Uudised

Esmakordselt on NATO reageerimisjõudude harjutus ühendatud liitlaste vastuvõtuõppusega  Baltic Host, mille raames harjutavad NATO vägede vastuvõttu sõjaväelogistikud ja tsiviilametkonnad Eestis, Lätis ja Leedus.

Tartus Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste matkekeskuses alustasid täna koostöö lihvimist lisaks kaitseväelastele riigikantselei, sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseressursside ameti, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, veeteede ameti, maanteeameti, terviseameti, tehnilise järelevalve ameti, kaitsepolitseiameti, Eesti Raudtee, Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama ja Eleringi eksperdid.

Õppuse Steadfast Jazz juhtstaap asub Lätis Adazis, õppuste taktikaline osa viiakse läbi Poolas, kus Eestit esindavad Scoutspataljoni jalaväekompanii ja Kaitseliidu miinipidlujarühm. Taktikalistest üksustest osaleb Eestist veel  mereväe miinijahtija Admiral Cowan, mis kuulub NATO reageerimisjõudude  alaliselt tegutsevasse 1. miinitõrjeeskaadrisse.

Eesti 134 liikmeline kontingent suundus Poola selle nädala algul. Scoutspataljoni kaks mehhaniseeritud jalaväerühma viisid nädala jooksul läbi lahinglaskmised kõikidest nende kasutuses olevatest käsitulirelvadest, lisaks lasti soomukite pardarelvadest 12,7 mm-kaliibriga raskekuulipildujatest Browning. Scoutspataljoni üksusi kaudtulega toetav Kaitseliidu Tallinna maleva miinipildujarühm katsetas Poola Drawsko Pomorskie harjutusalal 81 mm-miinipildujate korrasolekut ning täpsust – kokku lasti nii otsesihtimise kui tulejuhtide juhendamisel 135 lasku.

Lisaks mehhaniseeritud jalaväele võtavad taktikalisest tegevusest Poolas osa Poola armee kasutuses olevad tankid Leopard 2 ning 152 mm-kaliibriga liikursuurtükid ning õhutõrjeüksused.

NATO reageerimisjõudude õppusest võtab sel aastal osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, sealhulgas üle 1000 jalaväelase mehhaniseeritud üksustes, üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse.

Steadfast Jazz on NATO kollektiivkaitseõppus, mille eesmärgiks on kontrollida alliansi reageerimisjõudude (NRF, NATO Response Force) valmisolekut reageerida sõjalistele ohtudele ja astuda vajadusel välja liikmesriikide kaitseks. Steadfast Jazz kestab 2.-9. novembrini.

„Kutsume kõiki soovijaid osalema mälestuspalvusel ning süütama küünlaid ka nende kalmudel, kel omakseid pole või kes hingedepäeval kalmistule ei jõua,“ ütles kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Peakaplani sõnul  asetavad sõdurid küünlaid nende lahkunute haudadele, kellele nad ise soovivad, hoolimata mälestatavate mundrist, rahvusest või päritolust.

Mälestuspalvusel teenivad kaitseväe ja Kaitseliidu peakaplanid koos Tallinna väeosade kaplanitega. Palvus algab kell 16.

Kaitseväe kalmistu on Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast. 1928. aastal rajati kalmistule arhitekt Edgar Kuusiku kavandi järgi Vabadussõjas langenutele mausoleumi taoline mälestusehitis, mis taasavati 28. novembril 2012. aastal.

Kolme nädala pikkusel kursusel täiendasid juristid oma erialaseid teadmisi riigikaitse- ja relvakonfliktiõiguse valdkonnas, tutvusid taktikalise tegevuse aluste ning jalaväepataljoni ja brigaadi tasemel staabitööga. 

„Kursus andis hea ülevaate, mida üksuse staabis õigusnõunikult oodatakse,“ ütles kaitseväe logistikakeskuse jurist leitnant Karel Brandt. „Teoreetilisi teadmisi aitasid hästi kinnistada kursuse viimases moodulis lahendatud relvakonfliktiõiguse ja riigikaitseõiguse kaasused, millega õigusnõunik võib oma teenistuse ajal kokku puutuda,“ lisas ta.

Kursus jagunes kolmeks nädalaseks mooduliks. Märtsi alguses korraldatud esimese mooduli põhiteemaks oli riigikaitse- ja relvakonfliktiõigus. Oktoobri alguses toimunud teises moodulis käsitleti sõjaks valmistumise ja mobilisatsiooni teemasid ning ülema õigusnõuniku funktsioone.

Kolmandas moodulis omandasid õppurid teadmisi staabitööst ja õigusnõuniku ülesannetest staabitöö protsessis ning lahendasid erinevaid praktilisi harjutusi.

Kursuse edukas läbimine annab lõpetanutele eeldused täita õigusnõuniku funktsioone jalaväebrigaadi ja kaitseringkonna tasemel.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

Mõne päeva pärast algab NATO suurõppus Steadfast Jazz, mis harjutab Balti riikide kaitsmist ja koondab Ida-Euroopasse 6000 NATO sõjaväelast.

Intervjuu ilmus 30. oktoobri 2013 Eesti Päevalehes, Tuuli Jõesaar

NATO maaväejuhatuse ülem kindralleitnant Frederick B. Hodges, kas saaksite pisut selgitada õppuse nime Steadfast Jazz? Tavainimesed kipuvad arvama, et tegu on džässifestivaliga…

See kõlab tõesti nagu kontsert! Õppuste nimetamise kontseptsioonis on olulised tähed, mingit salajast lisatähendust pole. Jazzis on tähtis „j” nagu joint ehk ühendatud, mis tähendab, et kaasatud on kõik väeliigid.

Miks on Steadfast Jazz õppusena NATO-le oluline?

NRF (NATO Response Force – NATO kiirreageerijad – T. J.) loodi kümmekond aastat tagasi, et varustada NATO-t kiire reageerimisvõimega, ja nii toimuvad igal aastal õppused, kus on ühendatud kõik väeliigid, aga siiani on NATO olnud väga keskendunud Afganistanile ja NRF ei saanud nii palju tähelepanu. Nüüd, kus ISAF-il (International Security Assistance Force ehk Afganistani missioon) vajatakse vähem vägesid, saab NATO pöörata fookuse NRF-ile ja seega on see õppus suurem ja prioriteetsem kui kunagi varem. See teeb selle õppuse tähtsaks ja eriliseks.

NATO tegutsemishaare on lai, aga ometi toimub õppus siin Venemaa külje all, juhtimine tuleb Lätisse ja maavägi tegutseb Poolas. Kas see on reageering Venemaale?

NATO-l on kaks õppuste stsenaariumi. Üks on Põhja-Euroopa ja Balti stsenaarium, mis põhineb artikkel viie rakendamisel. Teine stsenaarium on ida ja Aafrika tüüpi stsenaarium, stabiilsuse tagamise missioon, mis ei puuduta kuidagi artikkel viit. Steadfast Jazzil baseerume esimesel stsenaariumil, fookus on sel Euroopa osal. Moodsas sõjas võideldakse nii, et liitlased asuvad eri paigus: väliõppused on Poolas ja komandopunktid Lätis ja Norras. Inimesed on laiali pillutatud, aga nii me võitlemegi. Nii saab NATO koondada inimesed tegutsema koos viisil, mis on rahaliselt mõistlik. Kui komandopunkt saab olla sadu miile eemal, on see mõistlikum, kui tuua kõik osalised ühte kohta kokku. Aga kas see, mida me teeme, on vastus millelegi, mida venelased just tegid, siis ei, Steadfast Jazzi on plaanitud kaks–kolm aastat. Kuid see on NATO demonstratsioon, et me hoolime sellest Euroopa nurgast ja me harjutame siin, et mõistaksime maastikku ja infrastruktuuri. See on demonstratsioon, et me oleme võtnud kohustuse, et kõigi NATO riikide puhul on rünnak ühe vastu rünnak kõigi vastu. Järgmisel aastal kasutame sama stsenaariumi uuesti NATO maaväe õppusel. Seega NATO kaks esimest suurt õppust pärast ISAF-i toimuvad siin piirkonnas ja see saadab tugeva signaali, et NATO on pühendunud Balti riikide kaitsmisele sama palju kui teiste liikmesriikide.

Steadfast Jazz on väga suur ja mahukas õppus, aga mis on selle konkreetsemad eesmärgid, mida tahetakse harjutada?

Maaväejuhatuse ülemana tahan strateegiliselt, et harjutataks kahte asja. Esiteks: kuidas koondada vägesid üle Euroopa ühte kohta kokku – lennukitega, maad mööda, laevaga, raudteed mööda. Teiseks on kommunikatsioonisüsteemide ühildamine. Igal riigil on oma kaitsetööstus ja on väljakutse panna Briti, Prantsuse, Poola ja Türgi kommunikatsioonisüsteemid koos toimima, teha kindlaks, et kõik elektronid jooksevad ilusti rivis, et mis tahes süsteemi ka ei kasutataks, toimiks kommunikatsioon laitmatult ka Saksa kindrali ja Eesti sõdurite vahel. Madalamatel, taktikalistel tasanditel on igal juhil oma eesmärk, mida ta tahab harjutada.

Steadfast Jazz toimub novembri alguses. Millal võetakse kokku tulemused ja saab teada, mis läks hästi ja kus peame pingutama?

Me hindame oma tegevust pidevalt. Mis juhtus, miks juhtus, kuidas me seda parandame ja kuidas seda järgmine kord vältida. Me teeme seda igal tasandil ja Eesti väed, nagu ka USA, Prantsuse, Poola ja teiste riikide väed saavad kohe tagaisidet. Hiljem tuleb muidugi ka kirjalikke analüüse ja publikatsioone.

NATO vähendab oma kohalolekut Afganistanis. Mis saab edasi, kas otsime järgmist sõda?

Lissaboni kohtumisel pandi paika, et NATO peab olema tõhus ka pärast ISAF-i, iga riik, ka minu oma, peab vaatama, kuidas saaks kulutusi vähendada. NATO juhtstruktuure on vähendatud, kuid peab säilima võime, et suuta kriisidele reageerida. Kui vaadata NATO-t kui tarkvara, siis NATO oli 1.0 versioonis oma esimesed 40 aastat kuni 1990-ndate alguseni. Oli külm sõda, oli vaja vastu seista NSV Liidule ja põhiline oli NATO territooriumi kaitse.

Järgmised 25 aastat, 1990-ndate algusest umbes 2015. aastani jätkus põhimõtteliselt sama struktuur, aga NATO väljus oma territooriumilt – Kosovo, muidugi Afganistan, piraatlusevastane võitlus. Nüüd oleme sisenemas NATO 3.0 versiooni, mis on juhtstruktuuride poolest õhem ja annab võimekuse loomise vastutuse rohkem liikmesmaadele üle. Ja ka ohud on erinevad: meil on vaja reageerida piraatlusele, küberohtudele, ballistiliste rakettide oht on märkimisväärne. Samuti näeme, et NATO peab otsima võimalusi, kuidas luua turvalisi keskkondi, et konfliktide tekkimist üldse vältida. See on NATO 3.0 ja ma ei tea, millal see faas lõpeb.

See on lai plaan, aga mida tähendab NATO 3.0, NATO pärast Afganistani Eesti kaitseväele ja igale üksikule sõdur Jürile?

Ma näen Eesti sõdureid osana NATO võimekusest, Eesti panus NRF-i on märkimisväärne. Eesti sõdurid on osa NATO esmasest reageerimisüksusest ja see on hea treenimisvõimalus.

Praktiliselt hakkavad NATO väed treenima, et säilitada võimekust, harjutavad, kuidas võidelda artikkel viie rakendumise ja maarünnaku korral, idast tuleva rünnaku korral.

Kas ka tulevikus tuleb sama pikki missiooone kui Afganistanis?

Keegi ei osanud arvata, et oleme Iraagis või Afganistanis nii kaua. Meil on pikaajaline kogemus tuleviku valesti arvestamises. Ma ei eelda midagi, ma ei tea, kas mõni tulevane operatsioon võib ka kesta kümme aastat. Aga me treenime, et meil oleks võimekus minna sinna, kuhu meid saadetakse.

Ütlesite, et NATO astub faasi 3.0. Mida tähendab see maaväe tulevikule, kas seda on enam nii suures ulatuses vaja?

On inimesi, kes tahaks arvata, et iial ei kordu see, mis oli Afganistanis: et tulevad lennukid ja küberlahendused ning sõda on selline, et hukkunuid ei ole ja kõik on kena ning puhas. Inimesed on seda alati lootnud, aga see pole nii läinud. Võimalikud vaenlased näevad, mis on NATO-l olemas õhuväe, mereväe, ISR-i (luure, seire, kohaluure – T. J.) vallas. Keegi ei saa meile selles vastu ja ei proovigi seda. Kes tahab astuda selle vastu, mille eest NATO või tema liikmesriigid seisavad, otsib teisi viise oma eesmärkide saavutamiseks. Nad ei suuda kunagi maha võtta NATO õhuväge või mereväge. Nad otsivad teisi viise.

Maailmas on peagi 9 miljardit inimest ja nad kõik elavad maapinnal. Alati on vaja maaväge, et kaitsta inimesi, et kaitsta sildasid, elektrijaamasid, sadamaid. Nagu varem ütlesin, oleme eksinud konfliktide prognoosimisel, seega peab säilima võimalus tegelda konfliktidega, mida me ette ei näe. Selleks on vaja inimesi. Jah, USA ei vaja sama suurt armeed kui siis, kui meil olid mehed nii Iraagis kui ka Afganistanis. Kuulsin täna, et 1930-ndatel oli Eestis 200 000 sõdurit, seegi pole ju tänapäeval otstarbekas. Aga peab säilima võimekus, millest on võimalik areneda või mobiliseerida, kui vaja. Selle võti on allohvitserid, kes oskavad mõelda ja kohanduda.

Steadfast Jazz

Nimi valiti NATO protseduurireeglite kohaselt. Steadfastis on oluline täht „S”, mis tähendab, et õppusesse on kaasatud NATO Euroopa peakorter. Jazzist on oluline „J”, mis tähistab, et õppusse on kaasatud nii maavägi, merevägi, õhuvägi, merejalaväelased kui ka eriüksused.

Kokku võtab Steadfast Jazzist osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist. Õppusel osaleb üle 1000 jalaväelase, 40 lennuki ja 15 mereväelaeva. Võrdluseks: Venemaa harjutas septembris oma sõjalist võimekust õppusel Zapad ja sellel osales 12 900 sõdurit.

Tuleval aastal toimuvad Balti riikide piirkonnas NATO maaväeõppused Trident Juncture and Trident Lance. Kummagi kohta ei ole detaile veel avalikustatud.

„Balti riikides ja Poolas korraldatav Steadfast Jazz  ning lähiaastatel läbi viidavad õppused, kus harjutatakse artikkel viie rakendamist  kinnitavad, et liitlased on pühendunud Balti riikide kaitsmisele.“

Kindral Hodges pidas täna loengu maaväekomponendi rollist NATO vägedes Balti kaitsekolledzis õppivatele ohvitseridele ning  sõjakooli kadettidele. Pärastlõunal sai kindral ülevaate Tartu matkekeskuses  laupäeval algavast liitlasvägede vastuvõtuõppusest Baltic Host. Sel aastal suurõppuse Steadfast Jazz raamistikus korraldataval  õppusel harjutavad Eesti, Läti ja Leedu sõjaväelogistikud ning tsiviilametkonnad nädala jooksul  liitlaste vastuvõtmist .

Eile kohtus kindralleitnant Hodges Kaitseväe Peastaabi ülema mereväekapten Igor Schvede ja maaväe ülema kolonel Artur Tiganikuga ning külastas Tallinnas paiknevat NATO Küberkaitsekeskust. Täna kohtub kindralleitnant Hodges kaitseministeeriumi asekantsleri Sven Sakkoviga.

NATO Maaväe väejuhatus loodi 2012.aasta 30. novembril  Türgis Izmiris. Väejuhatuse ülesandeks on maaväeoperatsioonidega seonduva väljaõppe, harjutuste ja sertifitseerimisõppuste kavandamine ning eri riikide maaväeüksuste ning väejuhatuste omavahelise koostöövõime tagamine.

Kindralleitnant Hodges on NATO maaväe väejuhatuse esimene ülem. Ta on juhtinud operatsioone Iraagis ning Lõuna-Afganistanis ning olnud pikka aega seotud USA Armee 101. diviisiga.

Reservohvitseride baaskursus toimub 2014. aastal lahingukoolis ja selle kestus on kaheksa õppenädalat, mis on jagatud neljaks mooduliks. Iga mooduli kestvus on kümme päeva. Kursusele saab kandideerida 1. veebruarini 2014.

Kursuse eesmärk on reservohvitseri sõjaväelise hariduse andmine riigikaitseliselt oluliste erialade spetsialistidele ning luua eeldused edasiseks väljaõppeks täienduskursuste ning reservõppekogunemiste kaudu erialaohvitserina või rühmaülemana.

Riigikaitse arengukava 2013-2022 näeb ette eeloleval kümnendil Eesti sõjalise kaitsevõime olulise kasvu. Aastaks 2022 kasvab põhivalmidus- ja täiendreserv praeguselt 60 000 inimeselt 90 000 inimeseni. Kuivõrd arengukava peamine juhtmõte on reaalsete ning vajadusel kiirelt reageerida suutvate üksuste tootmine, siis sellega kaasneb 30% reservi tõus, mis omakorda toob endaga kaasa surve targa ja hästi väljaõpetatud ohvitserkonna olemasolule (reservis) ja nende paigutumisele sõjaaja struktuuridesse.

Esimesed vabatahtlike reservohvitseride kursused korraldasid toonased isamaaliste ja militaarhuvidega ühiskondlikult aktiivsed mehed taasiseseisvunud Eestis 1997. aastal. Aastatega on kursuse  läbinud ja ohvitseriseisusesse tõusnud paljudelt erinevatelt elualadelt tuntud ja lugupeetud inimesed - Neinar Seli, Elmar Vaher, Ilmar Raag, Raivo E. Tamm ja teised.

Väekontingenti kuuluvad kokku 134 Scoutspataljoni jalaväekompanii ja Kaitseliidu miinipildujarühma võitlejat.

Õppust avanud NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema kindral Hans-Lothar Domröse sõnul mängivad NATO kiirreageerimisjõud NATO alalises valmisolekus võtmerolli, samuti kasvab pärast Afganistani operatsiooni lõppemist Steadfast Jazzi sarnaste õppuste tähtsus, et kindlustada NATO reageerimisjõudude valmisolek sõjaliste või humanitaarkriisidele reageerimiseks kogu maailmas.

Järgnevatel päevadel osalevad Eesti kaitseväelased Poolas taktikalistel manöövritel, mis kestavad 8. novembrini.

NATO reageerimisjõudude õppusest võtab sel aastal osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, sealhulgas üle 1000 jalaväelase mehhaniseeritud üksustes, üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse. Õppuste juhtstaap asub Lätis Adazis, õppuste taktikaline osa viiakse läbi Poolas.

Koos tsiviilpoolega panustab Eesti õppustele pea 300 inimesega. Taktikalistest üksustest osaleb lisaks mehhaniseeritud jalaväekompaniile ja Kaitseliidu miinipildujarühmale veel mereväe miinijahtija Admiral Cowan, mis kuulub NATO reageerimisjõudude alaliselt tegutsevasse 1. miinitõrjeeskaadrisse.

Steadfast Jazz on NATO kollektiivkaitseõppus, mille eesmärgiks on kontrollida alliansi reageerimisjõudude (NRF, NATO Response Force) valmisolekut reageerida sõjalistele ohtudele ja astuda vajadusel välja liikmesriikide kaitseks.

2010.aastal Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese osavõtul avatud mälestusmärgi elemendid saadetakse Eestisse ning püstitatakse taas 2014. aasta aprillis 1. jalaväebrigaadi lähedusse Paldiskis.

„Nii nagu ei jäeta langenuid maha lahinguväljale, ei jäta me ka maha mälestust langenuist,“ ütles kindralmajor Terras mälestustseremoonial lisades, et nii nagu kõik Eesti eest langenud võitlejad puhkavad kodumaa mullas, nii hakkab ka mälestusmärk paiknema seal, kus lähedased ja relvavennad seda külastada saavad.

Kaitseväe juhataja saabus Afganistani ööl vastu esmaspäeva. Lisaks Eesti kaitseväelastele kohtus ta Edela Regionaalse väejuhatuse ülema kindralmajor Walter Lee Milleriga ja sai ülevaate arengutest väejuhatuse vastutusalal. „Rahvusvahelised julgeolekuabijõud on Afganistanis ja Helmandi provintsis palju ära teinud, kuid lõppeks sõltub kõik sellest, kuidas Afganistani riik tahab ja suudab hakkama saada,“ ütles kaitseväe juhataja.

Täna kohtub kindralmajor Terras Helmandi väekoondise ülema ja  toetusväejuhatuse ülemaga, kellega arutab kaitseväe varustuse ja tehnika kojutoomist pärast operatsiooni lõppu 2014. aastal.

Praeguseks on esimesed Sisu XA-180 soomukid jõudnud Karachi sadamasse, kus nad laaditakse laevadele ja toimetatakse Ühendkuningriiki. Kaitsevägi toob koju kõik soomukid ja olulise osa tehnikast. 

Koos kaitseväe juhatajaga on Afganistanis visiidil Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine, kaitseatašee kolonelleitnant Darren Smith ja Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-16 teenib Afganistanis alates maikuust, novembris teenistust alustav Estcoy-17 jääb viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks. Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele, kompanii pöördub koju tagasi 2014. aasta suvel. Pärast jalaväekompanii koju toomist jäävad Afganistani veel toetusüksused ja staabiohvitserid.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele. Belgia õhuvägi võttis Balti õhuturbe prantslastelt üle 3. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu belgia hävitajad F-16AM. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Eesti väekontingendi ülema kapten Mart Sireli sõnul on Steadfast Jazzi näol tegemist suurima NATO reageerimisjõudude õppusega alates 2006. aastast. „Õppuse eesmärgiks on veenduda, et NATO on suuteline oma liikmesriike kaitsma,“ ütles Sirel. „Meie ettevalmistused on olnud põhjalikud, oleme Scoutspataljoni ja Kaitseliidu üksused hästi kokku harjutanud, nad on valmis täitma lahingülesandeid ning tegutsema koos teiste riikide mehhaniseeritud jalaväeüksustega,“ lisas Sirel.

Septembris harjutasid Scoutspataljoni jalaväekompanii ja Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii miinipildujarühm koostööd Nursiapalu harjutusalal aset leidnud õppusel BAM. Oktoobris viis miinipildujarühm Sirgalas läbi lahinglaskmised.

Uue riigikaitse arengukava kohaselt varustatakse ja relvastatakse täielikult Kaitseliidu maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused ning seni kasutusel olnud Iisraeli päritolu 81 mm relvad vahetatakse osaliselt välja uute Ameerika Ühendriikides toodetud miinipildujate vastu.

Scoutspataljoni jalaväekompanii osaleb õppusel kahe standardselt varustatud jalaväerühmaga, kelle käsutuses on 5,56 mm kaliibriga automaatrelvad Galil; 7,62 mm kaliibriga kergekuulipildujad MG-3; tankitõrje granaadiheitjad Carl Gustav ning 12,7 mm kaliibriga raskekuulipildujad Browning, mis on paigaldatud kümnele Sisu XA-188 soomukile.

NATO reageerimisjõudude õppusest võtab sel aastal osa 6000 sõjaväelast 18 liikmesriigist, sealhulgas üle 1000 jalaväelase mehhaniseeritud üksustes, üle 40 lennuki ja üle 15 mereväe aluse. Õppuste juhtstaap asub Lätis Adazis, õppuste taktikaline osa viiakse läbi Poolas. Koos tsiviilpoolega panustab Eesti õppustele pea 300 inimesega. Taktikalistest üksustest osaleb lisaks mehhaniseeritud jalaväekompaniile ja Kaitseliidu miinipildujarühmale veel mereväe miinijahtija Admiral Cowan, mis kuulub NATO reageerimisjõudude alaliselt tegutsevasse 1. miinitõrjeeskaadrisse.

Steadfast Jazz on NATO kollektiivkaitseõppus, mille eesmärgiks on kontrollida alliansi reageerimisjõudude (NRF, NATO Response Force) valmisolekut reageerida sõjalistele ohtudele ja astuda vajadusel välja liikmesriikide kaitseks.

• Õppuse kodulehekülg: