Uudised

“Mussoon on oluline vaheetapp enne suurõppust Siil, mille raames saan ülemana adekvaatse ülevaate 1.jalaväebrigaadi sõja-aja staapide valmisolekust võtta lahinguväljal enda õlule juhtimisvastutus,” ütles õppuse juht 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. “Teisisõnu, tuleval nädalal vaatame, kas siili okkad on ikka piisavalt teravad.“

Kolonellelitnant Kalmus lisas, et võimalikud Mussooni analüüsiga selgunud muudatused viiakse ellu juba enne kevadel toimuvat rohkem kui 13 000 osalejaga suurõppust Siil 2015.

Õppuse stsenaariumi kohaselt toimub 1. jalaväebrigaadi tegevus tavasõja tingimustes Eesti pinnal ning kuna tegemist on sõja-aja võimekuse testimisega, on lisaks kaitseväelastele ja ajateenijaile Mussoonile kutsutud reservväelased. Kokku võtab õppusest osa 180 kaitseväelast 1. jalaväebrigaadi staabist ja allüksuste staapidest, nende seas ligi kakskümmend reservväelast.

1.jalaväebrigaad on Tapal, Paldiskis ja Jõhvis paiknev kaitseväe peamine manööverüksus, mille koosseisu kuuluvad ajateenijaid õpetavad Viru ja Kalevi jalaväepataljonid, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon, tagalapataljon ning elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

Tapa linnakus ameeriklasi tervitanud kaitseminister Sven Mikser rõhutas oma kõnes Ühendriikide üksuse kohaoleku välispoliitilist tähtsust. „Ühendriikide sõduri teenistus Eestis on kindel märk NATO liitlaste solidaarsusest ja NATO heidutusest,“ ütles Mikser Samuti rõhutas minister Eesti ja Ühendriikide ühise väljaõppe tähtsust ning asjaolu, et ameeriklastega koos tegutsemine aitab tugevdada Eesti kaitsevõimet.

„Täname teid selle sooja vastuvõtu eest, mille osaliseks oleme saanud tänasel külmal päeval,“ kolonelleitnant Timothy Payment 2. ratsaväerügemendist. „Ootame väga ühiseid õppusi ja meil on hea meel, et meie eestlastest liitlased meid oma professionaalsusega siinsetes külmades oludes toetavad.“

Esimeseks ameeriklaste õppuseks Eestis saabki olema 2. veebruaril keskpolügoonil algav kahenädalane Scoutspataljoni talvelaager, mis Scoutspataljoni traditsioonide kohaselt keskendub sõjategevuse harjutamisele just talvistes tingimustes. Igapäevaselt hakkab üksus paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus.

Tseremooniast võtsid osa kaitseminister Sven Mikser, Ühendriikide kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Geoffrey W. Wright, Eestis viibiva kompanii pataljoni ülem kolonelleitnant Timothy Payment ning 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Tapale saabunud kompanii on soomustransportööre Stryker kasutav Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse alluvusse kuuluv mehhaniseeritud jalaväeüksus,  mis alaliselt paikneb Saksamaal Vilseckis ning mis vahetab välja eelmise aasta septembri lõpus Eestisse saabunud Ühendriikide 8. ratsaväerügemendi 2. pataljoni mehhaniseeritud jalaväekompanii. 

„Tunnustuse teeb eriliseks see, et vapikilp tuleb riigiametilt, mitte kaitseväe üksuselt,“ ütles Saksa kaitseatašee kolonelleitnant Konstantin Bellini miinijahtija Admiral Cowani pardal komandör vanemleitnant Tanel Leetnale vapikilpi üle andes.

Mullu juulis leidis Admiral Cowani meeskond miinitõrjeoperatsioonil Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaa pealinna Kieli lahes Teise maailmasõja aegseid meremiine, millest liidumaa ametkond varem teadlik polnud. Osad leitud miinid lõhati, ülejäänute asukohaandmed anti demineerimisametile.

Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan kuulus eelmise aasta aprillist juulini NATO 1. alalise miinitõrjeeskaadri kooseisu, mille ülemaks oli Saksa mereväe kaptenmajor Gunther Brassel. Koos Admiral Cowaniga kuulusid eskaadrisse lipulaev Elbe Saksa mereväest ning veel nelja riigi miinijahtijad – Makkum Hollandist, Bellis Belgiast, Otra Norrast ja Flaming Poolast.

Admiral Cowani vahetas eskaadris välja miinijahtija Sakala, mis teenis eskaadri koosseisus eelmise aasta augustist detsembri lõpuni.

NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas saatis kevadel NATO 1. miinitõrjeeskaadri Läänemerele patrullima seoses sündmustega Ukrainas. Eesti oli üks esimesi riike, kes oma laeva eskaadri koosseisu saatis.

NATO 1. miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO alalisest miinitõrjeeskaadrist, mille peamine teenistuspiirkond on Lääne- ja Põhjameri. NATO 2. miinitõrjeeskaader tegutseb peamiselt Vahemerel.

"Pikksaare lahingus lõid skaudid ülekaalukat vastast ning 
panid aluse sellele, et ka täna on meie suhtes Eesti 
inimestel ja meie liitlastel kõrged ootused," ütles 
Scoutspataljoni staabiülem major Mart Sirel. "Pikksaare 
lahing andis meile tänase Scoutspataljoni vaimu ja usu, et 
ka rasked ülesanded on täidetavad."

Pärast staabiülema kõnet rivistusel anti eeskujuliku 
teenistuse eest üle Scoutspataljoni teenetemärgid kümnele 
pataljonis teenivale kaitseväelasele.

Ennelõunal korraldas Scoutspataljon traditsioonilise 
ajalookonverentsi, kus kombe kohaselt tegi ettekande 
väeosa noorim ohvitser, kelle kohustus on kaasvõitlejaid 
harida pataljoni ajalugu puudutavatel teemadel. Tänavu 
tegi ettekande Vabadussõjas Karksi mõisa eest peetud 
lahingust nooremleitnant Aleksandr Kravtšuk.

21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni hiilgavaim 
lahing Pikksaare jaama pärast. Rünnaku tulemusel vallutas 
47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses 524 
punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks 
kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest 
võidunimedest, pataljoni lipule.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv 
elukutselistest kaitseväelastest koosnev ja hetkel 
soomustransportööre Sisu XA-188 kasutav manööverüksus. 
Kõrge valmidusastmega kiirreageerimisüksuse kaitseväelased 
on osalenud NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel 
rahvusvahelistel operatsioonidel.

Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ning 
taasasutati 29. märtsil 2001.

„Venemaa agressiivne käitumine nõuab NATO-lt asjakohaste meetmete ja tegevuste kokkuharjutamist nii, et see kinnistuks NATO lihasmälus ja lubaks tarvidusel reageerida silmapilgu jooksul,“ rõhutas kaitseväe juhataja oma ettekandes.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval NATO sõjalise komitee istungil, mille peamine fookus on Venemaa üha agressiivsemast käitumisest tulenevail sammudel alliansi sõjaliste võimete planeerimisel ning paiknemisel. Lisaks arutavad NATO riikide kaitseväe juhatajad Afganistanis käivitunud toetusmissiooni „Resolute Support“ arenguid ning perspektiive.

Kahepäevase töökohtumise avas NATO peasekretär Jens Stoltenberg ülevaatega liitlaste ees seisvatest väljakutsetest. Peasekretäri sõnul peab allianss olema valmis kaitsma igat liikmesriiki mistahes julgeolekuohu eest. Samuti lubas ta hoida kindlat joont NATO riikide kaitsekulutuste tõstmise küsimuses.

Sõjalise komitee istungil kõneks olnud Walesi tippkohtumisel kokkulepitud NATO valmiduse tegevuskava näeb ette alliansi idatiival mitmete kollektiivset kaitset tõhustavate meetmete rakendamist. Kaitseväe juhataja sõnul on NATO kohaloleku suurendamine meie piirkonnas oluline ning Eesti on valmis liitlasi vastu võtma.

„Eesti valitsus on otsustanud tõsta kaitsekulutusi selles osas, mis puudutab liitlaste kohaloleku tagamist nii vajamineva taristu kui töötingimustega. Oleme valmis Eestis vastu võtma NATO staabielementi, mille ülesandeks on liitlaste tegevuse koordineerimine ning koostöö Eesti kaitsestruktuuridega,“ ütles kindralmajor Terras.

NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes.

NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.

NATO sõjaline komitee kohtub aastas kolm korda. Kolmest kohtumisest kaks korraldatakse reeglina NATO peakorteris Brüsselis ning üht korraldab iga kord erinev liikmesriik. Eestis kogunesid NATO kaitseväe juhatajad 2004. aastal. Sel aastal toimub kohtumine Türgis.

Ametlikul ühepäevasel visiidil Eestisse kohtub kindralmajor Tokito ka kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marraniga ja asekantsleri Taimar Peterkopiga ning välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljurannaga ja Jaapani suursaadikuga Tema Ekstsellentsi härra Tetsuro Kaiga. Veel väisab kindralmajor Tokita NATO küberkaitsekeskust ja riigi infosüsteemi ametit.

Kindralmajor Terras viibis ametlikul visiidil Jaapanis 2013. aastal, kus arutas juhtivate sõjaväelaste ning poliitikutega Eesti, NATO ja Jaapani koostöö võimalusi. Toonasel visiidil tundis Jaapani pool suurt huvi Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse vastu eri tasanditel alates infovahetusest kuni osalemiseni küberkaitsekeskuse töös.

“Vabadussõjas võidelnud tõestasid, et kasinates tingimustes on võimalik võidelda ja võita. Tänases olukorras, kus meie üksuse meeskond on kõrgelt motiveeritud ning meie olmetingimused on heal tasemel, oleks patt nuriseda ja väita, et me pole võimelised oma maad kaitsma,” ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Kolonelleitnant Mäesalu sõnul aitab Vabadussõja meenutamine ja kangelaste mälestamine kaitseväelastel eelmainitut paremini mõista. “Loomulikult ei ela me minevikule, vaid vaatame eelkõige tulevikku, kuid sellised eeskujud nagu kapten Tõnisson näitavad meile, millisest puust peaks üks suurtükiväelane olema,” ütles Mäesalu.

Aastapäeva puhul asetasid suurtükiväelased pärjad enne Teist maailmasõda viimase suurtükiväe inspektorina teeninud ja kaitseväe kalmistule Tallinnas maetud kolonel Georg Leetsi  ning Vabadussõja-aegse suurtükipatarei ülema ja Rakvere linnakalmistule maetud kapten Jaan Tõnissoni hauale.

Lisaks rivistusele ja pärgade asetamise tseremooniale tunnustas pataljoni ülem suurtükiväepataljoni teenetemärgiga kapten Vladimir Kuznetsovi ja pataljoni referenti Lagle Sooaru.

1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni rahuaegne põhitegevus on anda suurtükiväealast väljaõpet, lahingus toetavad pataljoni suurtükipatareid kaudtulega lahinguüksuste tegutsemist. Suurtükiväepataljoni asutamiskuupäevaks loetakse 16. jaanuril 1918, kui Eesti sõjaväelaste ülemkomitee ettekirjutisega anti korraldus alustada Eesti 1. suurtükiväebrigaadi formeerimist.

Õppust juhtinud Kalevi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii ülema leitnant Ivo Peetsi sõnul on arvutisimulatsiooni tugevaimaks eeliseks võimalus anda osalejatele vahetut tagasisidet. „Kui näiteks tekib olukord, kus tulevahetusse satuvad sõbralikud allüksused, saame tänu videokordusele ja programmi poolt pakutavale andmevoole situatsiooni põhjalikult analüüsida ja edaspidi maastikul juba tehtud vigu vältida,” ütles ta.

Leitnant Peets lisas, et kasutatav 3D-tarkvara võimaldab paremini mõista ka soomustehnika kasutamist erinevates lahinguliikides. “Oleme harjutanud nii rünnakut kui kaitset ja peab tõdema, et oskus soomustransportööre kasutada ja ühelt lahinguliigilt teisele üle minna on nädala jooksul märgatavalt paranenud,” ütles Peets.

Tema sõnul näitavad kahe aasta jooksul saadud positiivsed kogemused, et arvutisimulatsioon on väärtuslik osa jalaväe väljaõppest ning taolisi virtuaalõppusi kavatsevad nad ajateenijatele ka tulevikus korraldada.

Õppus matkekeskuses on osa Kalevi jalaväepataljoni mehhaniseeritud üksuse õppest, mille käigus õpivad ajateenijad tundma ja kasutama soomustransportööre SISU XA-180. Paralleelselt virtuaalõppusega harjutasid Sirgala harjutusalal Kalevi soomukijuhid ja sihturid maasihtmärkide hävitamist soomuki pardarelvadega. 

Järgmisel nädalal jätkub Kalevi jalaväepataljoni jaoülemaid ja reakoosseisu üksuseõpe.

Visiidil osaleb lisaks kaitsevägede juhatajatele ka endine Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitja erukindral sir Richard Shirreff. Päev algas ülevaatega Eesti kaitseväest ja siinsest julgeolekuolukorrast, misjärel liitlaste esindajad külastavad Tallinnas paiknevat NATO kooperatiivset küberkaitse kompetentsikeskust ja tutvuvad Ämari lennubaasiga. Samuti külastatakse Kaitseliidu Saaremaa malevat ja Muhu radariposti.

Kohtumisel osalevad riigid panustavad sel aastal valmiduses olevasse Põhjala lahingugruppi, mille juhtriigiks on Rootsi ja kuhu kokku panustavad seitse riiki.

Eesti plaanib osaleda Soome ja Iirimaa ühispataljoni koosseisus UNIFIL operatsioonil Liibanonis. Tihe koostöö seob Eestit ja Soomet alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise hariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid. Eesti teeb koostööd Soomega ka logistika ja relvastuse vallas.

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid. 

Saksamaalt Vilseckist saabunud tehnika liikus edasi 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse, kus alates 12. jaanuarist paikneb Ameerika 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni mehhaniseeritud jalaväekompanii.

"Uue allüksuse saabumine meile suuri muutusi ei too, sest uued tulijad võtavad üle juba kasutuses oleva konteinerlinnaku ning jätkavad väljaõppe-alast koostööd meie kaitseväelastega," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Kalmuse sõnul viibib uus rotatsioon Eestis kuni kolm kuud ning on üheks oma eesmärgiks seadnud taktikalised harjutused talvistes tingimustes. "Et 1. jalaväebrigaadis toimub lisaks Scoutspataljoni talvisele väljaõppele ka ajateenijate üksuseõpe, suudame liitlastele pakkuda ohtralt erinevaid väljaõppe-alaseid koostöövõimalusi," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem.

2. ratsaväerügemendi 3. eskadron on soomustransportööre Stryker kasutav Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse alluvusse kuuluv mehhaniseeritud jalaväeüksus,  mis alaliselt paikneb Saksamaal Vilseckis. 2. ratsaväerügement on moodustatud 1836. aastal ning on lisaks Afganistani ja Iraagi operatsioonidele osalenud ka Esimeses ja Teises maailmasõjas ning Ameerika Ühendriikide kodusõjas.