scoutspataljoni talvelaagris, kus Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Hollandi kaitseväelased harjutavad tavasõja pidamist talvistes tingimustes. Samuti õpetavad Eesti kaitseväelased liitlastele talvistes tingimustes toitumist, riietumist, majutuse iseärasusi, aga ka seda, millisel moel viiakse suuskadel läbi taktikalisi manöövreid. Õppuse kulminatsiooniks on 13. veebruaril algav pataljonitasemel rünnakuharjutus, kus kasutatakse nii eestlaste ja ameeriklaste soomustransportööre kui hollandlaste jalaväe lahingumasinaid. Sama tüüpi lahingumasinad saab järgnevatel aastatel oma käsutusse ka elukutseline Scoutspataljon.

„Eestile olulisi ajaloolisi hetki on hea ja tuleb ikka igal aastal meenutada, et meie ajalooline mälu kestaks. Tartu rahulepingu sõlmimine on meile, eestlastele ikka väga oluline ja märkimisväärne sündmus,“ ütles Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam.

Täna ennelõunal asetasid kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja Kaitseliidu ülem  brigaadikindral Meelis Kiili pärja Vabadussõja võidusamba jalamile. Tartu rahu aastapäeva pidulik kontsert algab Vanemuise kontserdimajas kell seitse õhtul. Kontserdi alguses esineb kõnega riigi president Toomas Hendrik Ilves. 

Tähistamaks 95. aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest tulevad ettekandele Eesti koorimuusika loojate parimad palad. Nii näiteks esitavad poistekoorid Ülo Vinteri „Hoidkem vaid ühte“ ja Priit Pajusaare „Laulutuli“ ning meeskooride esituses kuuleb Konstantin Türnpu „Valvur“ ja Peep Sarapiku „Rukkivihud rehe all“.

Kontsertil esinevad kaitseväe orkester, Tartu Poistekoor, Tartu akadeemiline meeskoor ja Vanemuise teatri näitleja Jüri Lumiste.

Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisel osalevad presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel, peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kõrged riigitegelased, välisriikide suursaadikud ja sõjaväeatašeed, kultuuritegelased, samuti kaitseväelased ja kaitseliitlased jt.

1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.

Kaitseväe orkester ja Meestelaulu Selts korraldavad Tartu rahulepingu aastapäevale pühendatud kontserti alates 2001. aastast.

Vaatluslennul osaleb ligi 50 kaitseväelast Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Eestist. Kokku läbib lennuk ligi 800-kilomeetrise marsruudi, mis kulgeb ka üle kaitseväe harjutusväljade. Lennu eesmärk on ka harjutada Avatud taeva lepingu rahvusvahelisi protseduure.

Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärk on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.

„Õppuse peamine eesmärk on harjutada tavasõja pidamist talvistes tingimustes koos liitlastega Ühendriikidest ja Hollandist,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus, kelle sõnade kohaselt soovivad hollandlased tutvuda nii Eesti maastiku, talviste elamistingimuste kui talvesõja taktikaliste põhimõtetega.

„Laagris õpetavad meie kaitseväelased liitlastele nii talvise toitumise, riietumise kui ka majutuse iseärasusi ja ka seda, millisel moel viiakse suuskadel läbi taktikalisi manöövreid. Samuti näeme veebruaris esimest korda Eesti pinnal tegutsemas peagi ka meie relvastusse saabuvat jalaväe lahingumasinat CV9035,“ lisas kolonelleitnant Kalmus.

Õppuse kulminatsiooniks on 13. veebruaril algav pataljonitasemel rünnakuharjutus, kus kasutatakse nii eestlaste ja ameeriklaste soomustransportööre kui hollandlaste jalaväe lahingumasinaid. Viimaseid on õppusel kokku 14, sama tüüpi lahingumasinad saab järgnevatel aastatel oma käsutusse ka elukutseline Scoutspataljon.

Talvelaagrit korraldav Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus, mis alaliselt paikneb Paldiskis.

„Praeguses julgeoleku situatsioonis on eriti oluline, et Põhjala ja Balti regiooni riigid teeksid tõhusalt koostööd,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Praegune töökohtumine oli üks väheseid võimalusi, kus terve regiooni kaitseväe juhatajad kohtusid ja said planeerida paremat koostööd ning kooskõlastada oma tegevusi.“

Põhjala ja Balti riikide kaitsevägede juhatajad arutasid töökohtumisel regiooni riikide kaitsevägede arendamise ja küberkaitse valdkonna üle, ühiseid õppuseid, väljaõpet ja hankeid ning Põhjala lahingugrupi panustamisest erinevatesse operatsioonidesse. Samuti vaatasid kaitsevägede juhatajad üle senise õppuste alase koostöö ning arutasid Põhjala kaitsekoostööprojekti NORDEFCO arenguid. NORDEFCO on 2009. aastal loodud Põhjamaade kaitsekoostöö raamistik, millega 2011. aastal kutsuti liituma ka Baltimaad.

Põhjala ja Balti riikide kaitseväe juhatajad kohtuvad regulaarselt igal aastal korra. Möödunud aasta jaanuaris kohtusid kaitseväe juhatajad Lätis.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant Sten Alliku sõnul paneb projektis osalemine mõtlema, kuidas oma teenistust ja sõjaväelist võimekust paremaks muuta ning näha neid valukohti, mida igapäevateenistuses ei märka. „Koostöö tsiviilekspertidega õpetab meid sõnastama neid probleeme nende inimeste jaoks, kes oskaksid lahendusi pakkuda, kuid ei ole militaarvaldkonnaga eriti kursis,“ ütles kolonelleitnant Allik.

Sihtasutuse Garage48 ühe asutaja Priit Salumaa sõnul saavad arendusnädalavahetusel kokku mehhatroonika-, elektroonika- ja tarkvarainsenerid, tootedisainerid, turundus- ja müügivaldkonna inimesed ning visionäärid, et koostöös uusi ideid luua ja seejärel paremaid neist prototüüpida.

Baltikumi suurim riistvaralahenduste arendusnädalavahetus Garage48 Hardware & Arts toimub 6.- 8. veebruaril Tartu Ülikooli uues füüsikahoones. Üritus toimub juba teist korda ning toob Tartusse nutikaid seadmeid leiutama üle saja inseneri, tarkvaraarendaja ja loomeinimese.

„Sellel konverentsil on väga oluline infovahetus, kogemuste ja kontaktide jagamine. Osalejatel on  ühine eesmärk ehk säästa oma logistikat korraldades ressursi ning kõige efektiivsema tulemi saavutame just ühise laua taha istudes,“ ütles kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumise koordineerimise keskuse ülem leitnant Toomas Pärnpuu. „Üks olulisemaid alapunkte tänavu on NRF-16 ning sellega seotud Hispaania õppus Trident Juncture. Nii nagu Eesti kaitseväele on see ka paljudele teistele liikmesriikidele selle aasta suurimaid transpordialaseid väljakutseid.“

Leitnant Pärnpuu lisas, et selline koostöö avab võimalusi, millest varem ehk teadlikud ei oldud, nii näiteks sai ATALANTA operatsiooni kulusäästlik transpordi alane koostöö prantslastega alguse just sarnaselt õhutranspordi konverentsilt. Samuti on leitnant Pärnpuu sõnul paljud praegu Eesti kaitseväes kasutusel olevad logistika protseduurid just liitlastelt õpitud ning seegi on alguse saanud Euroopa transpordi koordineerimise keskuse (MCCE) konverentsidelt.

MCCE kahepäevasel töökohtumisel kuulatakse ära eelmise tegevusperioodi aruanded, tutvustatakse eelmise eelarveaasta kokkuvõtteid ja käesoleva aasta eelarvet ning tegeletakse eeloleva perioodi planeerimisega. Lisaks transporditegevuse ülevaadetele ja koordineerimisele tutvustatakse ka muude maismaatranspordi alaste uuendusi ja reegleid.

Euroopa transpordi koordineerimise keskuse (MCCE - Movement Coordination Centre Europe) on Hollandis paiknev organisatsioon, mis koordineerib 25 liikmesriigi transpordivahendite kasutamist rahvusvahelistel strateegilistel vedudel. Näiteks koordineerib MCCE paljusid maa-, mere- ja õhuteede kaudu tehtavaid strateegilisi vedusid, mis toetavad NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude operatsioone. Samuti koordineerib MCCE transpordivahendite kasutamist NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahinggruppide strateegilistel vedudel.

MCCE korraldatud kahekümne viiendal konverentsil osalevad maismaatranspordi planeerimisohvitserid üheteistkümnest riigist. Eestis toimub rahvusvaheline transpordi planeerimiskonverents neljandat korda, maismaatranspordi konverents aga esimest korda,

eelnevatel kordadel on olnud Eestis meretranspordialane ning õhutranspordialane konverents. Kõrgetasemeliste töökohtumiste Eesti poolseks võõrustajaks on kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumise ja vedude teenistus.

MCCE töökohtumised toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Eelmine töökohtumine toimus 2014. aasta oktoobri alguses Roomas.