Uudised

Septembri keskel Afganistani jõudnud major Ivar Värk teenib Camp Bastionis Ühendkuningriigi maaväe lennukorpuse 672. eskadrilli ülema asetäitjana ja lendab helikopteril Lynx Mk-9A. Seda tüüpi helikopterid täidavad Helmandis mitmeid ülesandeid nagu maapealsete konvoide saatelennud, transpordikopterite turvamine ning luure- ja tuvastuslennud.

Major Värgi sõnul annab Helmandis lendamine julgust ja teadmisi kopteriga opereerimiseks sõjalises konfliktis. Samuti milliseid protseduure peab järgima erinevate riikide erinevate õhusõidukitega koostööd tehes, aga ka millises formaadis on mõttekas lennueelseid ja -järgseid briifinguid läbi viia ning millisele varustusele rõhku panna.

„Kõik need teadmised ja kogemused, mis sellistest kohtadest kogutakse, teevad sinust lõppkokkuvõttes õige lahingukopteri piloodi ja seda kusagil koolipingis õppida ei saa,“ ütles major Värk.

Eesti õhuväe piloodi esimene ülesanne Afganistanis oli läbi lennata kõik Helmandis asuvad aktiivsed tugibaasid.

„Siinne kõrgus merepinnast ja kõrge temperatuur panevad kopterile suure koormuse ning sellega peab piloteerimises pidevalt arvestama, sest kopter ei käitu selliselt nagu me madalal Euroopa kliimas igapäevaselt harjunud oleme,“ ütles major Värk kohapealsete tingimuste kohta. „Samuti on maastik siin väga erinev. Helmandi keskosa on suhteliselt lame, kus idast läände jookseb Helmandi jõgi, mille ümber on rajatud haritav maa ehk roheline tsoon. Põhja ja idaosa aga on ümbritsetud suhteliselt kõrgete mägedega.“

Kaks aastat tagasi Ühendkuningriigis teenistust alustanud major Värk läbis missioonieelse väljaõppe Ameerika Ühendriikides ja mille esimene osa oli kopteri Lynx Mk 9A tüübikoolitus. Samuti harjutas ta kõrbesse maandumist nii päevasel kui öisel ajal. Väljaõpe päädis ellujäämisharjutusega Helmandi provintsile sarnastes tingimustes.

Teine Ühendkuningriigis teeniv Eesti õhuväe kopteripiloot kapten Armin Mau alustab oma teenistust Afganistanis 669. eskadrilli koosseisus meeskonnaliikmete lüliülema ametikohal. Kapten Mau läbib missioonieelse väljaõppe Keenias koos kahe Eesti õhuväe tulejuhiga.

Praegu teenib välisriikides neli Eesti õhuväe pilooti: kaptenid Martin Noorsalu ja Rene Kallis Marylandi rahvuskaardis Ameerika Ühendriikides ning major Värk ja kapten Mau Suurbritannia maaväe lennukorpuses. Ameerika Ühendriikides teenivad piloodid osalesid eelmisel aastal sõjalisel operatsioonil Afganistanis USA helikopteribrigaadi meditsiinilise evakuatsiooni üksuse koosseisus, lennates helikopteritel Blackhawk.

Kõik neli pilooti läbisid enne Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse suundumist Saksamaal turbiinmootoritega kopterite baasväljaõppe, instrumentaallennu koolituse ja öövaatlusseadmetega lendamise koolituse. Pärast programmi lõppu naasevad piloodid Eestisse, kus jätkavad kogemuste jagamist ja õpetamist.

Reamees Nabit tervitasid lennujaamas kaitseväe orkester ning staabi- ja sidepataljoni ülema asetäitja major Aleksei Latt.

„Võiduks ja finaali jõudmiseks pidin kogu jõuvarud mängu panema,“ tõdes reamees Nabi, kes läbis ajateenistuse staabi- ja sidepataljoni spordirühmas 2007. aastal ja kuulub ka praegu rühma.

„Spordirühmas teenimine annab sportlasele sotsiaalse kindluse ja võimaluse oma eesmärkide nimel maksimaalselt pingutada. Ajateenistuse läbimine andis mulle oskused, et olla vajadusel valmis ka riigikaitselisi ülesandeid täitma,“ lisas Nabi.

Reamees Heiki Nabi järgmised olulised võistlused toimuvad juba kuu aja pärast 22. kuni 28. oktoobrini Iraanis Teheranis, kus tal on sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel võimalus võtta revanš Ungaris toimunud maailmameistrivõistlustel kuldmedali teeninud iraanlaselt Amir Aliakbarilt.

Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 18 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Kaitseväe tegevteenistuses on reamees Heiki Nabi 2012. aastast.

"Kaitseväe sportlaste üle on põhjust uhkust tunda. Nii laskmises kui ka äsja maadluses saadud medalid annavad sellest selget tunnistust,“ ütles kindralmajor Terras.

Kaitseväe juhataja tänas sportlasi panuse eest laskespordi arendamisse kaitseväes ja Kaitseliidus ning nende tublide tulemuste eest Euroopa meistrivõistlustel.

Kaitseväe spordirühmas ajateenituse läbinud ja Horvaatias peetud Euroopa meistrivõistlustel laskmises kuldmedali võitnud reamees Peeter Olesk märkis, et teenistus spordirühmas võimaldas tal lisaks sõjaliste oskuste omandamisele jätkata ka laskmistreeninguid. „Automaadist laskmine erineb spordipüssist laskmisest, kuid ajateenistuse väärtus laskmise jaoks seisneb pigem saadavas enesekindluses, mis laskmise juures on väga oluline,“ märkis Olesk.

Kindralmajor Terras andis kingituse staabi- ja sidepataljoni kaitseväelastele kapral Anzela Voronovale, reamees Peeter Oleskile ja reamees Allar Mürkile ning Jelena Potaševale Naiskodukaitse Alutaguse ringkonnast ja kaitseliitlastele Ljudmila Kortšagina ja Mihkel Kasemetsale Tallinna malevast.

Horvaatias peetud Euroopa meistrivõistlustel laskmises võitis reamees Peeter Olesk 25 meetri standardpüstoli laskmises kuldmedali ja saavutas olümpia kiirlaskmise meistrivõistlustel juunioride arvestuses kolmanda koha, kapral Anžela Voronova tuli Euroopa meistriks 300 meetri standardharjutuse 3x20 võistlustel.

Meeskondlikus arvestuses tuli Eesti juunioride laskemeeskond (koosseisus Peeter Olesk, Allar Mürk, Mihkel Kasemets) 25 meetri standardpüstoli laskmises hõbemedalile. Eesti naiskond (koosseisus Anžela Voronova ning Ljudmila Kortšagina ja Jelena Potaševa) saavutas Euroopa meistrivõistlustel laskmises 300 meetri püssist pronksmedali.

Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 18 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

„Nursipalus harjutame B-jalaväekompanii manöövrit ja selle toetamist kaudtulega,“ ütles Scoutspataljoni operatiivülem kapten Ranno Raudsik. Kahepäevse harjutuse põhirõhk on miinipildujarühma integreerimisel Scoutspataljoni jalaväekompanii tegevusse. Raudsik kiitis kaitseliitlaste erialaseid oskusi, kuid tõdes vajadust üksuste kokkuharjutamiseks.

Koostööd ja manöövri toetamist harjutatakse erinevate drillide tasemel, miinipildujate lahinglaskmised on planeeritud oktoobri esimesele nädalavahetusele ja viiakse läbi Sirgala harjutusalal. Seoses harjutusega liigub Nursipalu ümbruses tavapärasest rohkem kaitseväe tehnikat.

Õppusest BAM võtavad lisaks Scoutspataljonile osa 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon, Kirde kaitseringkond, logistikakeskus, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, õhuvägi ning sel nädalavahetusel ka Kaitseliidu miinipildujarühm. Õppuse BAM põhieesmärgiks on ette valmistada sel sügisel Afghanistani suunduv Eesti jalaväekompanii.

Steadfast Jazz on NATO kollektiivkaitseõppus, mille eesmärgiks on testida alliansi valmisolekut reageerida erinevatele sõjalistele ohtudele, et olla valmis kaitsma iga NATO liikmesriiki viies läbi sõjalisi- ja humanitaaroperatsioone üle terve maailma.

Eesti annab algaval aastal NATO käsutusse jalaväekompanii, mis on võrdne meie osalusega Afganistani operatsioonil. NATO mereüksuste tegevuses osaleb miinijahtija Admiral Cowan. Esimest korda võtab NATO reageeerimisjõudude ettevalmistamisest osa vabatahtlikest koosnev Kaitseliidu üksus.

NATO reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi 13 000 sõjaväelasest koosnev väekontingent.

Ennelõunal külastas kindral Gorenc Ämari lennubaasi, kus kohtus Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieniga, sai ülevaate Ämari lennubaasi võimalustest ning arutas Balti õhuturbe küsimusi ning eelseisvaid õppuseid ja koostööprojekte.

Kindral Gorenc on ühtlasi Saksamaal, Ramsteinis paikneva NATO õhuväejuhatuse ülem, mis vastutab kogu alliansi õhuoperatsioonide eest. Muuhulgas on NATO õhuväejuhatuse ülesandeks Balti riikide õhuturbe missiooni korraldamine.

Pideva valmisoleku treenimiseks viib väejuhatus läbi regulaarseid õhuturbeharjutusi ning õppuseid. Hetkel osalevad seitse õhuväe tulejuhti Tšehhis NATO õhuväeõppusel Ramstein Rover, kus harjutavad lahingulendude taktikalist tulejuhtimist.

Balti riikide õhuturve on osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks on säästa alliansi liikmete ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Eelmise aasta Chicago tippkohtumisel otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu muuta Balti riikide õhuturbe missiooni tähtajatuks.

Targa kaitse ja laiemalt targa jõu (Smart Power) kasutamine tänapäevases sõjapidamises oli ka eile lõppenud iga-aastase julgeoleku- ja kaitsepoliitikakonverentsi ABCD (The Annual Baltic Conference on Defence) peateemaks, mille raames kindral Gorenc Eestis viibis. Kindral Gorenc külastas Eestit USA õhujõudude lennukiga C21, olles ise ka lennuki piloodiks.

Esimest korda Ramstein Roveril osalenud nooremseersant Mikk Karu sõnul aitasid õppuse dünaamilised stsenaariumid luua võimalikult reaalsed olukorrad.

„Hea kogemuse andis võimalus teha koostööd erinevate riikide õhuvahendite meeskondadega. See on parim viis õppida tundma erinevate lähiõhutoetuse platvormide võimekusi,“ lisas Karu.

Eesliini taktikalised tulejuhid, kes lahinguolukorras tegutsevad maaväe üksuste juures ning juhivad ja kontrollivad õhusõidukite rünnakuid vastase vastu, vastutavad nii lahingumissiooni edukuse kui ka õhuruumi koordineerimise ja lennuohutuse eest.

Paljud NATO liikmesriikide tulejuhid saavad Ramstein Roveril viimase ettevalmistuse enne Afganistani operatsioonile suundumist.

Õppus algas 2. septembril. Õppuse keskus asus Namešt nad Oslavou lennubaasis ning viidi läbi viiel suurel harjutusalal Lõuna-Tšehhis. Õppusel osales kokku ligi 500 kaitseväelast kaheksateistkümnest NATO riigist ning üle kolmekümne NATO liikmesriikide lennuki ja helikopteri.

„Rõhutasime kogu ühtlustamiskursuse jooksul, et kadetid peavad juba praegu tegutsema ja käituma nagu ohvitserile kohane ja nii nagu ohvitserilt oodatakse,“ ütles ühtlustuskursuse läbiviija, major Andrus Reinstein.

Ühtlustamiskursuse viis läbi Kõrgema Sõjakooli kaaderkoosseis koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) taktika õppetooli ja meditsiinikeskuse instruktoritega. Instruktorid hindasid kursusel antava väljaõppe käigus ka õppurite suutlikkust omandada taktikalisi teadmisi ja oskusi ning potentsiaali sõjaväelise juhina hilisemas kutsetöös.

Ühtlustamiskursusest võttis osa 17. põhikursus, 4. nooremohvitseride kursus, 3. mereväe- ja 5. õhuväe põhikursus. Kursusel läbisid noorkadetid erinevaid teemasid, mis keskendusid lahinguõppele, relva- ja laskeväljaõppele ning välioskustele. Kursus lõppes lõpurännakuga Tartumaal.

Õppurid võeti 2013. aastal Kõrgemasse Sõjakooli põhikursusele vastu akadeemiliste võimete testi, üldfüüsiliste katsete tulemuste ning kutsesobivusvestluse alusel. Ühtlustamiskursus algas 21. augustil ning lõppes 20.septembril, ühtlustuskursuse välilaagri ja taktikalisi harjutusi viib KVÜÕA läbi Tartumaal.

Kõrgema Sõjakooliga on võimalik tutvuda kõigil huvilistel lahtiste uste päevadel, samuti saab kadettidega kohtuda novembris toimuval infomessil Teeviit 2013. KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

"Arutelu näitas, et Eesti riigikaitse arengukava tunnustust vääriv, kuna võtab arvesse lähiaja rahalisi ja arenguperspektiive,” ütles USA Euroopa vägede ülem arengukava kommenteerides “Eesti otsus arvestada oma kaitseplaanide tegemisel nii koostööd liitlaste kui kogu riigiga, on hea näide targast kaitsest,” lisas ta. "

Kindral Breedlove ja kindralmajor Kee tunnustasid Eesti  otsust kulutada 2% sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.

Lisaks kaitseplaanidele said Ameerika Ühendriikide kindralid ülevaate kaitseväe tähelepanekutest Eesti piiride lähedal korraldatava õppuse Zapad 2013 ettevalmistustest.

USA Euroopa väekoondise ülema külastab Eestit iga-aastase julgeoleku- ja kaitsepoliitikakonverents ABCD (The Annual Baltic Conference on Defence) raames, kus esines täna hommikul ettekandega  targa kaitse teemadel.
Konverenstil osalejate hulgas on Euroopa julgeolekupoliitika kujundajad, mõtlejad, analüütikud ja tippsõjaväelased. 

Tänavune ABCD keskendub targa kaitsega (Smart Power) seotud teemaderingile.  Konverentsil osalejad arutlevad, milline on transatlantilise kogukonna valmisolek ja suutlikkus kasutada tarka jõudu. Erilise tähelepanu alla võetakse ka pehme jõu ning Lääne sõjaliste võimete omavahelised seosed.

Kaitseuuringute keskus ja kaitseministeerium korraldavad ABCD julgeoleku- ja kaitsepoliitikakonverentsi seitsmendat korda.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.
Belgia õhuvägi võttis Balti õhuturbe prantslastelt üle 3. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu belgia hävitajad F-16AM. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.
Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Kaitseväe keelekeskuse juhataja, Ülle Türki sõnul on võõrkeeleoskus oluline karjäärivõimluste avardaja. „Kogemus näitab, et mingil hetkel hakkab nõrk keeleoskus karjääri takistama,“ lisas Türk.

„Karjääriplaneerimisel ei mõelda piisavalt ette, näiteks NATO staapides on keeleoskus korrelatsioonis ametikohaga, mida kõrgem koht, seda paremat keeletaset nõutakse. Seega peaks igaüks karjääri alguses mõtlema, kuhu ta jõuda tahab, millist keeleoskust siis on vaja ja kuidas selleni jõuda,“ märkis Türk.

Kolm päeva kestva konverentsi põhiteemana käsitletakse keeletestide statistikat ja meetodeid, kuidas andmeid töödelda, et koostada kvaliteetseid kuulamise ja lugemise teste. Konverents-seminari külalised käsitlevad ka NATOs välja töötatud standardiseeritud inglise keele testi STANAG 6001 koostamise ja arendamisega seotud probleeme.

Konverentsi korraldab kaitseväe keelekeskus.

Huvilised saavad konverentsist osa võtta veebi vahendusel