Uudised

Kursuse läbiviija kapten Anri Šaduro sõnul on kolmanda mooduli eesmärk panna kursuslasi mõistma kompanii tasemel manöövreid. „Meie eesmärk on, et mooduli lõpuks oskaksid kursuslased planeerida ning juhtida rühma tasemel rünnakut. Lisaks pöörame tähelepanu sellele, et nad saaksid aru tule- ja logistilise toetuse olemusest kompanii tasemel,“ ütles kapten Šaduro.

Kolmanda mooduli õppetöö kestab kaks nädalat, lisaks rünnaku harjutamisele välilaagris lasevad kursuslased ka tankitõrje granaadiheitjast Carl Gustav.

Praeguseks on reservohvitseride baaskursuse õppurid omandanud sõduri baasoskused, tutvunud kaitseväe relvade ja struktuuriga ning läbinud juhtimise alused ja pioneeriväljaõppe. Samuti on kursuslased harjutanud laskmist erinevatest relvadest ja visanud käsigranaate.

Viimasena läbivad kursuslased detsembris neljanda mooduli, kus neile õpetatakse rühma kaitseoperatsioonide planeerimist ja nende läbiviimist kompanii tasemel.

Reservohvitseride baaskursus kestab kokku kaheksa nädalat, mille jooksul saavad reservohvitseri kandidaadid jalaväerühma ülema lühikoolituse, mille edukas läbimine võimaldab neil teenida erialaohvitseri ametikohal. Esimene reservohvitseride kursus toimus  lahingukoolis 1997. aastal.

Balti riikide merevägede ühises tuukrite koolituskeskuses toimunud lõputseremoonia märkis miinituukritele ligikaudu kolmeaastase pingutuse lõppu.

„See tähendab meile olulist võimekuse kasvu. Suudame nüüd rohkem ülesandeid täita, sest siiani oli tihtipeale ülesandeid rohkem, kui võimekust,“ ütles mereväe miinilaevadivisjoni tuukrigrupi ülem leitnant Sven Pipar, kelle sõnul suudab tuukrigrupp nüüd välja panna täiendava miinituukrite laevameeskonna.

Miinituukri kuuekuulised kursused jagunevad kaheks osaks – kõigepealt õpivad kursuslased Adažis tundma ja käsitlema maismaal kasutatavaid lõhkekehasid, seejärel siirdutakse Liepaja koolituskeskusesse, kus keskendutakse veealuste lõhkekehade käitlemise õppimisele.

Kursuse viimane osa toob tulevased miinituukrid kuuks ajaks Tallinnasse mereväebaasi tuukrijaama, kus läbitakse süvaveesukeldumise osa, mille käigus sukeldutakse kuni 55 meetri sügavusele. Pärast kursuse lõpetamist saavad miinituukrid tunnistuse ja õiguse teha kahjutuks nii maapealseid kui veealuseid lõhkekehi.

Kolm uut Eesti mereväe miinituukrit on maat Artur Zuzjonok, maat Tanel Lettermo ja maat Artur Kummer ning nad jätkavad teenistust mereväe tuukrigrupis. Eestlastega koos õppis ja lõpetas sama kursuse kaks lätlast.

 „Miinituukriks saamine on kolmeaastane protsess, mis algab laevatuukri kursusest ja pooleteist aasta pikkusest praktikast, misjärel suundutakse Liepajasse miinituukri kursusele,“ rääkis leitnant Pipar. Sellele järgneb veel kaheaastane tööpraktika kogenud miinituukrite järelvalve all. Kokku kulub ühe kogenud miinituukri ettevalmistamiseks viis aastat.

„Uute tuukrikandidaatide leidmine on vaatamata teenistuse eripärast tulenevale kõrgemale palgale väga raske,“ rääkis leitnant Pipar, kelle sõnul tehakse uute kandidaatide leidmise nimel pidevat tööd. Järgmised miinituukrite kursused algavad Balti riikide merevägede ühises tuukrite koolituskeskuses kahe aasta pärast.

„Olen kaitseväelane ja kõrgema auastme saamine teeb mulle siirast rõõmu. Mõtlen tõsiselt pärast aktiivse sportlasekarjääri lõpetamist jätkata sõjalise hariduse omandamist, et anda oma panus riigikaitsesse,“ ütles kapral Nabi auastme kättesaamisel.

„Spordirühmas teenimine annab sportlasele sotsiaalse kindluse ja võimaluse oma eesmärkide nimel maksimaalselt pingutada ning samas on see võimalus olla teistele kaitseväelastele eeskujuks,“ lisas Nabi.

Kapral on kõrgeim sõduri auaste Eesti kaitseväes. Lisaks omistatud auastmele kinkis kindralmajor Terras Nabile kaitseväe juhataja meenemündi.

Kapral Heiki Nabi järgmised olulised võistlused leiavad aset juba kuu aja pärast 22. kuni 28. oktoobrini Iraanis Teheranis, kus tal on sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel võimalus võtta revanš Ungari maailmameistrivõistlustel kuldmedali teeninud iraanlaselt Amir Aliakbarilt.

Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 18 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Kaitseväe tegevteenistuses on kapral Heiki Nabi 2012. aastast.

Rohkem pilte üritusest leiate !

„Kaitseväel ei ole otstarbekas dubleerida koolitusvõimekusi nagu näiteks autojuhtide õpetamine, mis on niikuinii erasfääris olemas. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool on aastate jooksul tõestanud, et suudab pakkuda koolitust tasemel, mis vastab kaitseväe nõuetele,“ ütles logistikakeskuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets. Ta lisas, et see kool on ka hea näide sellest, et suurlinnadest väljapool on võimalik anda kvaliteetset koolitust ning sellega otseselt panustada meie riigikaitsesse.

Viljandi Ühendatud Keskkoolis asuvad õppima 86 logistikakeskuse logistikapataljoni ajateenijat, kes detsembri lõpuks peavad omandama veoautojuhi oskused. Seejärel hakkavad autojuhid osalema üleriigilistes vedudes, viies varustust kaitseväe logistikakeskusest kaitseväe ja Kaitseliidu üksusteni.

Ajateenistuse lõpus arvatakse veoautojuhid reservi kui reservsõjaväelogistikud, kelle ülesanne on sõjaolukorras veoautode juhtimine. Enne autojuhiks õppimist läbisid tulevased sõjaväelogistikud kolmekuulise sõduri baaskursuse, kus nad omandasid üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutasid edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi.

Täna kell 12.00. viiakse Viljandis Vabaduse platsil läbi logistikakeskuse logistikapataljoni autojuhtide pidulik rivistus, mille järel on kõik huvilised oodatud kuni kella 14.00ni tutvuma kaitseväe relvade, tehnika, varustuse ja transpordivahenditega. Lisaks pakutakse Viljandi linnarahvale sõdurisuppi ning kuulata ja näha saab kaitseväe orkestri esinemist.

„Piduliku rivistuse ja sellele järgneva tehnikanäitusega tahame tänada nii Viljandi Ühendatud Keskkooli kui ka Viljandi inimesi panuse eest riigikaitse tugevdamisse. Samuti tahame juhtida kohalike tähelepanu põhjusele, miks Viljandi linnas näeb nüüd lisaks kaitseliitlastele ka senisest rohkem kaitseväelasi,“ ütles kolonelleitnant Koemets.

Logistikakeskuse logistikapataljon koolitab oma autojuhte Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis alates 2004. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on logistikapataljonis välja õpetatud enam kui 3000 erineva sõjaaja ülesandega reservsõjaväelogistikut. Läinud aastal valmistati logistikapataljonis reservüksuse jaoks ette 165 kaitseväelast ning samuti korraldati reservtranspordipataljoni õppus enam kui neljasajale kaitseväelasele.

Tsiviilkõrgharidusega nooremohvitserid arvati Eesti ohvitserkonna sekka pärast kolmteist kuud kestnud sõjalist väljaõpet kõrgemas sõjakoolis.

Kolmanda nooremohvitseride kursuse lõpetaja nooremleitnant Siim Mihailovi sõnul andis sõjakool talle tugeva sõjaliste teadmiste pagasi ja usaldusväärse sõpruskonna. „Sain kursuselt oskuse märgata detaile ja otsida lahendusi. Ülejäänud tarkuseterad tuleb mul leida elukoolist, sest ohvitser kui juht kujuneb välja teenistuse käigus,“ ütles nooremleitnant Mihailov.

Nooremohvitseride kursuse õppurid õppisid kursusel juhtima rühma ja kompaniid ning kasutama relvastust ja tehnikat rühma tasemel. Lisaks omandasid ohvitserid teadmisi sõjaajaloost ja julgeolekupoliitikast, reaal- ja ühiskonnateadustest, lahingutoetusest ning pedagoogikast.

Kuue värske nooremohvitseri teenistus jätkub maaväe üksustes rühmaülematena, kaks lõpetajat jätkavad teenistus õhuväes. Järgneva kolme aasta jooksul tuleb maaväe ohvitseridel läbida viiekuuline erialakursus, mis võimaldab spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale.

Nooremohvitseride kursusele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursus valmistab ette maaväe või õhuväe nooremohvitsere rahu- ja sõjaaja ametikohtadel teenimiseks, selle lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme. Ohvitseride kursuse lõpetanute seas on näiteks geograafia, õigusteaduse, majanduse ja ehituse erialal kõrghariduse omandanuid.

Teise koha sai staabi- ja sidepataljoni võistkond ajaga 16,57 ja kolmanda koha suurtükiväepataljon ajaga 17 minutit. Segaarvestuses saavutasid esikoha kaitseväe ühendatud õppeasutused ajaga 14,29, teise koha sai Kaitseliidu Järva malev ajaga 14,49 ning kolmanda staabi- ja sidepataljon ajaga 15,50.

Kaitseväelaste üldarvestuses võistelnud kaheksaliikmelised võistkonnad pidid läbima kokku ligi  kuue kilomeetrise raja ning segavõistkondade kuueliikmelised võistkonnad ligi 4,5 kilomeetrise. Kaitsevägi oli võistlusel esindatud 19 võistkonnaga.

Mullu võitis XIII kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu üldarvestuses suurtükiväepataljon, teisele kohale tuli staabi- ja sidepataljon ning kolmandale Vahipataljon.

Üritust korraldab kaitseväe logistikakeskus koostöös Johan Laidoneri Seltsi ja spordiseltsiga Kalev.

Ürituse pildigalerii leiate !

Rivilaulu sõnade autori kõrgema sõjakooli veebli vanemveebel Helari Pilve sõnul oli eesmärk leida sõjakooli marsile sõnad, mida kadetid saaksid laulda rivis kõndides ükskõik millisel hetkel. Tema sõnul on rivilaulu idee autor kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kes Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil leidis hetki, kui orkester marssijaid ei toetanud ja rivi kõndis vaikuses.

„Sellisel hetkel oleks just paslik olnud võtta üles oma kooli marsiviis ning hoida selle järgi samm õige,“ ütles vanemveebel Pilve. „Tahtsime leida sõjakoolile laulu, mida saaksid kadetid esitada nii sõjaväelistel jalutuskäikudel kui ka pikematel marssidel.“

Loodud rivilaul kannab kõrgema sõjakooli eesmärke, väärtusi ja süvendab ühtekuuluvuse tunnet ning tõenäoliselt saab uut marsiviisi kadettide esituses esimest korda kuulda järgmisel Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli rivilaulu sõnade konkursile saabus kokku kuus tööd, millest konkursi komisjon valis parimaks vanemveebel Pilve loodud lüürika.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Seekordsest õppusest võtab lisaks kaitseväele osa ka Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna miinipildujarühm, kes valmistub koos Scotspataljoni B-jalaväekompaniiga sügisel Balti riikides ja Poolas aset leidvaks NATO kollektiivkaitseõppuseks Steadfast Jazz.

Tulevase Eesti kontingendi ülema kolonelleitnant Maidu Allikase sõnul on õppuse eesmärgiks rühmade ja kompaniide ettevalmistamine eelseisvateks ülesanneteks. “Suurt rõhku oleme pööranud tegutsemisele kõrgendatud IED-ohuga piirkonnas, suhtlemisele kohaliku elanikkonnaga ja info kogumisele, meditsiinilisele evakuatsioonile ning koostööle toetusüksustega,” sõnas kolonelleitnant Allikas.

Scoutspataljoni ülema major Andrus Merilo sõnul on õppus olnud edukas ning kinnitanud, et ESTCOY-17 on vastutusala ülevõtmiseks valmis. “Viieteistkümnes BAM, mis ühtlasi jääb ka viimaseks, on lisaks uue rotatsiooni valmisolekule näidanud kogemustepõhist arengut,” sõnas major Merilo.

Hetkel Afganistani Islamivabariigis viibiv jalaväekompanii ESTCOY-16 teenistusaeg lõpeb käesoleva aasta novembris. Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Sel sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Seekordsest BAM-ist võttis lisaks kaitseväe üksustele esimest korda osa ka kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna miinipildujarühm, kelle ülesandeks on NATO-õppusel Steadfast Jazz Scoutspataljoni B-jalaväekompanii manöövri toetamine kaudtulega.

Neljapäeval võib Võru-Tartu-Tallinn-Paldiski suunal enne- ja pärastlõunal kohata õppuselt väeosadesse naasvaid sõidukikolonne.

Kaitseliitlane reamees Daisy Kudre sai märtsis peetud sõjaväelaste ülemaailmsetel talimängudel Annecys Prantsusmaal suusaorienteerumises neljanda koha. Nüüd aga selgus, et võistluse võitnud venelanna Natalja Tomilova oli kasutanud dopingut ja Kudre saab pronksi.

„Toona oli venelanna kõikidest üle kolme minuti kiirem ja Daisyt jäi pronksmedalist lahutama vaid 26 sekundit,“ ütles kaitseväe peastaabi tugiteenistuste jaoskonna sporditeenistuse ülem major Heino Märks. „Tunneme Daisy saavutuse üle rõõmu, kurb on, et ta ei saanud medalit kaela autasustamistseremoonial.“

Viimast aastat juunioride klassi kuuluv Kudre võistles märtsis sõjaväelaste ülemaailmsetel talimängudel 17 riigi suusaorienteerujaga lühirajal ja läbis selle ajaga 48.59. Pärast medalite ümber jagamist võitis võistluse venelanna Natalja Naumova ja hõbemedali sai prantslanna Elodie Bourgeois-Pin.

Nädal aega kestnud õppus hõlmas tegutsemist õhus ja maismaal ning rasketes ilmastikutingimustes. Õppuse raames külastas Eestit ka Saksamaa transpordilennuk.

Õppus oli kaheetapiline, mille esimeses osas kogusid eriüksuslased informatsiooni pantvangide asukoha kohta, teises etapis viidi läbi pantvangide vabastamise operatsioon.

Erioperatsioonide üksuse ülema kolonelleitnant Riho Ühtegi sõnul läks õppus korda. Ühtegi märkis, et Eestit ja Saksamaad seob erioperatsioonide vallas pea kümneaastane koostöökogemus, sarnane õppus korraldati Eestis teist korda.

Samalaadse sisuga ühisõppuse Ameerika Ühendriikide partneritega viis erioperatsioonide üksus läbi nädal varem ja samuti Eestis. Kaitseväe erioperatsioonide üksusel on lisaks Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide eriüksustele pikaajaline koostöö veel ka Poola ja Baltimaade kolleegidega.

Erioperatsioonide üksuse ajalugu ulatub 2005. aastasse kui tegutseti luurepataljoni koosseisus, intensiivsemalt asuti üksuse väljaarendamist ette valmistama 2008. aastal ning iseseisev üksus tekkis 2012. aasta lõpus, mil Vabariigi Valitsus kinnitas vastava seadusemuudatuse.

2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja USA koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani, kus nad toetavad Afganistani julgeolekujõudude väljaõpet.