Uudised

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Kolm ründelennukit hakkavad Kevadtormi raames sooritama lahingulende õppuste alale Lõuna-Eestis. Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul on praegu plaanis kaks väljalendu päevas ning Poola lennukid hakkavad Eesti õhuväe juhtimisel Eesti üksuseid tulega toetama. "Nad hakkavad sõbralike õhuvägede koosseisus ründama vastaste vägesid. Nende tegevuse planeerib Eesti õhuvägi ning tulejuhid koordineerivad nende imiteeritud tuld. Ühtegi pommi nad küll reaalselt ei viska, kuid lahingprotseduurid tehakse reaalselt vägede osavõtul läbi," sõnas kolonelleitnant Valge.

Koos möödunud nädalal saabunud õhutõrjeüksusega on Poola esindatud pea 100 kaitseväelasega. Raketisüsteemiga SA-8 relvastatud õhutõrjeüksuse ülesandeks on kindlustada Kevadtormil Ämari lennubaasi kaitse.

Poola kontingendi ülema, kolonel Jerzy Palubiak-i sõnul osaleb Kevadtormil lisaks sõduritele 40 ühikut tehnikat. Poola kontingent on USA ja Läti üksuste järel suuruselt kolmas Kevadtormil osalev väliskontingent.

Ämaris maandunud kolm Su-22 tüüpi ründelennukit on nõukogude päritolu, kuid oluliselt moderniseeritud õhumasinad. Seda tüüpi lennukid on peamiselt mõeldud maapealsete sihtmärkide õhust ründamiseks ning just sellist stsenaariumi hakkavad lennukid Kevadtormil ka läbi mängima. Nende relvastusesse kuuluvad kaks 30mm kiirlaske suurtükki ning mitmesugused õhk-maa-tüüpi raketid ja pommid. Enese kaitseks on Su-22 relvastatud ka õhk-õhk-tüüpi rakettidega. Su-22 võib lennata ka ülehelikiirusega.

Sama üksuse lennukid osalesid Kevadtormil ka eelmisel aasta. Lisaks Poola ründelennukitele ja Eesti õhuväe masinatele viibivad Ämaris Balti õhuturbemissiooni raames ka neli Taani F-16 tüüpi hävitajat.

Poola relvajõudude relvastusse kuuluvad nõukogude päritolu raketisüsteemid on hiljuti moderniseeritud ning varustatud kaasaegsete sensoritega. Mobiilne relvasüsteem on monteeritud amfiibsetele ratasveokitele. Ühele veokile on paigutatud kuue raketi konteinerid.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi, Ämari lennubaasi ning Pärnumaad. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.

„Tänases julgeolekuolukorras on väga selge, et tugevad saame olla vaid ühiselt tegutsedes, see hõlmab tegelikult kõiki valdkondi alates planeerimisest lõpetades väljaõppega. See on oluline sõnum ka meie NATO liitlastele,“ ütles kolonel Kalniņš.

Läti kolleegi võõrustanud Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul on igapäevane koostöö kahe organisatsiooni vahel juba traditsiooniline. „Kindlasti plaanime edaspidi koostööd süvendada nii planeerimise valdkonnas, aga ka üksteise õppustel osaledes,“ lausus Kaitseliidu ülem.

Zemessardze ülem külastas täna maastikul maakaitseringkonna staapi, Tartu maleva staabi- ja tagalakompaniid ning Tartus asuvat maakaitsestaapi. Kolonel Kalniņš hindas nähtult kõrgelt, toonitades Kaitseliidu kiiret arengut.

Balti Kaitsekolledži vilistlane kolonel Leonīds Kalniņš on Zemessardze ülem 2011. aastast.

Tänavusel Kevadtormil osalevad Kaitseliidust kuus kompaniid, viie maleva staabid, maakaitseringkonna staap, maakaitsestaap, küberkaitseüksus, formeerijad ja staabiassitendid, kokku tuhatkond võitlejat. Lätist osaleb Kevadtormil sel aastal üks jalaväekompanii, 2008. aastal oli Läti esimene välisriik,  kes oma üksuse Kevadtormile saatis.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused.

 Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.

Pärast pealinnas Banguis maandumist ja kohapealse olukorraga tutvumist osalesid kaitseväelased rivistusel, millel rahvusvahelise pataljoni ülem, Prantsuse kolonel Benoît Seguineau de Preval, tervitas Eesti kaitseväelasi ja kinnitas nende käisele EUFOR embleemi.

“Olen uhke, et Eesti rühm hakkab minu pataljonis teenima ja ma luban teile, et olete mulle sama olulised, kui seda on minu Prantsuse sõdurid,“ ütles kolonel Seguineau de Preval.

Eesti jalaväerühm hakkab esialgu läbi viima julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute operatsioonide läbiviimiseks. Rühma juhtkond ja võtmeisikud käisid koos prantslastega tutvumas alaga, kuhu Eesti rühm tõenäoliselt üsna pea kolib ning kus nad hakkavad täitma ka oma esimest ülesannet – julgestama Euroopa Liidu operatsiooni baasi rajamist.

Eelolevatel päevadel ootab eestlasi Kesk-Aafrikas ees varustuse ettevalmistamine ülesanneteks ning harjumine kohaliku kliima ja oludega.

Eesti kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi ligi 50 liikmelisest kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune jalaväeüksus. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Eestlased paiknevad praegu Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas Banguis prantslaste laagris.

Kokku osalevad Kaitseliidust Kevadtormil kuus kompaniid, viie maleva staabid, maakaitse ringkonna staap, maakaitsestaap, küberkaitseüksus, formeerijad ja staabiassistendid, kokku tuhatkond kaitseliitlast.

Kaitseliit harjutab tänavu Kevadtormil eelkõige juhtimist. Õppuse käigus Kaitseliit formeerib staabid ja allüksused, mis harjutavad koostegutsemist nõutud väljaõppetasemeni, et olla lõpptulemusena sõjaaja ülesannete täitmisel koostöövõimeline kaitseväe ja tsiviilstruktuuridega.

Esmakordselt osaleb suurõppusel maakaitsestaap, mis on mehitatud peamiselt kaitseliidu peastaabi baasil. Samuti mehitab Kaitseliit esmakordselt maakaitse ringkonna staabi.

Õppusel maakaitse ringkonda juhtiv Viru maleva pealik kolonelleitnant Marek Laanisto tõi välja kõige olulisema erinevuse varasemate Kevadtormidega: "Me harjutame läbi maakaitse juhtimist selliselt, nagu seda kirjeldab uus riigikaitse arengukava."

Uuendused maakaitse ringkonna staabi juhti ei heiduta, sest õppuseks valmistudes on läbitud kaitseväega koostöös põhjalikud koostöö harjutused. "Me oleme õppuseks valmis ja üllatusi tulla ei tohiks," ütles kolonelleitnant Laanisto.

Kaitseliidu lahingüksustele algas tänane päev formeerimisega, misjärel liiguti õppuse piirkonda. Kolm päeva tegeletakse koostegevusõppega, seejärel asutakse lahingülesannete täitmisele maakaitseringkonna koosseisus. Kaitseliidu lahingüksustele lõpeb Kevadtorm 17. mail.

Kevadtormil lööb Kaitseliidust kaasa veel kaitseliidu kool, kust on kaasatud hindajaid ja vahekohtunikke, Naiskodukaitse paneb välja nii staabiassistendid kui väliköögimeeskonnad.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused. Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal.

Vatseliinast kontserdi kuulama sõitnud Liis Tillmann sõnul oli kontsert nii lõbus kui ka piisavalt südamlik. "Mundris meeste maagia töötas. Ootasingi midagi võimsat," ütles Tillmann.

Ka võõrustaja, EELK Rõuge Maarja koguduse õpetaja, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Mait Mõlder tunnistas, et kontsert oli emotsionaalne, kuid noortele poistele omaselt pisut üleanntue. "Tänasesse emadepäeva sobis see hästi. Usun, et kirikusse tulijad, keda oli tavapärasest rohkem olid positiivselt üllatunud."

Kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel tegutseb alates 2013. aasta detsembrist. Ansambel võitis aasta alguses Tartus Eesti esimesel vokaalansamblite võistulaulmise konkursil meesansamblite kategoorias eripreemia.

Lauluansambli üks eestvedajatest, orkestri tseremoniaaldirigent nooremleitnant Simmu Vasar sõnul on ansambli repertuaar mitmekesine: sõdurilauludest emadepäevalauludeni. Rõuges nii oligi: Liisi Koiksoni poolt esitatud loo Sinu hääl vahetasid välja filmist Viimne reliikvia tuntud kultuslood, vahele pikiti ka Raimond Valgret. Orkestris teenivate ajateenijate emadepäevakontsert on traditsiooniliselt Kevadtormi osa.

Kaitseväe muusikuid saab lähipäevadel suurõppuse piirkonnas näha veelgi. Ajateenijate ansambel esineb esmaspäeval kell 14 Rõuge põhikoolis. 19. mail esineb Helmas pärast Kevadtormi näidislahingut ajateenijate rockbänd Häiregrupp. Kontserdid on tasuta.

Kaitsevägi korraldab õppuse Kevadtorm sel aastal 5-23. maini Lõuna-Eestis. Õppusel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Õhutõrjepataljoni kolonnid alustasid liikumist Tapalt Lõuna-Eestisse täna kell 9.30 marsruudil Tapa - Mäo - Imavere - Viljandi - Pikasilla.

Suurtükiväepataljon alustab liikumist homme 12. mail kell 8 samal marsruudil. Suurtükiväepataljoni masinad liiguvad kiirusega 50 kilomeetrit tunnis, masinate vahe maanteel on 100 meetrit ja asulates 50 meetrit.

Lõppeval nädalal viisid õhutõrje ja suurtükiväe üksused Lääne-Virumaal Rutjal ning kaitseväe keskpolügoonil läbi lahinglaskmised, kus juulis ja oktoobris teenistust alustanud ajateenijad testisid viimast korda oma laskeoskust õhutõrjekahurist ZU 23-2 ja 122-mm haubitsatest.

Kevadtormil harjutavad mõlemad pataljonid koostööd peatselt reservi suunduva jalaväepataljoniga. Õhutõrjepataljoni koosseisus tegutseb ka Belgia õhutõrje raketirühm. Üks õhutõrje raketipatarei kuulub Scoutspataljoni juhitavasse vastutegevusüksusesse. Reedel saabus õppusele Poola õhutõrjeüksus, mis harjutab Ämari lennubaasi õhutõrjet.

Kevadtorm on kaitseväe suurim õppus, millest sel aastal võtab osa 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide üksused.

Õppus hõlmab Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Põhiosa tegevusest viiakse läbi Valgamaal. Kevadtormiga on seotud ka Ämari lennubaas, logistiakeskus ehk tulevane toetuse väejuhatus toetab õppust Pärnust.

Kell 11 esinevad sõdurid Rõuge kirikus ja kell 16 Võru kultuurimajas. Kontserdid on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Lauluansambli üks eestvedajatest, orkestri tseremoniaaldirigent nooremleitnant Simmu Vasara sõnul on ansambli repertuaar on mitmekesine: karmidest rivilauludest südamlike emadepäevalauludeni.

Kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel tegutseb alates 2013. aasta detsembrist. Ansambli liikmed on hariduselt muusikud, kellest mitmed on õppinud või õpivad muusika ja teatriakadeemias, Viljandi kultuuriakadeemias, Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Sibeliuse Akadeemias. Ansambel võitis aasta alguses Tartus Eesti esimesel vokaalansamblite võistulaulmise konkursil meesansamblite kategoorias eripreemia.

Ajateenijatest muusikuid saab lähipäevadel suurõppuse piirkonnas näha veelgi. Reedel esines Kaitseväe orkestri ajateenijate rockbänd Häiregrupp Vastseliina gümnaasiumis, laupäeval kell 11 Tarvastu laadal ja esineb esmaspäeval kell 14 Rõuge põhikoolis.

Kõik need ülesastumised on muusikasõpradele tasuta.

Kaitsevägi korraldab õppuse Kevadtorm sel aastal 5-23. maini Lõuna-Eestis. Õppusel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

Õhtul teele asunud ja täna hommikul Ämari lennubaasis maandunud lennuk tõi tagasi Eesti pinnale kaitseväe kontingendi, kelle võtsid tseremooniaga vastu peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, maaväe ülem kolonel Artur Tiganik, Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher B. Holtby ja mitmed teised riigi- ja ühiskonnategelased.

Peaminister Taavi Rõivas tervitas Afganistanist viimaste üksustena koju saabunud kaitseväelasi ja avaldas kogu valitsuse nimel kaitseväelastele lugupidamist vapruse ja vastupidavuse eest.

Kaitseminister Sven Mikser andis tseremoonial Estcon-16 kaitseväelastele üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise medali.

Esimene Eesti üksus – kuueliikmeline demineerimisüksus EOD-3 - alustas teenistust Afganistanis 2003. aasta märtsi keskel. Eesti demineerimisüksused teenisid peamiselt Kabuli ümbruses ja Põhja-Afganistanis kuni 2007. aastani.

Muuhulgas on Eesti staabiohvitserid teeninud erinevates staapides, peamiselt Kabulis, Kandaharis, Lashkar Gah's, Camp Bastionis ning Camp Leatherneckis. Aastatel 2005-2009 teenisid Kabuli lennuväljal kaitseväe perrooniteeninduse üksused. Aastatel 2005-2006 saatis kaitsevägi Afganistani ka kaks meeskonda sõjalisi vaatlejaid.

Afganistani pealinnas Kabulis asuvat Eesti asjurit julgestas aastatel 2006-2013 kaitseväe lähikaitsemeeskond.

Kui rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioon laienes Lõuna-Afganistani, asusid Helmandi provintsis Ühendkuningriigi üksuste koosseisus teenima ka Eesti üksused Estcoy-2 ning logistikaüksus NSE-1.

Järgmisena Afganistani saadetud üksuses Estcoy-3 teenis juba 77 kaitseväelast ning täiskompanii saatis kaitsevägi Afganistani 2008. aastal, kui koos üksusega Estcoy-6 suundus missioonile ka miinipildujarühm.

Eesti kontingendi suurus Afganistanis on aastate jooksul kasvanud. Nii teenis 2006. aasta alguses Afganistanis 23 kaitseväelast, aasta lõpuks 120 kaitseväelast. 2008. aasta lõpuks teenis Afganistanis ligi 150 kaitseväelast. Riigikogu antud mandaadi kohaselt oli Eesti kontingendi ülempiiriks 170 kaitseväelast.

Kõige suuremaks paisus Eesti kontingent 2009. aastal, kui kaitsevägi saatis Afganistani ajutiselt veel ühe kompanii. 134-liikmeline kompanii Estcoy-E tegutses Ameerika Ühendriikide merejalaväe koosseisus, üksuse ülesandeks oli julgestada Afganistani presidendivalimisi. Toona oli Eesti kontingendi suuruseks 289 kaitseväelast.

Eesti eest jätsid Afganistanis oma elu vanemveebel Ivar Brok, veebel Eerik Salmus, veebel Allain Tikko, seersant Raivis Kang, seersant Kalle Torn, nooremseersant Kristjan Jalakas, nooremseersant Jako Karuks, nooremseersant Herdis Sikka ja kapral Agris Hutrof.

Viimased 16 kaitseväe logistikut saabuvad koju eeldatavasti juuli alguses. Samuti on Eesti teatanud valmidusest panustada NATO uude Afganistani operatsiooni Resolute Support, mis peaks käivituma järgmise aasta alguses.

Õhuväe staabiülema kolonelleitnant Riivo Valge sõnul viibib õhutõrjevõimega üksus Eestis esmakordselt. „Poola liitlaste tulek annab hea võimaluse harjutada lennuüksuste ja õhutõrjeüksuse koostööd,“ märkis Valge, kes täidab õppusel õhuväe juhtimiskeskuse ülema rolli. „Õhutõrjujad saavad harjutada lähenevate lennukite identifitseerimist - kas lennuvahend on vaenlane või oma ning lennuvahendid saavad harjutada oma õhutõrjerelvadele lähenemist.“ Õppuseks moodustatud õhuväe juhtimiskeskuse ülesandeks jääb õhutõrjega seotud operatsioonide planeerimine ja läbiviimine.

Poola relvajõudude relvastusse kuuluvad nõukogude päritolu raketisüsteemid on hiljuti moderniseeritud ning varustatud kaasaegsete sensoritega. Mobiilne relvasüsteem on monteeritud amfiibsetele ratasveokitele. Ühele veokile on paigutatud kuue raketi konteinerid.

Eesti kaitseväe relvastuses olevast õhutõrjekompleksist Mistral erineb SA-8 nii oma tegevusraadiuse kui ka lõhkepea võimsuse poolest. Kolonelleitnant Ülar Lõhmus lennubaasist selgitas, et Mistrali juhitakse infrapuna anduri abil. „SA-8 puhul aga avastab radar sihtmärgi, inimene valib ja teeb otsuse, radar jälgib sihtmärki ja juhib raketi sihtmärgile. Seega on Poola relvade sihtimissüsteem oluliselt efektiivsem,“ seletas kolonelleitnant Lõhmus.

Poola õhutõrjeraketiüksus jääb Ämarisse kuni õppuse lõpuni. Järgmisel nädalal saabub lennubaasi ka Poola õhuväe lennusalk. Salka kuuluvad ründelennukid Su-22 hakkavad tegema lahinglende õppuste alale Lõuna-Eestis. Sama üksuse lennukid osalesid Kevadtormil ka eelmisel aasta.