Uudised

„Eesti riikluse üks alustalasid on Eesti sõdur, kes relv käes ka näilise rahu ajastul hoiab meie välispoliitilist rinnet, et olla vajadusel valmis seisma Eesti rahva eest,“ ütles Estcon-14 kontingendi ülem kolonelleitnant Toomas Möls pidulikul rivistusel Camp Bastionis. „Oleme Afganistanis olnud kolm kuud ja oleme oma riigile, lipule ja Eesti sõduri nimele au toonud.“

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus ergutas tänukirjaga üheksat kaitseväelast ja Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hannes Alesmaa tänukirja said 15 kaitseväelast. Estcon-14 ülem kolonelleitnant Möls avaldas tänu viieteistkümnele kaitseväelasele, kelle hulgas olid ka kaks Ühendkuningriigi kaitseväelast. Kompaniiülema major Tõnis Metjeri kiituse pälvisid 23 kaitseväelast.

Vabariigi aastapäeva veedavad enamus Estcon-14 võitlejaist koos peredega kodus puhkusel. Estcon-14 lõpetab teenistuse Afganistanis mais.

„Ma olen rahul selle Eesti Vabariigiga, kus me elame ja mille me oleme ise üles ehitanud,“ ütles Terras oma kõnes õpetajatele ja õpilastele. „Eesti Vabariik on meie endi nägu, kuid muudatuste võti on noorte kätes.“

Kaitseväe juhataja rõhutas, et haridus ei anna veel haritust. „Haridus ei anna veel haritust – ausust, isamaaarmastust, eetikat, vastustust enda ja oma ligimese eest, nõrkade toetamise tahet, aga ka kaitsetahet ja tahet oma riigi eest seista,“ ütles Terras. „Haritus on väärtus, mis on omane väärikatele, kes on valmis teenima endast suuremat ideed.“

Oma kõnes meenutas kaitseväe juhataja ka neid Reaalkooli õpilasi ja õpetajat, kes hukkusid kaitses Eesti Vabariiki Vabadussõjas. Kaitseväe juhataja andis au aulasse paigutatud mälestustahvlile, kus hukkunute nimed on jäädvustatud.

Kõne lõpus rõhutas Riho Terras, et ükskõik, millise elukutse valiku noored teevad, on tähtis, et nad jääks enda suhtes ausaks ning truuks oma maale ja riigile. „Minge maailma ja tulge siia tagasi, kui vaid võimalus on. Ka ise kodunt kaugel olnuna võin kinnitada: olles kaugel, kisub hing tagasi,“ ütles Terras.

Reaalkooli direktor Gunnar Polma ütles oma pidupäevakõnes, et Eesti on võtnud vastu otsuse kulutada 2% sisemajanduse koguproduktist oma kaitsele. „Realistid, see on hea ja õige otsus,“ ütles kooli direktor. „See on otsus, mis annab meile vabaduse. Ei ole mõtet selle üle ironiseerida või diskuteerida, sest meil on kaks võimalust – kas olla vabad või olla ikestatud.“

Õpilased tundsid elavat huvi ajateenistuse vastu Eesti kaitseväes, samuti kaitseväe relvastuse ja naiste teenimisvõimaluste vastu ning esitasid küsimusi Eesti üksuste osaluse kohta välisoperatsioonidel.

Kindralmajor Terras  selgitas 9.-12. klassi õpilastele Eesti julgeoleku alustalade – ajateenistusel põhineva reservarmee, professionaalsete üksuste ja vabatahtliku Kaitseliidu tähtsust, koostööd liitlastega, samuti laiapindse riigikaitse olulisust.

„Riigi julgeolek on laiem kui sõjaline riigikaitse – see tähendab kodanike,  vabatahtlike organisatsioonide, erasektori ja riigi koostööd nii võimalikele õnnetustele ja kriisidele reageerimisel kui ka nendeks valmistumisel,“ ütles kaitseväe juhataja õpilastele.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et kui iga kodanik tunneb, et riik seisab tema julgeoleku ja majandusliku kindlustunde eest, on ka kodanike kaitsetahe kõrge ning inimesed valmis oma riigi eest seisma.

Kaitseväe ohvitserid ja allohvitserid esinevad sel nädalal riigikaitse ja ühiskonnaõpetuse tundide ning Iseseisvuspäeva ürituste raames pea kõigi Eesti maakondade ja linnade koolides, kus räägivad riigikaitsest ja tutvustavad kaitseväge. Kaitseväe juhataja esineb sel nädalal kõnega Reaalkooli Iseseisvuspäeva aktusel.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium on üks vanemaid venekeelseid gümnaasiume Tallinnas ja kogu Eesti Vabariigis. Kool loodi 1923. aastal esimese riikliku venekeelse gümnaasiumina, milles olid nii humanitaar- kui reaalharu. Praegust nime kannab kool alates 1998. aastast.

Kahe päeva jooksul käsitlevad üle kuuekümne küberkaitse asjatundja kolmeteistkümnest riigist erinevaid stsenaariume, et jõuda ühisele arusaamale küberkaitse strateegilise ja operatiivse planeerimise osas. Samuti käsitlevad relvajõudude ja teiste küberkaitsega seotud ametkondade asjatundjad erasektori kaasamise võimalusi küberjulgeoleku arendamisel.

Ettekannetega esinevad muuhulgas eksperdid Riigi Infosüsteemide Ametist, NATO küberkaitsekeskusest, NATO side- ja infosüsteemide agentuurist, NATO ühendsõjakeskusest Norras, Ühendriikide meresõjakolledžist, Kesk-Ida strateegiliste uuringute instituudist ja Rootsi kaitsekolledžist.

Professor Matti Nojonen, Tongji ülikoolist Shanghais tutvustab osalejatele Hiina küberkaitse arusaamade arengut. Doktor Jarno Limnéll, Soome ettevõttest Stonesoft kõneleb tsiviili- ja militaarkoostööst kübervaldkonnas. Kolonel Aapo Cederberg Soome kaitseministeeriumist annab ülevaate Soome küberkaitsestrateegiast 2013. aastaks.

Balti Kaitsekolledž Tartus keskendub õppetöös nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Kolledž teeb aktiivset koostööd lisaks regionaalsetele partneritele Balti ja Põhjamaadest Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kõrgemate sõjaliste õppeasutustega.

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ja rivistab kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Peeter Hoppe. Paraadil osalejad marsivad Vabaduse väljakult edasi mööda Pärnu maanteed Viru ringteeni, mis teeb paraadi marsruudi pealtvaatajatele paremini vaadeldavaks.

Paraadil osaleb ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti – 23 lippu, 6 kompaniid, 4 patareid, 7 rühma ja kaks orkestrit. Esindatud on kõik väeliigid, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ,  Staabi- ja Sidepataljon, Vahipataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, Scoutspataljon, suurtükiväepataljon,  õhutõrjepataljon, õhuseiredivisjon, logistikakeskus, mereväe üksus, Kaitseliidu Tallinna ja Harju malevad, sisekaitseakadeemia ning  kaitseväe ja politsei- ja piirivalveameti orkestrid.

Relvastusest ja tehnikast saab paraadil lisaks käsitulirelvadele näha veel 155 ja 122 millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjeraketikomplekse Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrjeraketikomplekse Milan ja Mapats, 120 ja 81 millimeetriseid miinipildujaid, 90 millimeetriseid tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-180 ja XA-188 ja erinevaid lahinguteenindustoetuse sõidukeid. Esimest korda näeb paraadil mobiilset õhuseireradarit Ground Master.

Plaani järgi sooritavad paraadist ülelennu ka Eesti õhuväe lennuvahendid koos politsei- ja piirivalveameti helikopteriga ning praegu Balti õhuruumi turvavad Taani õhuväe hävitajad F-16.

Muusikat teevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkester. Pärast paraadi saab sellel osalenud tehnikat näha Vabaduse väljakul toimuval näitusel.

Kaitsejõudude paraadi peaproov algab Vabaduse väljakul 23. veebruari õhtul kell 20.30 ja kestab umbes südaööni. 24. veebruaril alustavad üksused paraadiks rivistumist kell 11.15. Paraadi ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on liikluspiirangud Vabaduse väljakul, Kaarli puiesteel, Endla, G. Otsa, Suur-Karja, Müürivahe, Vana-posti, Viru, Vanal turu, Kuninga ja Harju tänaval ning Komandandi teel ja Kiriku platsil.  Ümbersõidule suunatakse trollid nr 1, 3 ja 6 ning bussid nr 16, 17, 23, 24, 24A ja 40.

„Eks me sinna võitma läksime ja nüüd on see tehtud. Läksime võistlema hea positiivse emotsiooniga, kõik mehed andsid endast 100 protsenti ja toetasid üksteist. Ka meie kontingent oli kaasa elamas,“ ütles eestlaste võistkonna kapten, Estcoy-15 kompaniiülema abi kapten Argo Sibul.

Rammumehe võistlus koosnes kuuest aja peale sooritatud alast ja lõppvõistlusest. Iga võistkonnaliige esindas meeskonda ühel alal. Eestlastel õnnestus võita esikoht neljal alal kuuest ja edestada konkurente ka kahe parima meeskonna vahel peetud kombineeritud lõppvõistlusel.

Rammukatsumisel osales kuus kuueliikmelist võistkonda, üks eestlaste ja viis brittide võistkonda. Eestlaste võistkond kandis nime „Estcoy“ ja sinna kuulusid kapten Argo Sibul, nooremveeblid Hanori Perlov ja Ruslan Pavljutšok ning seersandid Andrei Barinov, Robert Parker ja Andres Oja.

„Kahju, et võistlusel ei osalenud ühtegi Ameerika Ühendriikide kaitseväelaste võistkonda. Ameeriklaste baasis ringi käies näeb seal väga palju suuri mehi,“ ütles kapten Sibul. „Aga üks asi on jõusaalis kangi tõsta, teine asi on julgus võistlusele tulla. Iga mees seda ei julge.“

Võitjameeskonnale panid korraldajad välja 200-dollarili suuruse preemia, mis kogunes osalemistasudest. Eestlased plaanivad võidetud auhinnaraha annetada Eesti vigastatud sõjameeste ühingule. Kapten Sibula sõnul teevad mehed nüüd trenni edasi ning temal ja vähemalt veel ühel võistkonnaliikmel on kavas osaleda suvel ka Eesti rammumeeste võistlustesarjas.

Samuti andis president Kaitseväe peastaabi ülem Peeter Hoppele brigaadikindrali auastme. Mereväe ülem Sten Sepper sai presidendilt mereväekapteni ja Õhuväe ülem Jaak Tarien koloneli auastme.

Kaitseväe juhataja annab vanemohvitseride auastmetunnused üle Eesti sõjamuuseumis korraldataval pidulikul rivistusel reedel, 21.02 kell 11.45, nooremohvitserid saavad auastmetunnused väeosade rivistustel. Kokku said presidendilt uue auastme kaks kõrgemat ohvitseri, 25 vanemohvitseri ja 113 nooremohvitseri.

Hetkel on tegevteenistuses kuus kindralit: kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Peeter Hoppe, NATO rahvusvahelise sõjalise struktuuri poliitika ja planeerimise osakonna direktor kindralmajor Neeme Väli, Eesti sõjaline esindaja NATO juures brigaadikindral Valeri Saar, NATO Brunssumi ühendväejuhatuses teeniv brigaadikindral Indrek Sirel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

Sõjaväelised auastmed Vabariigi Presidendi kodulehel leiate .

„Tegemist on tippspordiga, mille teeb veel eriliseks tõsiasi, et nii eestlaste kui brittide võistkonnas osalevad lahingutes vigastada saanud kaitseväelased. Näiteks Eesti kaitseväge esindab nooremveebel Rasmus Penno,“ ütles Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane. Ta lisas, et lisaks spordielamusele saavad pealtvaatajad võimaluse iseseisvuspäeva eel demonstreerida toetust ja solidaarsust kaitseväelastele, kes on meie vabaduse nimel ohverdanud oma tervise.

Enne võistlust korraldab kaitseväe tugikeskus koostöös Eesti Invaspordi Liidu ja Suurbritannia saatkonnaga raskelt viga saanud kaitseväelastele tutvumise kelguhoki ja ratastoolitennise mängimise võimalustega Eestis.

“Ühendkuningriigis on pikka aega toetatud puuetega inimeste sporti ja aktiivset eluviisi. London 2012 Paraolümpia tõstis avalikkuse toetuse invaspordile uuele tasandile, sealhulgas ka nende inimeste osas, kes vaatavad invaspordi üritusi,“ ütles Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby. Ta lisas, et veebruari lõpus kohtuvad Briti ja Eesti invaspordi eksperdid, et jagada kogemusi ja ideid Eesti invaspordi tugevdamiseks.

Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühhosotsiaalne toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. Tugikeskus kuulub administratiivselt Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisu. Tugiteenuste osutamise eest kaitseväe peastaabi tasandil vastutab kaptenmajor Toomas Kasemaa juhitav tugiteenuste jaoskond.

Kolonel Tiganik arutas oma Soome kolleegiga kahe riigi maavägede vahelist koostööd väljaõppe alal ning nii Eesti kui ka Soome üksuste osalemist mõlema riigi õppustel.

Kui uus riigikaitse kümne aasta arengukava näeb ette mehhaniseeritud brigaadi loomise, siis kolonel Tiganiku sõnul on plaanis hakata koostöös Soome maaväega ohvitsere ja allohvitsere välja õpetama juba enne kui kaitsevägi saab esimesed jalaväelahingumasinad.

Maaväe delegatsioon, kuhu kuulusid lisaks maaväe ülemale ka relvaliikide inspektorid, külastas Karjala brigaadi kuna tegemist on mehhaniseeritud brigaadiga, mis kasutab tanke Leopard 2, jalaväelahingumasinaid CV90 ja soomustransportööre Sisu.

Riigikaitse kümne aasta arengukava kohaselt komplekteeritakse kaitseväes kaks jalaväebrigaadi, millest üks on mehhaniseeritud jalaväebrigaad, mille üks pataljon kasutab jalaväelahingumasinaid ja ülejäänud manööverüksuseid juba praegu olemasolevaid kahte tüüpi Sisu soomustransportööre.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid, Eestil on tihe koostöö Soomega logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid. Kaitsevägi kasutab nii Eestis kui ka sõjalisel operatsioonil Afganistanis Soome päritolu soomustransportööre Sisu.

Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on 2009. aasta juunis sõlmitud leping kokku 14 õhuseireradari ühiseks hankimiseks firmalt Thales-Raytheon, millest kaks tulevad Eesti õhuväe kasutusse.

Meeskonna kursuse lõpuõppuse raames lasti ühe kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta, milleks olid punker, sõiduautode vrakid ning metallplaadid, kokku 80 mürsku.

Relvameeskonna sihtur reamees Siim Naaris rääkis, et tema meeskond lasi sihtmärgid „pilbasteks“: “Sihtmärgi tabamine sõltub tervest meeskonnast, nii et meie relva tabamused on ühine võit.“

„Tänane õppus on üks põnevamaid ja olulisemaid – suurtest relvadest laskmine tekitab mõnusa adrenaliinilaksu,“ lisas Naarisa meeskonnakaaslane, reamees Jarmo Tamm.

„Otselaskmisi tuleb meil ette vaid siis, kui vastane on juba silmnähtavale kaugusele jõudnud ning seetõttu on oskus täpselt lasta väga oluline,“ rääkis Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu ja lisas, et laskmised näitasid, et ajateenijad on vajalikud teadmised omandanud hästi: „Kindlasti on asju, mida saaks paremini teha, kuid praegusel etapil olen ma patarei koosseisuga rahul.“

Veebruari viimasel nädalal liituvad tulepatareiga ka staabi- ja teeninduspatarei ajateenijad, et rühma kursuse raames tabada samast haubitsast ligi 10 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke.

Suurtükiväe ülesanne on toetada lahingüksuste tegevust kaudtulega. Hetkel teenib Suurtükiväepataljonis 37 kaadrikaitseväelast ja üle 250 ajateenija.