Uudised

Välisministeerium kutsub homme hommikul välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastab talle protestinoodi.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis umbes ühe minuti jooksul orienteeruvalt 1,2 meremiili sügavuselt. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ning eelnevalt oli esitatud lennuplaan, mille kohaselt lennuk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis.

Venemaa lennukid on tänavu rikkunud Eesti õhupiiri kaheksal korral.

Hispaanlased võtavad valvekorra üle Saksa õhuväelastelt ja õhuturberotatsiooni pidulik üleandmistseremoonia toimub lennubaasis reedel, 2. jaanuaril. Saksa hävitajad Eurofighter Typhoon on turvanud meie õhuruumi septembri algusest alates. Hispaania hävitajad jäävad Ämarisse aprilli lõpuni.

Eestisse saabunud Hispaania hävitajad kuuluvad Hispaania õhuväe 11. lennutiiva koosseisu ning nende kodulennuväljaks on Morón’i lennubaas Andaluusias.

Ämaris hakkavad teist vahetust järjest baseeruma maailma ühed moodsaimad lahinglennukid Eurofighter Typhoon. Need on kahe mootoriga mitmefunktsioonilised hävitajad, mis võivad täita näiteks hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Lennuki relvastusesse kuulub suur valik mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa relvi: suurtükk, reaktiivmürsud, juhitavad raketid ning pommid jne. Lennuki varustuse hulka kuulub ka suur valik erinevaid moodsaid sensoreid ning muid elektroonilisi seadmeid.

Praegu Ämaris baseeruva Saksa õhuväe 74. taktikalise lennueskaadri hävitajad on oma rotatsiooni ajal sooritanud häire olukorras 19 tuvastuslendu. Pärast õhuturbeteenistuse üleandmist Hispaania õhuväelastele pöörduvad sakslased tagasi oma kodubaasi Baieris.

Leedus Šiauliai lennubaasis praegu valvekorda pidavad Portugali hävitajad F-16 ja Kanada hävitajad CF-18 vahetavad aastavahetusel välja Itaalia hävitajad
Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29. Poolas Malborki lennubaasis paiknevate
Hollandi hävitajate F-16  asemele tulevad aga Belgia samatüübilised lennukid.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Nii näiteks pidasid Malis Euroopa Liidu treeningmissioonil teenivad eesti kaitseväelased jõule koos liitlastega pidulikuma õhtusöögiga, samuti peeti jõuluturniirid võrkpallis ja jooksmises.  Jõulupüha puhul oli pidulikum söömine ka Afganistanis sakslastega teenivatel demineerimismeeskonna kaitseväelastel ning uus aasta on neil kavas vastu võtta liitlastega pidulikult koos kontserdi ja ilutulestikuga.

Ühtlasi saatis kaitsevägi välisoperatsioonidel teenivatele kaitseväelastele jõulupakke. Nii näiteks saatis kaitseväe tugikeskus kodumaist toidukraami, nagu näiteks suitsuvorsti, juustu, suitsuliha ja alkoholivaba õlut, Malisse, Kosovosse ja Afganistani. Samuti saavad jõulupakid UNTSOs teenivad kaitseväelased, aga et Iisraeli toitu saata ei saa, siis saavad nemad kingituseks kaitseväe termokruusi ja Eesti ajakirju.

Kuu alguses kiitis riigikogu heaks tuleva aasta kaitseväe välisoperatsioonid ning andis mandaadi vajadusel kasutada Eesti kaitseväelasi NATO või Euroopa Liidu uutel sõjalistel, väljaõppe- ja rahutagamisoperatsioonidel Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Ida vaatlusmissioonil UNTSO, Põhjala lahingugrupis ning NATO ja Euroopa Liidu staapides.

„Muutused Eestit ümbritsevas julgeolekuruumis on väga oluliselt mõjutanud meie kõigi tegemisi ning mõtteid,“ rõhutas Terras. „Tundmused, mis kaitseväelasi ja kogu Eesti rahvast on aasta jooksul saatnud, on väga selgelt toonud igapäevasesse arutellu riigikaitse, julgeoleku ja turvalisuse küsimused.“

Kui peatselt lõppeva aasta esimene veerand oli Eesti inimestele rohkem värvitud üleüldise mure ja ebakindluse toonidesse, said järgnevad kuud kinnitust, et liitlased ja sõbrad panustavad ka reaalselt meie kaitsesse. Et nad tajuvad meie julgeoleku värvitoone ja on vajadusel valmis kaitsma seda kui ühist ja ühtset, sest Eesti on NATO ja NATO on Eesti.

„Kaitseväelased ei tee oma tööd töö, vaid soovi pärast tagada Eesti rahvale rahu ja tulevik,“ ütles Terras. „On hea teada, et kaitsevägi töötab kindla eesmärgi nimel ning selle tõdemuse kinnituseks on just kõigi kaitseväe inimeste panus, mis on väärt kõrgeimat tunnustust. Samal ajal riigikaitse arengukava ellurakendamisega seotud ümberkorraldustega on kaitsevägi vastu võtnud liitlasi ning nende tehnikat maal, õhus ja merel ning see kõik on toiminud suurepäraselt.“

Jõuluaeg ning aastalõpp toob pere ja lähedased kokku. Meil kõigil on omad jõulutavad, traditsioonid ning soovid uueks aastaks. Üks soov, mis jõuludega on ikka kaasas käinud, on rahusoov. Kui üle terve Eesti ja kaugemalgi istutakse pidulauda, vesteldakse möödunud aastast ja tehakse plaane tulevikuks, siis vaadatakse kaitseväe poole ja küsitakse: kas me oleme kaitstud, kas me püsime edasi? „Ma toetun kaitseväes teenivatele inimestele ja olen kindel, et võite oma lähedaste seltsis südamerahuga jõule ja uut aastat tähistada – Eesti on kaitstud ja kindlamalt kui kunagi varem!“ rõhutas kaitseväe juhataja.

Lõpetuseks üks hea soovitus kaitseväe juhatajalt: pimeduse ja külma vastu aitavad kõige paremini säästupirn, villased sokid ja head raamatud ning kevad on vaid ühe siili talveune kaugusel!

„95. aasta oli Kuperjanovi pataljonile oluliste ümberkorralduste aasta. Muutus rahuaegne struktuur, vähenes isikkoosseis, oli palju väljakutseid, mille lahendamisel ilmnes ka kitsaskohti, kuid tervikuna tehakse pataljonis tööd pühendunult ning meil on hea meeskond,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Eriti tõstaksin esile ühist pingutust valmistumisel õppuseks Kevadtorm 2014 ning uue struktuuri rakendamist ja mitme samaaegse väljaõppekursuse läbiviimist aasta teises pooles.“

Lisaks soovis ta kuperjanovlastele ja nende peredele head pataljoni aastapäeva, rahulikke pühi ning edu uuel aastal.

Kolonelleitnant Tõevere asetas täna pataljonis leitnant Julius Kuperjanovi mälestussamba jalamile lillekimbu avaldades sellega tänu endistele ja praegustele pataljoni kaitseväelastele. Samuti väisas ta Puurmani mõisakooli, et  väärtustada pataljoni ajalugu.

Puurmani Mõisakooli direktori Tiina Oolo sõnul on kooliperele väga oluline seotus Kuperjanovi jalaväepataljoniga. „Puurmanni Mõisakool tähistab igal aastal 11. oktoobril leitnant Julius Kuperjanovi sünnipäeva rõhutamaks kooli osatähtsust ja seotust pataljoniga ning meie kodutütarde rühm kannab väejuhi auks tema nime,“ ütles Oolo.

96 aastat tagasi sai leitnant Julius Kuperjanov loa moodustada eriline partisanide üksus. 23. detsembril 1918 loodi Puurmani mõisas partisanide salk, mis peatselt kasvas pataljoni suuruseks üksuseks ja nimetati peale juhi surma tema mälestuseks ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.

Kuperjanovi jalaväepataljoni on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib üle 700 ajateenija. Pataljoni ülesanne on õpetada ajateenijaid lahinguvõimelisteks jalaväelasteks, meedikuteks, sidemeesteks ning tagada pataljoni toimimine nii rahu- kui sõjaajal. 1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.

Täna Miinisadamas toimunud vastuvõturivistustel tänas mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper komandör vanemleitnant Toomas Auväärti juhitud Sakala meeskonda teenistuse eest ning andis üle tänukirjad ja medalid.

„Sakala meeskond ja teenistus miinitõrjeeskaadris tõestasid taaskord, et Eesti mereväelased on võrdväärsed partnerid oma NATO liitlaste hulgas,“ ütles rivistusel mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper. 

Sakala komandör vanemleitnant Toomas Auväärt jäi oma meeskonnaga tööga rahule ja ütles, et Eesti mereväelaste väljaõppe tase ja oskused vastavad liitlaste ootustele. Ajateenijate kaasamine laevameeskonda on tema sõnul hea ja väldib seoses pidevalt toimuva väljaõppega rutiini tekkimist.

„Oma ajateenistuse lõpuks olid nad valmis meeskonna liikmed ja võiksid soovi korral kaadrikaitseväelastena jätkata,“ ütles vanemleitnant Auväärt üle kolme kuu Sakalal teeninud ja novembri lõpus reservi arvatud ajateenijate kohta. 

Kolmapäeval Klaipedas toimunud lõpurivistusel andis Leedu merevägi miinitõrjeeskaadri juhtimise üle Hollandi mereväele. Leedu oli esimene Balti riikide merevägedest, kelle ohvitseri alluvuses NATO 1. miinitõrjeeskaader teeninud on.

Miinijahtija Sakala alustas teenistust NATO 1. miinitõrjeeskaadris tänavu augusti alguses Klaipedas, vahetades välja aprillist juuni lõpuni eskaadris teeninud Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowani. NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas saatis kevadel NATO 1. miinitõrjeeskaadri Läänemerele patrullima seoses sündmustega Ukrainas. Eesti oli üks esimesi riike, kes oma laeva eskaadri koosseisu saatis.

Alates augustis on miinijahtija Sakala grupi koosseisus külastanud kümmet riiki ning osalenud mitmel õppusel ja harjutusel. Neist suurimad olid septembris Soome rannikuvetes toimunud Northern Coasts 2014 ning oktoobris Ühendkuningriigi rannikuvetes toimunud Joint Warrior 2014-2. Lisaks on tehtud väiksemaid õppusi ja koostööharjutusi Prantsuse, Soome, Rootsi ja Leedu merevägedega.

Miinijahtija Sakala komandör vanemleitnant Toomas Auväärt juhtis ligi 40-liikmelist meeskonda, kelle hulka kuulusid ka ajateenijad. Augustist kuni novembri lõpuni teenis Sakalal reservi arvamiseni viis ajateenijat, kelle vahetasid välja seitse järgmist ajateenijat, kes jäävad laevale teenima kuni teenistuse lõpuni mais.

NATO 1. miinitõrjeeskaader on üks kahest NATO alalisest miinitõrjeeskaadrist, mille peamine teenistuspiirkond on Lääne- ja Põhjameri. NATO 2. miinitõrjeeskaader tegutseb peamiselt Vahemerel.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alusest.

Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat (Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi), üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Eesti mereväe tunnuslauseks on „Mere kutsel - mere kaitsel!“ (Call of the Sea - Call to Defend). Mereväe tegevust kajastab lähemalt mereväe leht Facebookis aadressil www.facebook.com/merevagi.

Need vähekasutatud lennukid vahetavad välja seni õhuväes kasutusel olnud lennukid Antonov An-2. Sherpa C-23B+ on tootnud Suurbritannia ettevõtte Shorts Brothers, mis tänapäeval kuulub firmale Bombardier Aerospace.

Lennukid Sherpa on tugeva konstruktsiooniga vastupidavad õhusõidukid, mis võivad kasutada ka pehme pinnakattega väikeseid lennuvälju ning võivad lennata kõikides ilmastikutingimustes.

Lisaks lennuki kolmeliikmelisele meeskonnale saab lennuvahend pardale võtta kuni 36 reisijat. Lennuki jõuseadmeteks on kaks turbopropellerajamit koguvõimsusega üle kahe tuhande kilovati. Lennuki maksimaalne kiirus on

468 kilomeetrit tunnis ning suurim lennukaugus 1900 kilomeetrit.

Lennukid olid siiani USA maaväe kasutuses. USA relvajõud on kasutanud Sherpa C-23B+ tüüpi lennukeid alates 1985. aastast.

Eesti õhuvägi kasutab kergeid transpordilennukeid taktikaliste õhutulejuhtide ja sihitajate treeninguks, vaatluslendudeks, meditsiinilise evakuatsiooni lendudeks, õhudessandi kohaletoimetamiseks ning mitmesugusteks muudeks kaitseväele vajalikeks transpordilendudeks nii Eestis kui ka väljaspool.

Sherpa C-23B+ kasutuselevõtt suurendab kaitseväe transpordivõimekust ja efektiivsust tervikuna.

Transporditavate inimeste ja kauba hulk ning kaugus suurenevad, kuid lennunduseks tehtavad kulud jäävad praegusele tasemele. Eesti õhuvägi loodab lennukid kätte saada 2015. aastal, pärast seda kui USA-s on läbi viinud vastava lennukitüübi täiendõpe Eesti õhuväe pilootidele ja lennutehnikutele. 

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on õppeasutuste ette toodud suurtükkidel ka sümboolne tähendus, sest nendega õpetati välja taasiseseisvunud Eesti suurtükivägi.

„Need üheksakümnendate lõpus Soomelt kingituseks saadud suurtükid olid paljude arvates vanaraud, kuid ilma nendeta oleks praegu Eesti suurtükiväe väljaõpe viis-kuus aastat arengust maas,“ ütles kolonel Herem.

Kolonel Heremi lisas, et haubitsad õppeasutuste ees on silmatorkavad ning näitavad, et tegemist on sõjaväelise õppeasutusega. Teise maailmasõja eel Kaitseliidule ehitatud hoones asuvad lisaks kaitseväe ühendatud õppeasutustele ja kõrgemale sõjakoolile veel Balti kaitsekolledž ja Kaitseliidu Tartu malev.

105-millimeetrised haubitsad H61-37 olid kaitseväes kasutusel kuni 2009. aastani. Kumbki haubits kaalub ligi 1,9 tonni.

30. novembril alanud ja täna lõppenud staabiõppusel Trident Lance harjutasid NATO liikmesriikide kaitseväelased ja tsiviileksperdid NATO territoriaalse terviklikkuse tagamist ning agressori tõrjumist alliansi territooriumilt artikkel viie rakendumisel. Samuti oli õppus maaväekomponendi sertifitseerimisõppus kõrge intensiivsusega konflikti puhul.

Trident Lance õppus leidis aset mitmes NATO liikmesriigis, seal hulgas Norras, Saksamaal, Kreekas ja Türgis. Õppusel oli ligi 4000 osalejat, Eestist osales õppusel kakskümmend tegevväelast kaitseväest, Kaitseliidust ja Balti kaitsekolledžist, lisaks tsiviileksperdid.

Õppuse stsenaariumi järgi tungib Eestile kallale vaenulik riik. Eesti kuulutab välja sõjaseisukorra ning Põhja Atlandi nõukogu otsustab rakendada artikkel viie kollektiivkaitset, saates Eestisse kogu NATO reageerimisjõu.

Taoline stsenaarium võeti kasutusele 2012. aastal, kui seda kasutati Eestis läbiviidud NATO staabiõppusel Steadfast Juncture.

Kokku on seda Eesti kaitsmise harjutamisega seotud stsenaariumit kasutatud tänaseks kümnekonnal õppusel, milles on Eesti poolt osalenud kaitseväelaste kõrval ka tsiviileksperdid.

„Kahe ja poole kuuga olete näidanud oma töökust ja see on vilja kandnud – olete edukalt omandanud esmased sõdurioskused ning valmis jätkama uuel aastal üksuseõppes,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus Tapa linnakus üles rivistatud enam kui neljasajale õhutõrjujale, suurtükiväelasele, pioneerile ja tagalapataljoni ajateenijale.

Kolonelleitnant Kalmus rõhutas ka ajateenijatele nende lennu ajaloolisust.Nimelt osalevad kõik juulis ja oktoobris teenistusse saabunud ajateenijad järgmisel aastal õppusel Siil, kus osaleb enam kui 13 000 ajateenijat ja reservväelast.

Samaaegselt toimus vandetseremoonia ka Jõhvi linnakus, kus truudusetõotuse andis üle kahesaja Viru jalaväepataljoni ajateenija. Pidulikke tseremooniaid olid jälgima kutsutud ka ajateenijate sugulased, kellel oli lisaks võimalus tutvuda sõdurite elamistingimustega ja 1. jalaväebrigaadi tehnikaga.

Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.