Uudised

"Rännaku eesmärk ei ole mitte jõuda kiiresti ja kaugele, vaid olla õigel ajal, õiges kohas ning säilitada lahinguvõime," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. "Rännak tugevdab allüksuste sisemist sidet ja omavahelist koostööd ning tõstab isikkoosseisu füüsilist vastupidavust."

Traditsioonilisel rännakul harjutavad kaitseväelased pataljoni koosseisus ümberpaiknemist ja koondumisala hõivamist, sideprotseduure ja erinevatele häiretel reageerimist. Rännaku kogupikkus on ligi 20 kilomeetrit ning allüksused läbivad selle kahel erineval marsruudil, et hajutada pataljoni haavatavust.

Hommikul alanud jalgsirännakul osaleb kolm jalaväekompaniid, tagalakompanii ja miinipildujapatarei. Koos ajateenijate ja nende üksuste ülematega osalevad rännakul ka pataljoni staabi kaitseväelased ja pataljoniülem.

Kuperjanovi pataljon on suurim Eesti jalaväepataljon, kus väljaõpet saab praegu  üle 750  ajateenija. Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsükkel lõpeb maikuus suurõppusega Siil, seejärel arvatakse nad reservi.

"Olen väga rahul staabi- ja sidepataljoni arenguga viimase aasta jooksul. On näha, et sinna suunatud investeeringud ja ressurss on toetanud väeosa arengut ja selles valdkonnas liigutakse õiges suunas," ütles kindralmajor Terras. Kaitseväe juhataja lisas, et inspektsioonil väeosadesse sai selgeks, et uue riigikaitse arengukava raames tehtud otsuste positiivne mõju on hakanud avalduma.

Staabi- ja sidepataljonis külastas kindralmajor Terras, lisaks kaitseväelastega kohtumisele, ka küberlaborit.

Kaitseväe juhataja külastas veel mereväebaasi ehitatud uut kasarmut, kuhu selle aasta jooksul kolib praegu veel Rahumäe teel paiknev Vahipataljon. Riigikaitse arengukava aastateks 2013‒2022 seab üheks eesmärgiks ehitada valmis kõik vajalikud linnakud, laod, harjutusväljad, lasketiirud ja staabihooned.

Oma inspektsioonil väeosadesse sai kindralmajor Terras ülevaate riigikaitse arengukava järgi kehtima hakanud uuest struktuurist ja väeosade väljaõppeprotsessidest. Samuti kohtus kaitseväe juhataja  ajateenijate esindusmeestega.

Iga-aastasel jõuluüritusel korraldatud oksjonil müüdi kõrgeima hinnaga eridemineerijate logo ja suurtükimürsu kesta imitatsiooniga termos, mille eest ostja oli nõus välja käima 63 eurot.

„Meil on hea meel, et inimesed on heategevuse nimel nõus loobuma endale kallitest või mälestusega esemetest ja valmis jõulurõõmu toomiseks ka ise vaeva nägema,“ ütles luurekeskuse esindaja.

Heategevuslikule oksjonile toodi sel korral muuhulgas väeüksuste meeneid, missioonidelt kaasa ostetud või kingiks saadud spetsiifilist sõjaväesümboolikat, omakujundatud pudelites isetehtud veini ja koduõlut, hoidiseid, raamatuid, lauamänge, mett ning isegi raamatu käsikiri.

Luurekeskuses on heategevusliku rahakogumisel pikaajaline ja üksust ühendav traditsioon. 2013. aastal korraldatud oksjoniga koguti ligi 300 eurot, mis annetati Carolin Illenzeeri Fondile. Annetuse saaja valib igal aastal välja luurekeskuse kollektiiv.

Sel aastal toetuse saanud MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus eesmärgiks on terve ja turvalise ühiskonna loomine. Keskus asutati 1. jaanuaril 2000. aastal ning selle asutajateks olid EELK Tallinna Peeteli Kogudus, kus riskilaste ja -perede aitamisega on tegeldud alates 1997. aastast, MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing "Ohvriabi" ja EELK Kriminaaltöö Keskus.

Täna pakutakse ajutist ööbimise võimalust ligi 15 lapsele, samuti tegutseb päevakeskus, mida igapäevaselt kasutab ligi 20 last. Lisaks saavad regulaarselt keskuse kaudu toetust 135 vähekindlustatud lastega perekonda.

„Siit kolimine võib tunduda pisut kurb, kuid tegelikult on lood hoopis teisiti.  Teid ootab ees kui mitte maailma, siis Euroopa parima merevaatega kasarmu. Tapal, Virus või Võrus võidakse sellest vaid unistada,“ ütles kindralmajor Terras viidates Miinisadamas ajaloolises hoones valminud kasarmule, kus teenistustingimused on senistest märgatavalt paremad.

Vahipataljoni teenistujaid tänas rivistusel hea teenistuse eest ka pataljoni ülem major Kaido Sirman ning julgustas nädala alguses teenistusse asunud ajateenijaid endale eesmärke püstitama. 

„Ajateenistuse läbimine eesmärkide saavutamise kaudu on kindlasti parem kui lihtsalt oma viimase teenistuspäeva ootamine. Kasutage ära oma teadmisi ja oskusi ning õppige tundma pataljoni võimalusi ja iseennast,“ ütles ta.

Pärast pidulikku rivistust osalevad ajateenijad sportmängudel, kus võtavad mõõtu köieveos, veoauto lükkamises aja peale, teatevõistluses ja võrkpallis. Traditsioonilisel laskevõistlusel Männikul selgitavad osalejad omavahel välja Vahipataljoni meistri automaadist M-14 laskmises.

Vahipataljoni 87. aastapäeva üritused algasid juba neljapäeval pärja asetamisega president Lennart Meri hauale. Samuti asetasid kaitseväelased pärja kunagise Vahipataljoni teenistuja ja mullu lahkunud reservkapten Priit Ojapi hauale. Neljapäeva õhtul said Vahipataljon ajateenijad Tallinna tehnikaülikooli auditooriumis vaadata filmi Detsembrikuumus, mille juhatas sisse filmi produtsent Artur Talvik. Vahipataljoni aastapäeva tähistamine lõpeb reedel pataljoniülema vastuvõtuga.

Presidendi kaardiväeks kutsutud Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu ligi 400 ajateenijat ja kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919 Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ja vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga ka matuse ja väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Samuti pani Vahipataljon välja Kadrioru lossi auvahtkonna.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. aastast. Vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993. aastal.

Õppuse üldjuhi kapten Vaido Siska sõnul oli selline erialarelvade laskelaager esimest korda. „Keskpolügoon on erialarelvade laskmiseks parim paik, sest saab lasta pikematele distantsidele. Nii saame anda ajateenijatele kogemused ja teadmised nende kasutuses olevate relvade tegelikust võimekusest,“ ütles kapten Siska.

Viis päeva kestnud laskeharjutusel lasid ligi 230 oktoobris teenistusse asunud tankitõrjuri, kuulipilduri ja raskekuulipilduri ametikohal teenivat sõdurit erinevatel distantsidel, harjutasid lahingpaaride koostööd ja kinnistasid relvadrille.

Laskeharjutusel kasutasid ajateenijad erialarelvastust tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav, kuulipilduja KSP58 ja raskekuulipilduja Browning. Lisaks omandasid nad praktilisi kogemusi kuulipilduja ja raskekuulipilduja laskepesa rajamisel ja kindlustamisel.

Tänavu koondati erialarelvade laskmine ühisesse laskelaagrisse keskpolügoonil, kus on võimalik lasta kaugemale kui 300 meetrit. Varem on laskmisi läbi viidud Nursipalus, kus iga relvaliik viib õpet läbi eraldi.

Möödunud aasta oli kaitseväele üks viimaste aastate raskemaid. Miks?

See oli minu ametiaja kõige raskem aasta. Õhuvägi pidi tegema üleinimlikke pingutusi, et panna Ämari õhuväebaas planeeritust aasta varem 24 tundi päevas tööle. Merevägi pidi seoses NATO otsuste ja Ukraina sündmustega palju rohkem merel olema. Maavägi pidi vastu võtma liitlasüksused. Staabiohvitserid osalesid NATO õppustel määratult suuremas mahus, kui olime ette näinud. Nad said kõik sellega kenasti hakkama. Tagantjärele vaadates oli 2014 kaitseväele hea aasta. Riigikaitsevõime tugevnes nii meie enda kui ka liitlaste tegevustest minu hinnangul oluliselt.

Ütlesite aprillis, et Ukraina peataolek ei tohi Eestis korduda: kui esimene «roheline mehike» üle piiri tuleb, siis lastakse ta maha. Kas see põhimõte kehtib juba täna või tuleb oodata riigikaitseseaduse jõustumist aastal 2016?

Kindlasti on riigikaitseseadus väga oluline protsessi lihtsustamiseks. Teisalt oleme õpetanud oma kaitseväelasi lähtuma sellest, et ka ilma kõrgemalt tuleva käsuta suudavad ohvitserid võtta vastu otsuseid. Iseäranis kaitseliitlased peavad tegutsema kiiresti ka siis, kui neil ei ole käsku kõrgemalt, aga sündmused on sellised nagu Ukrainas. Seda, et terved väeosad, kus on ülem olemas, ei suuda midagi teha, me kindlasti ei luba. Sõjalisele agressioonile tuleb vastu hakata igal juhul, olgu roheline või mitteroheline mehike. Siin on muidugi suur roll politseil, aga võib öelda, et oleme selleks valmis.

Üks võtmeküsimusi on eelhoiatus, mille peab andma sõjaväeluure. Mullu on mitu eksperti väitnud, et sõjaväeluure on nõrk ja selle kunagine kärpimine oli viga.

Sõjaväeluure tõestas eelmise aasta jooksul, et nad on teinud suure arenguhüppe. Nad näitasid end väga professionaalse organisatsioonina, kes pidi tegema palju rohkem, kui plaanides ette nähtud. Mitmed NATO struktuurid on mulle kinnitanud, et Eesti sõjaväeluurajate info ja õigeaegsus määras paljud otsused.

Mina ei jaga mingil tingimusel arvamust, et sõjaväeluure oleks nõrk. Eelhoiatuse valdkonnas on meie luurajad olnud tublid ja respekteeritud. Vastuluures on vaja veel mitu sammu ette võtta. Põhiline mure on see, et meil ei ole inimesi.

Suurimaid probleeme kaitseväes ongi inimeste puudus. Mitte ainult luures, vaid ka Scoutspataljonis, lennubaasis, staapides. Kui suur on puudujääk ja kuidas plaanite selle probleemi lahendada?

Me oleme seadnud endale eesmärgi kasvada igal aastal 50 inimese võrra. Praegu oleme enam-vähem nullis, natuke langenud. Noor kaitsevägi hakkab jõudma sinnamaale, et esimesed lähevad pensionile. Suurte struktuurireformide ajal ikka inimesed lahkuvad. Praegu on väga suur puudus just majoritest ja kolonelleitnantidest. Kolonelleitnanti ei saa võtta tänavalt. Selle auastme saamiseks peab teenima 20 aastat.

Kas on vaja uut palgatõusu?

Sellist kardinaalset sammu, nagu pärast masu tegime, ei tule. Palgad meil väikesed ei ole, sõdurite sissetulek on teiste valdkondadega võrreldes päris korralik. Ma ei saa ju tõsta sõduri palka kahekordseks, kui õpetajad saavad poole vähem.

Mahukaid välismissioone Eesti kaitseväel lähiajal ilmselt ei tule, sest Scoutspataljonile on pandud ülesanne osaleda NATO kiirreageerimisjõudude NRF loomisel. Mida see meile tähendab?

NRFi ettevalmistuses osaleb kogu Scoutspataljon terve 2015. aasta. See on meile väga suur ja kallis ettevõtmine. Kui meid sertifitseeritakse ja pääseme NRFi, siis valmisolekus tuleb olla järgmisel aastal. Missioone pole meil praegu vähe, aga need on väikesed. Kujutan ette, et poliitiliste otsustega tulevad mõned missioonid juurde. Kuni rühmasuuruseid sõjalisi missioone võime teha ka NRFi kõrvalt, kui selline poliitiline ülesanne antakse, aga selleks peab olema erakorraline vajadus.

Üks eelmise aasta märksõnu riigikaitses oli erimeelsus teie ja endise kaitseväe juhataja, erukindral Ants Laaneotsa vahel. Millest see tuleb, et kaks riigikaitse strateegi saavad Eesti kaitsmisest nii erinevalt aru?

Ma ei oska seda öelda, kust see arusaam tekib. Öelda, et meil olid tegusad kaitseringkonnad, on selgelt üle pingutatud. Struktuurid olid valmis joonistatud, aga seal ei olnud inimesi, varustust, relvastust ega tehnikat. Nimetan seda õõnesväe fenomeniks, kus sõdima peavad struktuurikastid, mitte sõdurid. Kui me tänavuse suurõppuse «Siil» ajaks 1. jalaväebrigaadi varustamisega valmis saame, oleme teinud suure arenguhüppe.

Seda, et kaitseliit oma ülesannetega hakkama ei saa, ei ole mul mingit põhjust arvata. Kaitseliit on väga suur organisatsioon ja suuteline tegema palju enam, kui me seni oleme talle usaldanud.

Selle debati võiks ju unustada, ent Laaneots on nüüd üks Reformierakonna kaitsepoliitika ideolooge, kelle meelest on praegune riigikaitse arengukava vigane. Kas näete ohtu, et seda võidakse hakata poliittuultes taas ümber tegema?

Mina olen valmis igaühega seda arutama. Kui poliitikud otsustavad, et on mingi teine plaan, eks siis tuleb seda teha minuga või minuta.

Mis puutub Reformierakonda, siis partei allkiri on kõigil nendel dokumentidel. Kui nähakse, et on vaja muutusi, küll me siis teeme. Mina mingisse poliitilisse vaidlusse astuda ei kavatse, vaid esitan oma ettepanekud kaitseministrile ja tema esitab need valitsusele. Kui valitsus neid ei kinnita, siis teeme kodutöö uuesti.

Erakonnad on valinud valimiste võtmeküsimuseks riigikaitse. Teeb see teile heameelt?

Absoluutselt, isegi väga. Eriti rõõmustab , et riigikaitse on küll debati keskmes, aga erakondadel ei ole palju eriarvamusi. Keegi ei püüa fundamentaalselt raputada riigikaitse alustalasid, nagu NATO liikmesus, ajateenistusel põhinev reservarmee ja kaks protsenti SKTst riigikaitsele. Kui need asjad püsivad, siis on meie tegevus olnud adekvaatne.

Siiski, Reformierakonna programmis oli algselt sees ajateenistuse lühendamine, kuni see avalikkuse survel maha võeti. Kui sageli olete valimislubadusi lugedes mõelnud, et parem oleks, kui üks või teine ettepanek mingil juhul teoks ei saaks?

Kindlasti on ideid, mille saame kohe töösse võtta ja mis ei maksagi nii palju. Teised on suhteliselt kulukad, mida pelgalt kaitse-eelarvega ära ei tee ja milleks erakonnad peaksid andma lisaraha.

Näiteks kodanike suurem kaasamine riigikaitsesse ei ole väga kallis, selleks peaks Kaitseliit vaid veidi paindlikumaks muutuma. Ühe elukutselise pataljoni juurdeloomine maksaks aastas aga umbes 30 miljonit eurot. Kui seda teha, siis tuleb meile öelda, mida ära jätta. Minu hinnangul ei maksa üle pingutada, sest sõjaolukorda praegu ei ole ega paista kusagilt.

Mida arvata oravapartei ideest luua Eestile kaitseliidu baasil rannakaitse?

Head mõtted. Kui on olemas raha ja inimesed, võiks seda teha, aga seda peaks kaaluma järgmise kümne aasta arengukavas. Praegu oleme oma raha ja ressursside piiril juba nende võimetega, mis meil olemas on.

Rannakaitse oli kindlasti laual eelmise plaani tegemisel ja see oli üks ideedest, mille Reformierakond toona edasi lükkas. Seetõttu on õige öelda, et järgmise arengukava koostamisel arutame seda uuesti.

Kaitseliitlaste hulk on küll kasvanud kahekordse kiirusega, aga öelda, et teeme kõike Kaitseliidu baasil... Kas on olemas inimesed, kes sellega iga päev tegeleks? Me peame tegema minimaalse, et oma ülesannet täita, mitte võtma kõige kaunimaid ja kallimaid asju.

Kahtlase väärtusega valimislubadused riigikaitse kohta näivad tulevat sellest, et osa parteisid polnud seni harjunud riigikaitsele mõtlema. Neil pole eksperte. Ehk tuleks põhiseadusest kaotada tegevväelaste keeld osaleda erakonnapoliitikas?

Ei, sellega ei maksa kiirustada. Raudteesse puutuvaid otsuseid teevad poliitikud, aga ettepanekuid need, kes raudteest midagi jagavad. Nii võiks olla ka kaitseväega.

Kaitsevägi areneb väga kiiresti. Keskmine noor ohvitser on käinud sõjalisel operatsioonil, ise juhtinud, oskab otsuseid langetada. Iga päevaga, mis ta on kaitseväest eemal, tema eksperdivõimekus kaob. Kaitseväes tuleb olla kogu aeg näpud pudrus, kui tahad aru saada, mis siin toimub.

Kas Eestil tuleks võtta laenu, et mõned eesmärgid – näiteks liikursuurtükkide või keskmaa-õhutõrjekomplekside ost – kiirkorras saavutada?

See on hea küsimus, aga tuleks esitada kaitseministrile.

Kas mina oleks nõus kiiremini ja rohkem? Ju ma oleks, aga inimesi on ikkagi juurde vaja ja infrastruktuur peab kaasa tulema. Kui ostan täna haubitsad, aga need pannakse lageda taeva alla ja laskemoonaladusid pole, ei saa uut võimekust kiiresti kasutusele võtta. Loomulikult on keskmaa-õhutõrje väga oluline, aga see on kümneaastasest arengukavast välja jäänud. Toona otsustasime, et meil on vaja rohkem jalaväelasi ja sõdivat sõdurit, õhutõrje asjus räägime rohkem läbi liitlastega. Kui keegi tahaks õhutõrjesüsteemi ostu nüüd arengukavasse sisse panna, siis oleks kulud kas üle kahe protsendi või peaks midagi ära jätma.

Õhutõrje on tehniliselt väga keerukas asi, mille juurutamine võtab aastaid. Suurtükiväepataljon on meil olemas, mistõttu liikursuurtükke on lihtsam osta.

Mitu aastat kestnud ajateenijate elutingimuste parandamine hakkab sihile jõudma. Kas ajateenijate poolest on riigikaitse nüüd valmis?

Ei. Me peame suutma tagada rohkem õpetavat kaadrit, kes ajateenijatega tegelevad. Need inimesed peavad saama paremat ja tänapäevasemat haridust, milles oleks rohkem arusaamist ajateenijate koolitamisest. Ajateenijatel peab tulevikus olema võimalikult vähe seda aega, mille kohta nad ütlevad, et see on molutamine. Mida parema mulje jätavad ajateenijatele nende ülemad, seda paremini mõjub see ajateenistuse mainele ja reservõppekogunemistel osalemisele.

Mille kaitsevägi NRFis osalemise ja suurõppuse «Siil» kõrval tänavu veel sihiks võtab?

Keskendume Obama välja öeldud õhutreeningkeskusele, mis peaks Ämarisse tulema. Täpsemalt sellele, kuidas ameeriklastelt saadut kasutada nii, et midagi valesti ei läheks. (USA relvajõud paigutavad treeningkeskusse umbes 25 miljonit dollarit – O. K.)

Lisaks peame edasi arendama nii õhk-maa-polügooni kui ka soomusvägede polügooni. Ootan eesti inimestelt mõistmist, et riigikaitse on asi, mis vajab harjutamist. Ükski polügoon ei ole kellelegi kunagi liiga teinud ja pigem hoiab kui hävitab loodust.

Vahipataljoni 87. aastapäeva üritused algavad neljapäeval pärja asetamisega president Lennart Meri hauale ning lõppevad reedel pataljoniülema vastuvõtuga. Reedel toimuvale pidulikule rivistusele järgnevad ajateenijate sportmängud ning laskevõistlus Männikul.

Lisaks presidendi hauale asetatakse neljapäeval pärg ka kunagise vahipataljoni teenistuja ja mullu lahkunud reservkapten Priit Ojapi hauale. Ajateenijate sportmängude hulka kuuluvad erinevad võistlusalad nagu köievedu, veoauto aja peale lükkamine, teatevõistlus ja võrkpall. Traditsioonilisel laskevõistlusel osalejad selgitavad omavahel välja vahipataljoni meistri automaadist M-14 laskmises.

Presidendi kaardiväeks kutsutud vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu kokku ligikaudu 400 ajateenijat ja kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919 Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga ka matuse ning väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Samuti täitis vahipataljon Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. aastast. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal. Vahipataljoni kodulehekülg asub aadressil vahipataljon.mil.ee.

„Tegemist on 2013. aastal Kalevi pataljonis käivitatud ja edukaks osutunud algatuse jätkamisega,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus, kelle sõnul valitigi Kalevi jalaväepataljon instruktorite väljaõppe läbiviijaks just kogemuste ja heade tulemuste tõttu. „Ülesanne on vastutusrikas, sest kalevlaste töö mõjutab ajateenijatest nooremallohvitseride kaudu ka teiste meie allüksuste väljaõppe kvaliteeti.“

Jaanuarikutsega saabunud ajateenijad läbivad kõigepealt sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseride kursuse ning hakkavad koolitama nii 2015. aasta juuli- kui oktoobrikutsega saabunud ajateenijaid terves 1. jalaväebrigaadis. Reservi arvatakse eile teenistusse asunud 101 noormeest ja 4 neidu tänavu detsembris.

Esimene ajateenijatest instruktorite kursus alustas Kalevi jalaväepataljonis teenistust 2013. aasta jaanuaris ning arvati reservi sama aasta detsembris. Toona oli 18 instruktori peamine ülesanne esimese ajateenijatest soomusüksuse väljaõppes osalemine.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, Scoutspataljon, tagala-, pioneeri-, õhutõrje ja suurtükiväepataljonid, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

​Kursuse ülema kapten Tarvo Plankeni sõnul on kursuse eesmärk anda ajateenijatest aspirantidele vajalikud teadmised sõjaaja rühmaülema ametikohal teenimiseks.

„Anname aspirantidele lahingukoolis ettevalmistuse teenistuspraktikaks, et nad saaksid väeosas harjutada rühma juhtimist, sõjaaja rühmaülemateks saavad nad peale edukat praktikat ja kevadist suurõppust Siil 2015,” lisas kapten Planken.

Seitse nädalat kestval kursusel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmisi – õpivad juhtimise aluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat ja taktikalisi teadmisi. Lisaks õpivad nad käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneeri eriala, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.

Kursus lõpeb 20. veebruaril, kui kursuse edukalt lõpetanud saavad lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaülemate baaskursuse läbiviimist ajateenijatele alustati 1997. aastal.

Tseremoonial osalenud Hispaania kaitseväe juhataja admiral Fernando Garcia Sanchez märkis, et nelja Hispaania Eurofighter hävitaja toomine Eestisse näitab riigi pühendumust Balti õhuturbe missioonile ning et hispaanlased võtavad neile pandud ülesandeid väga tõsiselt.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tänas oma sõnavõtus Saksamaa Luftwaffe õhuväelasi, kes on saksa täiuslikkuse ja täpsusega turvanud Eesti ning teiste Balti riikide õhuruumi ning tervitas Hispaania õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune missioon Eestis.

Tseremoonial andis kindralmajor Terras Saksa õhuväelastele üle NATO Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid hea teenistuse eest. Saksamaa õhuväelased alustasid Ämari lennubaasis teenistust septembri alguses ning on viimase nelja kuu jooksul sooritanud hävituslennukitega ligi 270 lendu.

Järgmised neli kuud valvavad Eesti, Läti ja Leedu taevast Hispaania Kuningriigi õhuväe neli hävitajat Eurofighter Typhoon. Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt ning sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende.

Vahetult enne aasta lõppu Eestisse saabunud hävitajad kuuluvad Hispaania õhuväe 11. lennutiiva koosseisu ning nende kodulennuväljaks on Morón’i lennubaas Andaluusias.

Ämaris asuvad teist vahetust järjest baseeruma maailma ühed moodsaimad lahinglennukid Eurofighter Typhoon. Lennukid on kahe mootoriga mitmefunktsioonilised hävitajad, mis võivad täita hävitaja, aga ka ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Eurofighteri relvastusesse kuulub hulk mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi relvi: suurtükid, reaktiivmürsud, juhitavad raketid ning pommid jne.

Pärast õhuturbeteenistuse üleandmist Hispaania õhuväelastele pöörduvad sakslased tagasi oma kodubaasi Baieris.

Leedus Šiauliai lennubaasist Balti õhuturbe missioonil osalevad Portugali hävitajad F-16 ja Kanada hävitajad CF-18 vahetasid aastavahetusel välja Itaalia hävitajad Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29. Poolas Malborki lennubaasis paiknevate Hollandi hävitajate F-16 asemele alustasid teenistust Belgia samatüübilised lennukid.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks. Seni on operatsioonil osalenud 14 NATO liikmesriiki.

See on esimene kord kui Hispaania osaleb Balti riikide õhuturbe missioonil Ämari lennubaasist. Varem on Hispaania hävitajad osalenud Balti riikide õhuturbemissioonil 2006. aastal Mirage tüüpi hävitajatega.

Lisaks Hispaania ja Eesti kaitseväe juhatajatele osalesid tseremoonial peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, Hispaania Kuningriigi suursaadik Fernando García Casas, Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christian Matthias Schlaga, liitlas- ja partnerriikide esindajad ning Saksa, Hispaania ja Eesti õhuväelased.