Uudised

​„Reedel vande andvad ajateenijad moodustavad meie viie pataljoni koosseisu ning hakkavad täitma erinevaid olulisi sõduri ametikohti. Samuti on neil täita ajalooline roll – täna teenivad noormehed ja neiud osalevad kevadel Eesti suurimal õppusel Siil, kus neil on võimalus näidata, et iga meie okas loeb ja on terav," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Suurima osa ehk üle kahesaja 1. jalaväebrigaadi oktoobrikutse ajateenijatest läbis väljaõppe Jõhvis paiknevas Viru jalaväepataljonis. Lisaks Viru jalaväepataljonile läbisid sellel nädalal sõduribaaskursuse suurtükiväelased, õhutõrjujad, pioneerid ning kaitseväelased tagalapataljonist, staabi- ja sidekompaniist ning luurekompaniist.

Edasi ootab sõdurirännaku läbinud ajateenijaid üksuseõpe, mille käigus harjutavad juulikutsega saabunud jaoülemad ja jaoülema abid kokku oma üksuste oktoobris teenistusse saabunud reakoosseisuga.

Samuti lõpetavad käesoleval nädalal nooremallohvitseride kursuse kolm ja poolsada tulevast jaoülemat ja jaoülema abi. Suurem osa nooremallohvitseride kursusel osalejatest teenivad Kalevi jalaväepataljonis, pioneeripataljonis ja suurtükiväepataljonis, kelle read täienevad kokku paarisaja nooremallohvitseri võrra.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuulub kolm jalaväepataljoni: ajateenijatest formeeritud Kalevi ja Viru jalaväepataljonid ning elukutseline Scoutspataljon. Vastavalt riigikaitse arengukavale 2013 – 2022 muutuvad kõik kolm pataljoni jalaväe lahingumasinate CV90 saabudes soomusüksusteks. Lisaks kuuluvad 1. jalaväebrigaadi koosseisu tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, tankitõrjekompanii, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

"Nooremallohvitseride kursus on väljaõppetsükli väga oluline osa, mille õnnestumisest sõltub paljuski pataljoni lahinguvõime. Kursusel osalejad näitasid, et nad on arenemisvõimelised ja neis on ainest juhiks olemiseks, kuid on selge, et lõplik küpsemine jätkub veel allüksusekursuse jooksul,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Eile õhtul alustasid Kuperjanovi jalaväepataljoni ligi kakssada ajateenijat nooremallohvitseride kursuse lõpuharjutust, ligi saja kilomeetrist jalgsirännakut, mis lõpeb täna Vastseliina linnuses. Tulevastel jaoülematel ja jaoülemate abidel tuleb rännakul läbida erinevate ülesannetega kontrollpunkte, kus nad saavad näidata oma teadmisi lahinguliikide taktikas, relvastuses, pioneeriasjanduses, juhtimises, meditsiinis ja sidepidamises.

Pidulikul lõputseremoonial Vastselinna linnuses tõotavad kursuse lõpetajad julgustada ja toetada oma alluvaid ning täita ülema käsku parimal võimalikul moel ning saavad sõjaväelise juhi esimese auastme.

Nooremallohvitseride kursus on 11 kuuse ajateenistuse õppetsükli üks osa, mis käsitleb peamiselt jaoülema taseme õpet ja kus valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülemate kursusele. Nooremallohvitseri kursuse edukalt läbinud saavad nooremseersandi auastme.

Ämari lennubaasis Ungari hävitajate ülelendu jälginud Ungari suursaadik Helsingis tema ektsellents Kristóf Forrai ütles, et Ungari võtab Balti õhuturbemissioonil osalemist täie tõsidusega ning julgeoleku ja rahu tagamine Eestis, Lätis ja Leedus on neile väga oluline.

Ungari suursaadik kohtus Ämaris Eesti õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge ja Ämari lennubaasi ülema kolonelleitnant Rauno Sirkiga.

"Meil on hea meel, et ungarlased teadvustavad muutunud julgeoleku olukorda Euroopas ja tahavad Balti riikide turvalisusesse panustada," ütles kolonelleitnant Valge.

Ungari toob oma hävitajad Jas Gripen koos ligi üheksakümne õhuväelasega Balti õhuruumi valvama neljaks kuuks 2015. aasta teises pooles ning paiknema hakkavad nad Šiauliais.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter, Šiauliais baseeruvad Portugali hävitajad F-16 ja Kanada hävitajad CF-18 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad F-16.

Välisministeerium kutsub täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastab talle protestinoodi.

Lennuk viibis vähem kui minuti jooksul Osmussaarest loodesse jäävas Eesti õhuruumi osas umbes 0,4 kilomeetri sügavuselt. Venemaa Föderatsiooni lennuki transponder oli välja lülitatud ning lennukil puudus lennuplaan, kuid oli Eesti lennuliiklusteenistusega raadiosides.

Piiririkkumise registreeris Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Juba õhus olevad Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter tegid tuvastuslennu ning identifitseerisid piiririkkuja. Hiljem tegid sama õhusõiduki tuvastamiseks tuvastuslennu ka Šiauliais baseeruvad Kanada hävitajad CF-18.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter, Šiauliais baseeruvad Portugali hävitajad F-16 ja Kanada hävitajad CF-18 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad F-16.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO jälgib kogu lennuliiklust Euroopas ning kaitseb oma õhuruumi ööpäevaringselt. NATO õhuturbe eesmärk on ära hoida loata sisenemist oma õhuruumi ning vältida õhuterrorismi

„Tahame poistele pakkuda võimalikult palju üllatusmomente, mis sunnivad neid oma ülesandeid loovalt lahendama,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni lahingutoetuskompanii ja mehhaniseeritud üksuse nooremallohvitseride kursuse ülem leitnant Ivo Peets.   ​

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülema kolonellelitnant Sten Alliku sõnul oli koostöölepingu sõlmimine kriitilise tähtsusega. "Tänapäeval on sõjapidamine väga tehniliseks läinud. Meil on vaja arendada nii enda kui partnerite pädevust, et tagada võtmekompetentside ehk meie jaoks kriitiliste teadmiste ja oskuste arendamine ja hoidmine," ütles kolonelleitnant Allik. 

Ta lisas, et see on laiapõhjalise riigikaitse väljendus teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kus riigikaitse seisukohalt tähtsate väljakutsete lahendamiseks ühendatakse nii militaar- kui tsiviilinstitutsioonide vahendid ja vägi.

Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaani Mart Noorma sõnul on oluline mõista, et Eesti riigi kaitse ei seisa vaid kaitseväe õlul. „Uute kõrgtehnoloogiliste kaitsesüsteemide kasutuselevõtmine Eestis vajab reaalteadlaste tuge. Koos kolleegidega Tallinna tehnikaülikoolist anname oma panuse kodumaa kaitse jaoks oluliste probleemide lahendamisel," ütles Noorma.

Eelmisel nädalal allkirjastatud koostööleping puudutab tehnoloogiavaldkonda, mis on üks seitsmest kaitsealasest teadus- ja arendustegevuse valdkonnast. Lepingu eesmärk on teha koostööd õpetamise ning teadus- ja arendustegevuse vallas, seehulgas kaitseväe üldise tehnoloogia-alase teadlikkuse tõstmine, vajalike pädevuste välja arendamine kaitseväes ja ülikoolides, vastastikune toetus ekspertide näol ning sõjatehnoloogia kui valdkonna populariseerimine. ​

Äsja sõlmitud koostööleping sõlmiti 2019. aastani. Eelnevalt on koostöölepingu osapoolte omavaheline koostöö olnud enamjaolt projektipõhine.

Lennuvahendite grupp koosneb erinevatest lennukitest, sealhulgas strateegilistest pommitajatest. Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimise keskus omab ülevaadet Eesti õhuruumi lähedal toimuvast ning kaitseväelased on erinevate arengutega kursis.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Pidulikul rivistusel ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Enno Mõts, et tänased sõduri baaskursuse lõpetajad on positiivsed näited valatud higist, villis varvastest ja ehk ka ülepea löönud stressilainetest. Mõtsa sõnul on kursuse lõpetanud samas ka näited tahtetugevusest, eneseületusest ning koostööst.

Sõduri baaskursuse läbimise eelduseks on lõpurännaku ja eksamite edukas sooritamine, mis Kuperjanovi jalaväepataljonis annab sõdurile õiguse kanda pataljoni pealuu ja kontidega embleemi.

„Ajateenistusse tulemine on suur muutus sõduritele, üleminek brigaadi juhtimisele on muutus Kuperjanovi jalaväepataljoni teenistujatele,“ lisas Mõts ning märkis, et täna sõduri baaskursuse lõpetanud ajateenijate näol on tegemist esimese lennuga, kes omandasid oma põhioskused maaväe uue struktuuri järgses üksuses.

Truudusetõotusega lõppeb ajateenistuse esimene etapp ehk sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivilisi ja relva kasutamise oskusi, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõdesid ning edasiseks teenistuseks vajalikke põhiteadmisi. Pärast sõdurivande andmist jätkavad ajateenijad teenistust eriala- ja allüksuse väljaõppes.

2. jalaväebrigaad on üks kahest Eesti kaitseväe jalaväebrigaadist, mille koosseisu kuuluvad üksuse staap, Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon. Brigaadis teenib aega üle 800 ajateenija, kes omandavad sõdurioskusi ja riigikaitsealaseid teadmisi tagala-, staabi- ja jalaväekompaniides ning miinipildujapatareis.

“Tänase jalutuskäiguga pakume teile enne sõdurieksamit meeldivat vaheldust ning näitame, et oleme olemas ja valmis täitma oma kohust isamaa ees,” ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen Sillamäele rivistunud sõduritele.

Kinnuneni sõnul on tänavu juba neljandat korda korraldatava rännaku üks eesmärk ka ajateenijate ajalooalase teadvuse tõstmine lähedalasuvate oluliste lahingupaikade külastamise kaudu.

Nii külastasid ligi 300 Viru pataljoni kaitseväelast Vabadussõja Utria dessandi mälestusmärki, kus Eesti väed lõid 1919. aasta 17.–19. jaanuaril toimunud dessandiga eeldused Narva vabastamiseks punaste käest, ning Teise maailmasõja aegseid Mummassaare kaitsepositsioone, kus peeti 1944. aastal ägedaid lahinguid pealetungivate Nõukogude Punaarmee ja Tannenbergi liini kaitsvate Saksa armee üksuste vahel.

Homme jätkuvad Viru jalaväepataljoni aastapäevapidustused kell 11 Jõhvi keskväljakul toimuva pataljoni piduliku rivistusega.

Viru jalaväepataljoni eelkäija, 4. jalaväerügement asutati 1917. aasta 6. detsembril. Rügement ja hilisem Viru pataljon asus Vabadussõja ajal Jõhvis ning paikneb seal ka pärast taasasutamist 1992. aastal. Alates 1. augustist 2014 kuulub üksus soomustatud jalaväepataljonina 1. jalaväebrigaadi koosseisu.

Kahepäevasel Balti riikide maaväe ülemate kohtumisel arutasid Eestit esindanud kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganik, Leedu maaväe ülem kindralmajor Almantas Leika ja Läti maaväe ülem kolonel Martins Liberts algava aasta õppuste- ja väljaõppeplaane. Samuti rääkisid maaväe juhid järgmisel aastal loodavast Balti pataljonist, millega osaletakse NATO reageerimisjõudude tegevuses 2016. aastal.

Kolonel Tiganiku sõnul ettevalmistused NATO reageerimisjõududes osalemiseks juba käivad. „Ettevalmistuste kõrgpunkt on kahtlemata järgmise aasta sügisel Hispaanias, Portugalis ja Itaalias läbiviidav NATO reageerimisjõudude sertifitseerimisõppus Trident Juncture, kus ka Balti riikide ühine väeüksus oma valmisoleku kinnituse saab. Meie jaoks on oluline, et üksused oleksid enne viimast tuleproovi korralikult kokku harjutanud,“ ütles kolonel Tiganik.

Trident Juncture’i näol on tegemist viimaste aastate suurima NATO õppusega, millest võtab osa üle 25 000 kaitsevälase 30 riigist. Eesti osaleb NATO reageerimisjõudude tegevuses koos Läti ja Leeduga loodud ühise pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon.

Samuti käsitleti kohtumisel iga-aastaselt Balti riikides toimuva Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise õppuse Saber Strike läbiviimisega seonduvaid küsimusi. Eile tutvusid maaväe juhid Võrus asuva 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijate väljaõppe, üksuse varustuse, logistika ning olmetingimustega.