Uudised

 lisati veteranid riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgruppide hulka.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid, kes on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel või on saanud raske tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmisel ning selle tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud, saavad taotleda Sihtasutus KredEx eluasemelaenu käendust.

Eluasemelaenu käendamise taotlemiseks tutvuge kõigepealt olemasoleva informatsiooniga. Vajadusel konsulteerige  .

Teatist eluasemelaenu käenduse taotlemiseks väljastab Kaitseväe toetusteenuste keskus. Selleks saatke oma nimi, isikukood ja teatise saamise otstarve (KredEx laenukäendus) meiliaadressile

„Õhukaitse on valdkond, milles vajame liitlaste toetust ja tahame, et selliste üksuste visiidid ja harjutused muutuksid püsivaks,“ märkis Terras, kelle sõnul on oluline, et erineva võimekusega aluste meeskonnad tunneksid meie laevateid ning oskaksid siin opereerida. „Hea väljaõpe ja varasemad kogemused tagavad selle, et liitlased on vajadusel valmis kiirelt reageerima,“ lisas Terras.

Täna hommikul harjutas Eesti vetesse saabunud neljast laevast koosnev Hollandi mereväe eskaader Eesti mereväe miinijahtijaga Admiral Cowan ning õhuväe üksustega Naissaare läheduses õhutõrjet ning koostööd merel.

Eskaadrisse kuuluva õhutõrjefregati Evertsen pardal on ballistiline õhutõrjesüsteem. Samuti kuuluvad laeva relvastusse kuulipildujad, laevavastased raketid ja torpeedod ning laeva pardal on NH-90 helikopter. Laeva veeväljasurve on 6050 tonni (täislast), pikkus 144,24 m, laius 18,80 m, süvis 5,18 m, kiirus 28 sõlme. Laeva meeskonda kuulub ligi 200 inimest.

Eskaadrisse kuuluv Bruinvis on üks Hollandi mereväe neljast allveelaevast, mida on võimalik kasutada nii merelahinguteks kui luureoperatsioonideks. Laeva relvastusse kuuluvad ka torpeedod. Laeva veeväljasurve ca 1500 tonni, pikkus 79,5 m, laius 7,8 m, süvis 4,8 m, kiirus 14,5 sõlme vee peal ja 17 sõlme vee all. Aluse meeskonnas on 67 inimest.

Lisaks kuuluvad nädalavahetusel Tallinnas peatuvasse eskaadrisse lahingtoetuslaev Amsterdam ja patrull-laev Zeeland. Tänase õhutõrjeõppuse stsenaarium nägi ette Eesti õhuväe õppereaktiivlennuki L-39 imiteeritud rünnakut õhust. Õhutõrjefregatt Evertsen andis seejärel eskaadri laevadele eelhoiatuse koos lennuki lähenemissuuna ja -kiirusega ning meeskondade ülesandeks oli võtta sisse kaitsepositsioon ning mehitada pardarelvad. Lisaks meeskondadele võtsid harjutusest merepraktika raames osa 60 Hollandi mereväe kadetti.

Hollandi eskaadri visiiti teenindavad läviohvitseridena vabatahtlikud reservohvitserid Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjonist. Läviohvitseri peamine ülesanne on tagada visiidi tõrgeteta toimumine, sh toetada ürituste ja visiitide toimumist ning juhendada külalisi linnaruumis.

Laupäeval kell 10.00-11.30 ning kell 13.00-15.00 saavad huvilised Tallinna Vanasadama 16. ja 17. kai ääres tutvuda õhutõrjefregatiga Evertsen ja lahingtoetuslaevaga Amsterdam. Sissepääs Vanasadama kruiisivärava kaudu, kaasa tuleb võtta isikuttõendav dokument.

Paide Gümnaasiumi õpilane Sven Eric Tamme tuli avatud uste päevale selleks, et oma silmaga kool üle vaadata ja siiani veebist loetud infole kinnitust saada. „Kadetid on lahked. Mõnes teises ülikoolis on inimesed palju jäigemad ja ei räägi koolist nii detailselt,“ iseloomustas Tamme ringkäigu korraldajaid.

Päeva eestvedaja kadett Aleksei Billeri sõnul oli kõigil läbiviijatel ootusärevus ning lootus, et programm kulgeb plaanipäraselt. „Külastajate silm säras ja see on meile tunnustuseks, et päev oli meeldivalt korraldatud,“ lausus kadett Biller.

Kadetid rääkisid külalistele sõjakoolis õppimisest, tutvustasid kooli olmetingimusi ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said infot sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Järgmine Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päev toimub 26. novembril. Huvilistel, kes soovivad külla tulla, palume end registreerida aadressil . Samuti on võimalik Kõrgemas Sõjakoolis õppimisest ja eluolust rääkida kadettidega 5.-6. detsembril Tallinnas toimuval infomessil Teeviit.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Pühapäevani Tallinna Vanasadamas peatuva Hollandi eskaadri koosseisu kuuluvad õhutõrjefregatt Evertsen, lahingtoetuslaev Amsterdam, patrull-laev Zeeland ning allveelaev Bruinvis. Laupäeval avatakse Evertsen ja Amsterdam kõigile huvilistele tutvumiseks.

Hollandi eskaadri ülem, Hollandi suursaadik ning kaitseatašee suunduvad pärast laevade sildumist traditsioonilistele viisakusvisiitidele, kus kohtuvad Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase ning mereväe ülem mereväekapten Sten Sepperiga.

Laupäeval kell 10.00-11.30 ning kell 13.00-15.00 avatakse kaks Vanasadama 16. ja 17. kai ääres seisvat eskaadri laeva Evertsen ning Amsterdam külastuseks kõigile huvilistele (sissekäik Vanasadama kruiisivärava kaudu, kaasa isikut tõendav dokument).

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Kaitseväel ja mereväel ei ole selle maakohtu määruse ega saatelõigu näitamise keeluga mingit seost, kuna kaitsevägi ei ole kohtuasja osapool. Samas kinnitab kaitsevägi, et ei ole varem, ega püüa ka täna "kalevi alla panna" ühtegi ebameeldivat juhtumit.

“Meie jaoks on kõik siin kogetu uus, kodumaal midagi sellist me ei näe,” ütles 19-aastane Sylvie Gerard, kelle sõnul on tema teadmised sõjaväest vähesed. “Ajateenistuse asemel tehakse Prantsusmaal noortele ühepäevane koolitus, mille käigus saame siis ka relvi katsuda,” sõnas ta. Gerardi arvates on ajateenistus aga vajalik. “Mulle tundub, et armee aitab poistel mehistuda. Ja muidugi Eesti asendit arvestades on reservarmee igati loogiline valik,” sõnas ta.

Külastuse käigus tutvusid kaks nädalat Eestis viibivad prantslased kaitseväe käsitulirelvade ja õhutõrjepataljoni simulaatorhalliga, samuti näidati neile ajateenijate elamistingimusi. Esimest korda külastasid Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli prantslastest vahetusüliõpilased Tapa linnakut eelmisel aastal.

1.jalaväebrigaad on Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon ning elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe taanlastelt üle 1. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad, Šiauliais baseeruvad Portugali ja Kanada hävitajad ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad.

Õppus lõppes eile pataljonitasemel lahinglaskmistega ning sellest võttis osa 700 Eesti kaitseväelast ning sõjaväelased Ameerika Ühendriikidest, Norra Kuningriigist ja Läti Vabariigist. Õppuse eesmärgiks oli harjutada Scoutspataljoni tegutsemist erinevates lahinguliikides rühma-, kompanii- ja pataljonitasandil.

„Meie tegevus õppusel keskendus operatsioonidele tavasõja tingimustes ning seda eesmärki peeti silmas ka kõikide lahinglaskmiste planeerimise ja läbiviimise juures,“ ütles õppust juhtinud Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo.

Õppuse kahel esimesel päeval tegid eestlased Adaži harjutusalal koos Ühendriikide õhudessantväelaste ja Norra mehhaniseeritud jalaväelastega õppuse Silver Arrow raames lätlastele vastutegevust, rühmatasemel lahinglaskmistega alustati 6. oktoobril. 9.-10. oktoobrini viidi koostöös Norra mehhaniseeritud jalaväekompanii ja Ühendriikide õhudessantkompaniiga läbi kompaniitaseme lahinglaskmised.

Pataljonitaseme lahinglaskmiste eesmärgiks on harjutada Scoutspataljoni rünnakut, harjutusest võtsid osa kõik pataljoni allüksused, keda toetasid 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased brigaadi tagalapataljonist, Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest, pioneeripataljonist, suurtükiväepataljonist, suurtükipataljonist, staabi-ja sidekompaniist ning luurekompaniist. Õhuvägi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused toetasid õppust tulekontrollijatega.

Varasemalt oli esimest korda 2005. aastal korraldatud Teraskilp Afganistani suunduva kontingendi viimane õppus enne välisoperatsioonile suundumist. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus, mille käsutuses on 12,7mm-kaliibriliste raskekuulipildujatega relvastatud soomustransportöörid SISU XA-188.