Uudised

Ämaris paikneva õhutõrjeüksuse ning lennusalga ülemad andsid kaitseväe juhatajale põhjaliku ülevaate oma üksuste võimekustest ja rollist käimasoleval õppusel.

Kindralmajor Terras tänas Poola kaitseväge nii osalemise eest Kevadtormil kui ka laiema koostöö eest. „Kuigi geograafilises mõttes Poola ja Eesti ei ole naabermaad, on meie suhtumine viimase aja sündmustesse maailmas on väga sarnane. Panustades omaenda kaitsevõimesse panustab Poola kui meie regiooni suurriik ühtlasi ka meie regiooni kaitsevõimesse“ ütles kaitseväe juhataja ning lisas et „Eesti ja Poola üksuste koostöö õppustel näitab selgelt, et tänu NATO protseduurireeglitele saame me vajadusel väga kiiresti ühtseks, hästi toimivaks sõjaliseks jõuks koonduda.“

Ka Eestis viibiva Poola kontingendi ülem kolonel Jerzy Pałubiak rõhutas suurepärast koostööd Eesti ja Poola üksuste ning staapide vahel. Samuti tänas ta väga hea vastuvõtu eest Eesti kaitseväe poolt.

Lennubaasi õhukaitset harjutab raketisüsteemiga SA-8 relvastatud Poola õhutõrjeüksus ning Ämaris baseerub Poola lennusalk, mis on relvastatud ründelennukitega SU-22. Viimased sooritavad keskeltläbi neli ründelendu päevas õppuse piirkonda. Nende tegevust planeerib Eesti õhuväe juhtimiskeskus ning õppuse piirkonnas asuvad õhuväe tulejuhid koordineerivad nende imiteeritud tuld. Poola üksused jäävad Eestisse Kevadtormi lõpuni.

Paralleelselt Kevadtormiga läbi viidava NATO õppuse eesmärgiks on harjutada ühtset sõjaliste operatsioonide juhtimist olukorras, kus lisaks Eesti kaitseväele opereerivad Eesti pinnal liitlasriikide üksused. Õppust juhib NATO Brunssumi ühendväejuhatus, kelle ohvitserid täna Kevadtormile jõudsid.

"Brunssumi ühendväejuhatuse otsus näitab ühelt poolt Kevadtormi tõsiseltvõetavust ning teisalt liitlaste tugevat toetust Eesti kaitseväele ja kogu regioonile," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kelle sõnul on NATO õppuse korraldamine suur samm kogu kaitseväe arengus. "Kui seni oleme korraldanud Eesti mõistes suurt õppust, siis NATO harjutuse planeerimine annab meie arengule tugeva tõuke ning võimaldab Kevadtormil saada üheks piirkonna olulisimaks õppuseks."

NATO väejuhatuse ohvitseride kaasamine Kevadtormi juhtstaapi tähendab õppuse suuremat integreeritust liitlasriikide üksustega. Samuti võimaldab õppus läbi mängida olukordi, kus Eesti pinnal tegutsevatele üksustele on vaja kiiresti lisa tuua.

Kevadtormi lahingutes hinnatakse lisaks allüksuste koostööle eri tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, NATO ühendväejuhatuse lisandumine võimaldab hinnata koostööd liitlastega mitte ainult üksuste vaid ka juhtimise tasandil.

Õppus on osa NATO ühendatud jõu algatusest (Connected Forces Initiative), mille eesmärgiks on siduda erinevate liikmesriikide regionaalseid õppuseid NATO õppustega, et tagada liitlasriikide üksuste suurem koostöövõime. NATO õppuste seas kannab Kevadtorm nimetust Steadfast Javelin. Möödunud aastal harjutasid liitlasriikide üksused Eesti kaitsmist õppusel Steadfast Jazz, 2012. aastal oli Eestis õppuse Steadfast Juncture raames Napoli väejuhatuse staap.

Õppuse lahingutegevus jätkub senise stsenaariumi kohaselt, kus Scoutspataljoni juhitav rahvusvaheline üksus teeb vastutegevust ajateenijatest koosnevale kokku harjutavale pataljonile ning Kaitseliidu maakaitsepataljonile.

Rahvusvahelisse üksusesse kuuluvad Ameerika Ühendriikide maaväe 173. õhudessantbrigaadi kompanii, Ühendkuningriigi Duke of Lancaster brigaadi kompanii, Läti jalaväekompanii ning Leedu luurerühm. Lisaks osalevad Kevadtormil kolm Poola ründelennukit Su-22 ning õhutõrjeüksus raketikompleksiga SA-8. Viimase ülesanne on kaitsta Ämari lennubaasi ja seda ümbritsevat õhuruumi. Samuti osalevad õppusel Belgia õhutõrjujad, kes panid välja õhusihtmärgid meie õhutõrjepataljoni laskmisteks ning õhutõrje raketirühm meie õhutõrjepataljoni koosseisus.

Kokku osaleb Kevadtormil pea 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ja liitlasriikide sõdurit. Kevadtorm viiakse sel aastal läbi Lõuna-Eestis.

Esimesed lahingud võttis vastu maakaitsepataljon. "Kaitseliit asus täitma lahinguplaani - maakaitsepataljon osutas vastasele visa vastupanu jätkates samaaegselt kohalike elanikkonna kaitsmist," ütles kolonelleitnant Aron Kalmus, kes juhib Kevadtormi sõjamängu.

Tänane lahingutegevus leiab aset Võru, Kanepi ja Antsla vahelisel alal, kust üksused liiguvad edasi Viljandi suunal. Liiklejatel palutakse olla selles piirkonnas tavapärasest tähelepanelikum.

Scoutspataljoni juhitud rahvusvahelisse üksusesse kuuluvad Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Läti kompaniid ning Leedu luurerühm. Neile astuvad vastu kokku harjutav ajateenijate pataljon ning Kaitseliidu maakaitsepataljon.

Hindamisõppusel rakendavad üksused lahingukogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile.

Vastast mängivad kaitseväelased on valmis ära kasutama iga hetke ajateenijatest koosneva pataljoni ründamiseks ja otsivad selleks lakkamatult võimalusi. Kaitsetegevusega algavates lahingutes hinnatakse nii erinevate tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, mis hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi, Ämari lennubaasi. Põhiosa tegevusest leiab aset Valgamaal.

Peaminister, kaitseminister ja kaitseväe juhataja külastasid õppuse põhijuhtimispunkti Keenis, kus said ülevaate õppusest. Kaitseminister Mikser ja kindralmajor Terras tutvusid ka Suurtükiväepataljoni positsioonidega ning külastasid Harimäel paiknevat kaitseväe teavituskeskust.

"Eesti on hästi kaitstud, kaitseväelased on kõrgelt motiveeritud. Kevadtormi juhtimine on hästi korraldatud, ohvitserid teavad, mida nad teevad," ütles kaitseminister. "NATO liitlaste suur osalemine on kindel märk, sellest, et NATO võtab kogu alliansi kaitsmist täie tõsidusega."

Kaitseminister tänas Lõuna-Eesti elanikke toetuse eest kaitseväe kõige tähtsama õppuse läbiviimisel ning andis üle tänukirjad kaitseväelastele, kes aitasid viia läbi riigikaitse laagri kooliõpilastele.

Kolmteist Staabi- ja sidepataljoni ajateenijat ning kolm tegevväelast aitasid korraldada aprilli lõpus kolmepäevase laagri Jüri ja Kiili Gümnaasiumi ning Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakooli riigikaitseõpetuse õpilastele.

Kaitseväelased osalesid laagri korraldamises vabatahtlikult, tutvustades kooliõpilastele, kuidas näeb välja elu ajateenistuses, mida ajateenistuses olles õpitakse ja millist varustust kasutatakse. Kaitseväelaste korraldatud laager sai õpilastelt väga hea tagasiside ning paljud neist avaldasid soovi uuesti sarnases laagris osaleda.

Peaminister külastas õhtul ka Kuperjanovi pataljoni, kuhu täna jõudsid Scoutspataljoni, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kaitseväelased.

Kaitseväe suurõppus Kevadtorm toimub sel aastal 5.-23. maini Lõuna-Eestis. Õppusel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Täna teist korda elus Mistrali raketiga lennukit tabanud vanemlaskur kapral Christjan Sibul teenis aega õhutõrjepataljonis aastatel 2010-2011 ning kui pool aastat tagasi tuli kutse reservõppekogunemistele, ei tekkinud tal ühtegi kõhklust.

"Ma teadsin, et mind ootavad põnevad nädalad," selgitas Sibul ja lisas, et raketi laskmistele lubati õppekogunemisele tulnud seitsmest meeskonnast vaid neli parimat.

Kapral Sibula sõnul ootavad kõik reservõppekogunemisele tulnud kamraadid pikisilmi osalemist suurõppusel Kevadtorm, kus nad liituvad vastutegevust korraldava Scoutspataljoniga.

"Me anname endast parima, et pidada elukutseliste sõduritega sammu ning et praegustel ajateenijatel oleks seiklusrikas Kevadtorm," lubas ta.

Reservõhutõrjujate pataljoni ülema kolonelleitnant Mati Tikerpuu jaoks on tegemist seitsmenda õppekogunemisega, millega ta on otseselt tegelenud: "Sõjaajal on nad minu mehed ning laskmistel sain kinnitust, et nende peale saab kindel olla."

Kolonelleitnant Tikerpuu hinnangul said laskmistel osalenud meeskonnad hindeks "väga hea". "Mehed said väga hästi hakkama. Kõik tegutsesid rahulikult ja kindlalt ega kaotanud närvi."

Õhusihtmärgid panid laskmisteks välja Belgia õhutõrjujad, kes osalevad Kevadtormil juba mitmendat korda. Samuti osaleb õppusel Belgiast õhutõrje raketirühm meie õhutõrjepataljoni koosseisus.

Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil ülevaadet õhuruumi kohta.

Õhutõrjesüsteem koosneb eelhoiatust pakkuvatest radaritest ja tulejuhtimiskeskusest ning tuleüksustest, milleks on kas õhutõrjekahur ZU 23-2 või raketisüsteem Mistral. Õhutõrjepataljonil kasutusel olevad eelhoiatus- ning tulejuhtimissüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB ning Mistral raketiseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France. Kaitseväe relvastus täienes õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral 2009. aastal ja selle käsitsemist on ajateenijatele õpetatud neljal viimasel aastal.

Teisipäeva varahommikul Muhust teele asunud radar jõudis Tõrva lähistele sama päeva pärastlõunal. Tegemist oli õppuse Kevadtorm 14 plaanides ettenähtud ümberpaigutamisega.

Radar asub statsionaarselt Muhu saarel, Kevadtormi ajaks on ta toodud õppuse piirkonda.

"Mobiilse radari meeskond peab vähemalt kaks korda aastas harjutama ümberpaigutamist ja tegutsemist varupositsioonil," ütles õhuseiredivisjoni ülem major Hardi Lämmergas. "Kuna Kevadtormi piirkond ei ole veel piisavalt kaetud õhuseire võimekusega, siis radari toomine Lõuna-Eestisse aitab kaasa õhuoperatsioonide juhtimisele, eriti õhuruumi turvalisuse suurendamisele."

Teisipäeva varahommikul pakkisid õhuseiredivisjoni kaitseväelased radari Muhus kokku. Pärast enam kui kahesajakilomeetrilist rännakut võeti radar uuel positsioonil taas lahti. Radar paigutati eelnevalt planeeritud positsioonile, seati töökorda ning juba hilisõhtul alustas radar oma tavapärast tegevust. "Radari ümberpaiknemine kulges plaanipäraselt. Tehnika toimis tõrgeteta ning meeskond tegutses professionaalselt," ütles Lämmergas.

Ground Master 403 on Prantsuse-USA ühisfirma Thales-Raytheon Systems toodetud moodne keskmaaradar. Radari "nägemiskaugus" on kuni 470 km, vaatluskõrgus kuni 30 km. Radar suudab määrata lendavate objektide asukohti kolmemõõtmelises ruumis. Meil kasutatavasse radarsüsteemi kuulub ka seade oma ja võõra lennuvahendi tuvastamiseks. Radar GM 403 on mobiilne, ta on kiiresti kokku pandav ning kiiresti töökorda seatav. Kaasaegsel tehnoloogial põhinev radar on ka väga keskkonnasõbralik.

Muhu radarpost avati eelmise aasta märtsis. Selle aasta sügisel on õhuväel plaanis avada sama tüüpi radariga varustatud Tõika radarpost Otepää lähedal. 

Major Neinar Seli Kevadtormi tsiviil-sõjalise koostöö teenistusest ütles, et antud joonistusvõistlus on igal aastal nautinud suurt menu. "Žürii töö on alati olnud väga raske, sest valik tuleb teha sadade ja sadade joonistuste seast," sõnas ta. "Vaidlemiseta pole me läbi saanud kunagi."

Võistlustele on oodatud iga teemakohane töö, lubatud on kõik žanrid-stiilid-joonistusvahendid. Paremate vahel läheb jagamisele 1300 euro eest professionaalseid kunstitarbeid, mille paneb välja ehitusettevõtte Nordecon AS.

Võistlus korraldatakse neljas vanuserühmas: I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass. Tööde esitamise tähtaeg on 19. mai, tublimate joonistajatele antakse auhinnad üle 23. mail Tehvandi spordikeskuses.

Igal aastal Kevadtormiga samades maakondades toimuvat joonistusvõistlust korraldatakse juba üheksandat korda.
Kaitseväe õppus «Kevadtorm» toimub sel aastal toimub 5.-23. maini Lõuna-Eestis. Õppusel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Scoutspataljoni jalaväekompanii ja toetavad üksused alustatavad liikumist kell 8 Tapalt mööda Piibe maanteed läbi Tartu Võrru. Liitlaste üksused alustavad samal ajal Paldiskist liikumist mööda Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteed.
Kumbki kolonn koosneb umbes 30 sõidukist.

Scoutspataljoni ja liitlaste üksused jõuavad Taara kasarmutesse Võrus homme pärastlõunal kella 13 ja 15 vahel Samuti saabuvad homme Taara kasarmutesse Läti jalaväekompanii ja Leedu luurerühm. Taktikaliste ülesannetega Kevadtormi raames alustavad nad 15. mail.

Scoutspataljon juhib Kevadtormil rahvusvahelist üksust, mille ülesandeks on teha vastutegevust kokku harjutavale ajateenijate jalaväepataljonile. Koos Scoutspataljoniga kuuluvad rahvusvahelisse üksusesse Ameerika Ühendriikide maaväe 173. õhudessantbrigaadi kompanii ning Ühendkuningriigi kompanii on Duke of Lancasteri brigaadist. Lisaks neile osalevad sama üksuse koosseisus Läti jalaväekompanii ning Leedu luurerühm.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi, Ämari lennubaasi ning Pärnumaad. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.

Terrase sõnul peavad Euroopa riigid rohkem investeerima sõjalistesse võimekustesse, et luua tasakaal, mis aitaks vältida ohtu Euroopa julgeolekule.

Visiidi raames arutas kaitseväe juhataja Soome kolleegidega muutunud julgeolekuolukorda Euroopas, regionaalseid koostööküsimusi ja võimalikke ühishankeid. Samuti sai kindralmajor Terras ülevaate Soome relvajõudude reformist. Järgnenud arutelu käigus tõdeti, et muudatused kulgevad küll plaanipäraselt, ent jätkusuutliku arengu tagamiseks vajaksid relvajõud lisainvesteeringuid.

Kohtumistel andis kaitseväe juhataja Soome kolleegidele ülevaate käimasolevast kaitseväe suurõppusest Kevadtorm, õppuse eesmärkidest, osalevatest üksustest ja riikidest ning viimastest õppusega seotud arengutest.

Soome juhib sel aastal Põhjala ja Balti riikide kaitsealast koostööd, Eesti on juhtrollis Balti koostöö koordineerimisel. 2015. aastal panustavad Eesti ja Soome Põhjala lahingugruppi, kuhu on kutsutud ka Läti ja Leedu.

Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on kahe riigi ühishankega soetatud 12 õhuseireradarit Ground Master firmalt Thales-Raytheon, millest kaks on Eesti õhuväe kasutuses.

Soome kaitseväelased on viimastel aastatel osalenud mitmetel Läänemere regioonis läbi viidud NATO õppustel. Balti riikide õhuturbeharjutustel on osalenud ka Soome hävitajad F-18 Hornet.

Tihe koostöö seob Eestit ja Soomet alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise hariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid. Eesti teeb koostööd Soomega ka logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid.

Balti regionaalne õhuseirekeskus sai teate tundmatute õhusõidukite lähenemisest NATO õhuruumile eile ennelõunal. Ämaris paiknev Taani lennuüksus reageeris kiiresti ning kaks hävitajat F-16 startisid kell 11.55 tuvastama piirile lähenejaid.

Seni on NATO liitlased sooritanud Ämarist vaid õppe-eesmärgilisi tuvastuslende.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Ämari lennubaasi rajamise suur töö lõpuks vilja kandnud ja Eesti on saanud endale täisväärtusliku NATO standardeile vastava õhuväebaasi.

Õhuväe ülem kolonel Jaak tarien kinnitas, et tuvastuslennuga näitas nii Eesti õhuvägi, lennubaas kui õhuseiredivisjon oma professionaalset võimekust õhuoperatsioone läbi viia. "Taani hävitajate üksuse kiire reageerimine demonstreeris aga taas, et NATOl on kindel tahe kaitsta oma liikmesmaade õhuruumi puutumatust," ütles Tarien.

Taani hävituslennukid asusid Balti õhuruumi turvama 1. mail. Sellega sai Ämari Leedu Šiauliai baasi kõrval teiseks lennuväljaks, kus teenivad Balti õhuturbemissiooni lennukid. Koos hävitajatega saabus Eestisse ka 60 liikmeline tugimeeskond. Taani rotatsioon jääb Eestisse kuni augusti lõpuni, seejärel asuvad Ämarist Balti õhuruumi turvama teised liitlased.

NATO liitlased on Balti riikide õhuruumi valvanud alates 2004. aastast. Taani õhuväelased on õhuturbemissioonil osalenud neljal korral.