Uudised
-
Eesti vajab pikaajalist riigikaitse kokkulepet
Täna täitub 93 aastat päevast, mil Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik ja moodustati valitsus. Samm, mille Eesti poliitikud, ärimehed, ohvitserid ja teised ühiskonnategelased astusid 24.veebruaril 1918 oli võib-olla väike sündmus maailma ajaloos, aga hindamatu Eesti rahva ja kultuuri kestmajäämise seisukohalt. Esimest korda ajaloos saime oma riigi.
1918. aastal väljakuulutatud iseseisvust tuli üsna pea kaitsta relvaga käes. Eesti Vabariik oli kestnud vaid mõne päeva kui sisse marssisid saksa väed ja võim, kes ei tahtnud meie iseolemisest midagi kuulda. Veidi hiljem, kapitulatsiooni tõttu Baltikumist taanduvate saksa vägede kannul tungis Eestimaale bolševistlik Punaarmee.
Vaid 17 päeva pärast Esimese maailmasõja lõppu algas ohvriterohke Vabadussõda, milles eestlased, relv käes tõestasid võimet kaitsta habrast riiklust, vasttekkinud “oma”, mis pani meie vanaisad koonduma ühise eesmärgi nimel.
Eesti riigi sünnilugu meenutades tasub välja tuua kaks tõsiasja, mis eduka sündmuste käigu võimaldasid.
Kõigepealt oli see oma riigi tunnetamisest sündinud üldrahvalik entusiasm, usk oma jõusse ja energia, mis võimaldasid jagu saada ülekaalukatest vaenlastest. Teiseks - rahvusliku ohvitserkonna ja sõjaväe olemasolu kui üks võtmetegureid, miks iseseisvus püsima jäi ja võit Vabadussõjas saavutati.
Rahvuslike relvajõudude selgrooks ja Vabadussõja võidu seppadeks kujunesid 2000 vene armees rindekogemuse omandanud ohvitseri, kes tundsid hästi venelastest ja sakslastest vaenlasi. Nende ohvitseride isikliku vapruse ja ennastsalgava tegevuseta oleks Eesti kaitsevõime kokku varisenud veel enne oma sündi.
Kahjuks jäi Eesti omariikluse aeg lühikeseks. Juunis 1940. algas 51 aastat kestnud okupatsioon, mis peatas riigi iseseisva arengu.
Täpsed andmed inimkaotuste kohta okupatsiooni-aastatel puuduvad siiani. Hinnanguliselt aga hukkus perioodil 1940-1956 nõukogude repressioonide tagajärjel umbes 90 000 Eesti Vabariigi kodanikku, kodumaalt lahkus jäädavalt sama palju inimesi. Kaotasime 18% riigi elanikkonnast.
20. sajand ei tea ühtki teist näidet, kus omanäoline, täiesti iseseisev riik oleks lakanud eksisteerimast nii, nagu juhtus kolme Balti riigiga. Meie jaoks lõppes Teine maailmasõda alles iseseisvuse taaskehtestamisega augustis 1991.
President Lennart Meri sõnade kohaselt elas Eestis kõrvuti nõukogude totalitaarne fassaad ja selle taga too teine Eesti, mis kogus trotsi ja jõudu ning üksmeelt ja poliitilist oskust, et hiljem taastada oma iseseisvus, taastada oma seaduslik koht rahvusvahelises elus. See kõneleb Eesti rahva uskumatust elujõust.
20. augustil 1991. aastal kandis Eesti end jälle maailma poliitilisele kaardile ning sai oma tulekule peatselt ka rahvusvahelise tunnustuse.
Uue aastatuhande alguseks saavutas Eesti oma arengus niisuguse taseme, et sai 2002. aastal kutse olla osaliseks sellistes võimsates rahvusvahelistes ühendustes nagu NATO ja Euroopa Liit. Alates 2004. aastast oleme nende mõlema täieõiguslik liige. Oleme ligi 20 taasiseseisvusaasta jooksul end tõestanud riigina, võrdse ja lugupeetava partnerina Euroopa ja maailma demokraatlike riikide peres.
Kallis rahvas
Tänaseks väljakujunenud rahvusvaheline julgeoleku-olukord ei luba meile lõtvust või jõupingutuste vähendamist oma riigikaitse arendamises. Eesti geopoliitiline asukoht esitab meile väljakutsed, millega me peame paratamatult arvestama. Oleme Euroopa Liidu ja NATO piiririik, ning seetõttu ei saa Eesti julgeolekuolukorda hinnata üks-ühele näiteks Sloveenia või Belgia Kuningriigiga Euroopa südames. Seepärast on riigi kaitseks olulised nii iseseisva kaitsevõime tugevus ning riigi stabiilsus kui ka liitlassuhete vastupidavus ja kollektiivkaitse tõhusus.
Oleme loonud ja välja arendanud kaitsejõudude segakomplekteerituse mudeli. Eesti sõjalise jõu moodustavad reservarmee, arvukas Kaitseliit ja mõned elukutselised väeüksused. Reservarmee ja Kaitseliit tagavad meie esmase iseseisva kaitsevõime. Elukutselised üksused on valmis panustama NATO ja Euroopa Liidu kollektiivkaitse operatsioonidesse väljaspool Eestit.
Väikeriigina peab Eesti kasutama heidutusvõime ja riigikaitse tugevdamiseks kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi. Seda nii riigisiseses kui rahvusvahelises tegevuses. Selle lihtsa ja toimiva põhimõtte sõnastab Vabariigi Valitsuse kinnitatud uus, laiapõhjaline Riigikaitse strateegia, mis käsitleb riigikaitset mitte pelgalt kaitseväe, vaid terve riigi ja rahva integreeritud jõupingutusena. Strateegia hõlmab sõjalist kaitset, tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, sisejulgeoleku tagamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamist ja psühholoogilist kaitset.
Riigikaitse põhimõtete osas oleme saavutanud vaikiva konsensuse. See on hea, kuid kaitsevõime järjepidevaks arenguks oleks tähtis sõlmida Eesti poliitiliste erakondade vaheline ja nende ülene laiapõhjaline pikaajaline riigikaitsealane kokkulepe, nagu see on tehtud Põhjamaades. Näiteks 10-ks või 15-ks aastaks. Siis ei saaks valimiskampaaniates seada kahtluse alla ennast õigustanud riigikaitsemudelit, riigikaitse rahastamist. Riigikaitse arendamisel on järjepidevus ülioluline, emotsionaalsed otsused päevapoliitiliste võitude saavutamiseks võivad lõhkuda kogu ehitise.
Eesti kaitseväe maine on kõrge. Nii NATO partnerite kui ka Eesti avalikkuse tunnustuse on pälvinud meie sõjaväelaste pühendumus, vastutustunne, distsipliin ja arenemistahe. Meie välismissioonidel osalevad ohvitserid ja sõdurid on näidanud end võrdväärsete partneritena demokraatliku maailma parimatele sõjameestele ning võitnud nende lugupidamise. Seda mainet tuleb hoida ka edaspidi. Meie kätte on usaldatud oma riigi ja rahva kaitse ning selle teostamiseks antud relvad.
Õnnitlen Eesti Vabariigi 93. aastapäeva puhul ja soovin kõigile tarkust, jõudu, tahet ja visadust töös meie väikese rahva hüvanguks.
Elagu Eesti Vabariik!
-
Kaitseväe sõidukid lahkuvad Tallinnast
Täna Vabariigi aastapäeva paraadil osalenud sõidukite kolonnid lahkuvad Tallinnast väeosadesse. Sõjaväemasinaid eskordib Tallinna piires sõjaväepolitsei.
Suurtükiväepataljoni, Õhutõrjepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Kuperjanovi pataljoni sõidukid lahkuvad mööda Peterburi maanteed. Scoutspataljoni soomukid lahkusid mööda Paldiski maanteed.
Vabaduse väljakul korraldatud kaitsejõudude paraadil osales üheksa kompaniid, kuus patareid ning kolm rühma kaitseväelasi ja kaitseliitlasi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemast Sõjakoolist, Staabi- ja Sidepataljonist, Vahipataljonist, Kuperjanovi jalaväepataljonist, Viru jalaväepataljonist, Mereväest, Kaitseliidu Harju malevast ja Sisekaitseakadeemiast.
Motoriseeritud paraadmarsil sõitis Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel, Suurtükiväepataljon oli esindatud 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Tallinna malevast 81-mm miinipildujapatareiga ja 90 mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan.
Erinevalt varasemate aastate Vabariigi aastapäeva paraadidest marssisid üksused Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed Viru ringteeni, mis tegi paraadi marsruudi varasemast pikemaks ja pealtvaatajatele paremini vaadeldavaks.
Paraadi olid tulnud oma silmaga vaatama tuhanded tallinlased ja pealinna külalised. Pärast paraadi tutvusid pealtvaatajad paraadi osalenud kaitseväe tehnikaga.
-
Kaitseväelased Afganistanis tähistasid Vabariigi aastapäeva
Afganistanis teenivad kaitseväelased tähistasid täna Eesti Vabariigi 93. aastapäeva piduliku rivistusega.
Kaitseväelasi tervitasid videosilla vahendusel Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Kaitseväe juhataja Ants Laaneots. Vabariigi President õnnitles kaitseväelasi Vabariigi aastapäeva puhul ning tundis huvi, mis olukord valitseb jalaväekompanii vastutusalal ning milline on kohaliku elanikkonna suhtumine Eesti sõduritesse.
Afganistanis viibiv Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli andis auastmes ülendatud kaitseväelastele ohvitseri auastme diplomid.
„Te kannata oma varrukal Eesti lipu värve, need tuletavad meelde, et olete riigi ja rahva esindajad. Olete riiki esindanud väärikalt, seda on mulle kinnitanud nii kindral Chiswell kui ka kindral Mills, kes avaldasid kohtumistel teile tunnustust,“ ütles Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli rivistusel.
Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Viktor Kalnitski tänas Estcoy-11 kaitseväelasi hea töö eest ning kinnitas, et liitlased on Eesti sõdurite teenistusega rahul.
Lõunaks said kaitseväelased maitsta Eestist saadetud traditsioonilist pidupäevatoitu.
Eile osales brigaadikindral Väli Estcoy-11 lähikaitsepatrullis, kus tutvus ka jalaväekompanii ja Afganistani Rahvusliku Armee poolt mehitatava kontrollpunktiga. Estcoy-11 ülem major Ranno Raudsik andis brigaadikindral Välile ülevaate jalaväekompanii vastutusalast ja teenistusülesannetest.
„Võrreldes olukorda siin Wahidis aastatagusega siis edasiminek on olnud väga suur, vastutusala on suurenenud, julgeolekukontrolli all olevad piirkonnad on samamoodi suuremad,“ ütles brigaadikindral Neeme Väli, kes külastas Eesti kaitseväelasi Afganistanis ka möödunud aasta Vabariigi aastapäeval.. „Me suudame pakkuda turvalisemat elukeskkonda palju rohkematele Afganistani elanikele kui varem.“
Estcoy-11 ülem sõnul on jalaväekompanii eesmärgiks domineerida vastutusalal Nad-e-Ali põhjapoolses osas ning näidata rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kohalolekut. Kompanii ülesandeks on kohaliku elanikkonna kaitsmine ja Talibani võitlejate tegevuse segamine.
Piduliku vastuvõtu korraldasid ka sõjaväebaasis Camp Bastion teenivad Eesti logistikud. Vastuvõtule olid kutsutud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude Edelaregiooni Väejuhatuse staabis teenivad Eesti staabiohvitserid ning liitlased Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi relvajõududest.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku ligi 165 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Brigaadikindral Väli arutas liitlastega koostööd Lõuna-Afganistanis
Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus teisipäeval Lõuna-Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekujõudude Edela Regionaalse väejuhatuse ülema kindralmajor Richard Millsiga. Peastaabi ülem sai kohtumisel ülevaate olukorrast ja tegevusplaanidest Helmandi ja Nimrozi provintsides.
„Eesti jalaväekompanii kaitseväelased on professionaalid ja nad teevad väga head tööd võitluses valitusvastaste võitlejatega ning Afganistani Rahvusliku Armee üksuse juhendamisel,“ ütles kindralmajor Mills. „Tahaksin tõsta esile Estcoy panust kohalikule elanikkonnale julgeolekukeskkonna loomisel.“
Ühtlasi andis brigaadikindral Väli kindralmajor Millsile üle Kaitseväe Eriteenete risti. Kindralleitnant Ants Laaneots autasustas kindralmajor Millsi Eesti kaitseväe toetamise eest NATO Afganistani operatsioonil. Tema juhtimisel on suudetud saavutada märkimisväärseid edusamme Helmandi provintsi julgeoleku arendamise valdkonnas.
Peastaabi ülem kohtus teisipäeval ka Lashkar Gah baasis Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Chiswelli ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna juhi Michael O'Neilliga.
Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral James Chiswell tõi esile Afganistani Rahvusliku Politsei positiivset ja kiiret arengut viimase aasta jooksul. Brigaadikindral Chiswell pidas tähtsaks, et politseisse on õnnestunud värvata isikkoosseisu ka kohaliku elanikkonna seast. Helmandi väekoondis korraldab nii politsei kui ka Afganistani Rahvusliku Armee väljaõpet.
Helmandi väekoondise ülem märkis, et Afganistani Rahvuslikus Armees on tekkimas uuem põlvkond ohvitsere, kes on saanud piisava sõjalise juhtimise alase ettevalmistuse. Brigaadikindral Chiswelli sõnul Afganistani armee juhtimisvõime kasvab ja sellega seoses koalitsiooni abi järjest väheneb. Afganistani armee vajab veel siiski NATO poolset logistilist toetamist.
Helmandi ülesehitusmeeskonna juht Michael O'Neill andis brigaadikindral Välile ülevaate ülesehitusmeeskonna tööst provintsi omavalitsussüsteemi ülesehitamisel ja arendamisel. Käesoleva hetke põhiülesandeks on vastutuse üleandmise planeerimine kuni aastani 2014.
Kaitseväe Peastaabi ülem külastab visiidil ka patrullbaasi Wahid, kus tutvub jalaväekompanii Estcoy-11 teenistusega.
1. märtsist jätkab brigaadikindral Väli teenistust Eesti Vabariigi sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
-
Vabariigi aastapäeva paraad algab 24. veebruaril kell 11 Vabaduse väljakulKaitsevägi tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva ajaliselt lühendatud paraadiga, kuid üksuste arvus ja paraadmarsi pikkuses muutusi ei tule.
Paraadi algus on kell 11 ning üksused rivistuvad Vabaduse Väljakule 10.40. Külma ilma tõttu jätab kaitseväe juhataja ära paraadüksuste ülevaatuse ning Vabariigi President tervitab paraadväljakul kõiki üksusi korraga, mitte ei tervita lippu ja paraadüksust eraldi, nagu see on olnud tavaks.
Paraadüksuste möödamarsi kavas muutusi ei ole. Selle aasta paraad erineb mõnevõrra eelmistest Vabaduse väljakul Eesti riigi sünnipäeva auks peetud paraadidest. Paraadil osalejad marsivad Vabaduse väljakult edasi mööda Pärnu maanteed Viru ringteeni, mis teeb paraadi marsruudi varasemast pikemaks ja pealtvaatajatele paremini vaadeldavaks.
Paraadil marsivad jalgsi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksused Harju ja Tallinna malevatest. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadetid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Tallinna malevast 81-mm miinipildujapatareiga ja 90 mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan.
Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika, teiste hulgas ka eelmise aasta lõpus kaitseväe kasutusse saabunud soomuk Sisu XA-188.
Kaitsejõudude paraadi peaproov on täna kell 22 Vabaduse väljakul. Seoses peaprooviga suletakse liikluseks Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahel, Vabaduse väljak ja Komandandi tee, osaliselt suletakse liiklus Endla tänaval Suur-Ameerika tänava ja Tõnismäe tänava vahel kella 22 st kuni paraadi peaproovi lõpuni orienteeruvalt 24. Kaitsevägi loodab tallinlaste ja pealinna külaliste mõistvale suhtumisele. -
Kaitsejõudude paraadi peaproov algab homme kell 22 Vabaduse väljakul
Homme, 23. veebruari õhtul kell 22 algab Vabaduse väljakul Kaitsejõudude paraadi pearoov. Seoses peaprooviga suletakse liikluseks Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahel, Vabaduse väljak ja Komandandi tee, osaliselt suletakse liiklus Endla tänaval Suur-Ameerika tänava ja Tõnismäe tänava vahel kella 22 st kuni paraadi peaproovi lõpuni orienteeruvalt 24. Kaitsevägi loodab tallinlaste ja pealinna külaliste mõistvale suhtumisele.
Vabariigi aastapäeva paraad algab 24. veebruaril kell 11 Tallinnas Vabaduse väljakul.
Paraadiks rivistub Vabaduse väljakule üheksa kompaniid, kuus patareid ning kolm rühma kaitseväelasi ja kaitseliitlasi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemast Sõjakoolist, Staabi- ja Sidepataljonist, Vahipataljonist, Kuperjanovi jalaväepataljonist, Viru jalaväepataljonist, Mereväest, Kaitseliidu Harju malevast ja Sisekaitseakadeemiast. Neid saadavad paraadil kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestrid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Tallinna malevast 81-mm miinipildujapatareiga ja 90 mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan.
Kaitsejõudude selle aasta paraad erineb mõnevõrra eelmistest Vabaduse väljakul Eesti riigi sünnipäeva auks peetud paraadidest. Paraadil osalejad marsivad Vabaduse väljakult edasi mööda Pärnu maanteed Viru ringteeni, mis teeb paraadi pealtvaatajatele paremini vaadeldavaks. Tehnika pöörab Vabaduse väljakult Kaarli puiesteele ja ühineb pärast tagasipööret jalaväeüksustega. Paraad lõpeb Viru ringil.
Paraadi eelproov on 23. veebruaril kell 11 Mereväebaasis Tallinnas. Motoriseeritud üksusi eskordib Tallinnas sõjaväepolitsei.
-
Kaitseväe juhataja: riigikaitse tase sõltub ohvitserikorpuse professionaalsusest ja pühendumusest
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis täna keskpäeval Eesti Sõjamuuseumis üle vanemohvitseride auastmetunnused ning kaitseväe teenetemärgid.
„Auastmes ülendamine tähendab kohustust teenida riiki ja rahvast veelgi jäägitumalt, kasutada oma seniseid teadmisi ja teenistuskogemusi vanemohvitserile väärikalt – kuid nüüd juba kõrgemal tasandil,“ ütles kindralleitnant Laaneots auastmetunnuste üle andmisel. „Teie, kes te vanemohvitseridena moodustate tähtsa osa Eesti ohvitserikorpusest, peate alati meeles pidama, et teie järgi joonduvad nooremohvitserid, allohvitserid ja sõdurid.“
Kaitseväe juhataja kinnitas, et riigikaitse tase igas riigis sõltub eelkõige ohvitserikorpusest – selle professionaalsusest ja pühendumusest oma teenistusele.
Vabariigi President ülendas viis ohvitseri kolonelleitnandi auastmesse ja ühe mereväelase auastmesse kaptenleitnant. Teiste seas sai kolonelleitnandi auastme Kaitseväe Logistikakeskuse staabiülem Kalev Koidumäe.
Majori auastmesse ülendas president kokku 17 kaitseväelast ja kaitseliitlast, kaptenmajori auastme said kaks mereväeohvitseri. Teiste seas said majori auastme Afganistanis teeninud reservohvitser, kirurg Tiit Meren ning Kõrgema Sõjakooli tankitõrje õppesuuna ülem ja ajalooliste seiklusromaanide autor Tamur Kusnets.
Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindralleitnant Laaneots kaitseväelasi ja riigiametnikke Kaitseväe Teenetemärgiga ja Kaitseväe Teeneteristiga. Kaitseväe Teenetemärgi panuse eest kaitseväe arengusse pälvis Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, Kaitseväe Teeneteristi riigikaitseliste teenete eest pälvisid Eesti sõjaline esindaja NATO juures kindralmajor Vello Loemaa ja Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli.
Kaitseväe Teeneteristi said teiste seas kaitseministeeriumi osakonnajuhataja Jonatan Vseviov, Kaitseväe Peastaabi eelarve- ja rahandusosakonna ülem kolonelleitnant Aivar Vilbre ning vabadusvõitleja Enn Tarto.
-
Afganistanis teenivad kaitseväelased valivad RiigikoguAfganistanis teenivad Eesti kaitseväelased valivad 22. ja 23. veebruaril Riigikogu. Hääletamise viib läbi Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp.
„Kõigis Eesti välisesindustes on tagatud võimalus hääletada, kuid Afganistani puhul tuleb arvesse võtta keerulisemaid olusid. Korraldasime hääletamise Helmandis, et Eesti kaitseväelased ei jääks valimisprotsessist eemale,“ ütles Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp.
„Kui sina ei vali, siis valitakse sinu eest,“ ütles teisipäeval sõjaväebaasis Camp Bastion hääletanud Eesti kontingendi allohvitser vanemveebel Taavi Mandriks. „Kui ei käi valimas, ei tasu oodata ka muutusi.“
Vanemveebel Mandriksi sõnul on valimistel osalemine kaitseväelaste jaoks ainus võimalus poliitikas kaasa rääkida.
Teisipäeval valivad Riigikogu sõjaväebaasis Camp Bastion logistilise toetuselemendi NSE-10 kaitseväelased ning Edela Regionaalses Väejuhatuses teenivad Eesti staabiohvitserid.
Kolmapäeval saavad patrullbaasis Wahid anda oma hääle jalaväekompanii Estcoy-11 liikmed.
Kaitseväelastel on võimalus osaleda interneti vahendusel ka elektroonilisel hääletamisel.
Afganistanis on teadaolevalt ligi 200 eestlast, kellest 165 on kaitseväelased. Eesti asjur viib valimised läbi pealinnas Kabulis, Helmandi provintsis sõjaväebaasis Camp Bastion ja patrullbaasis Wahid.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku ligi 165 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Sõjaväelogistikud saavad endale marsiHomme annetab Politsei- ja Piirivalveameti Orkestri peadirigent Arvi Miido iseseisvuspäevale pühendatud pidulikul rivistusel Kaitseväe Logistikakeskusele marsi „Ex nobis dependet!“.
„Otsustasin teha selle kingituse, kuna Eesti kaitseväe kontekstis on 93 aastane üksus juba piisavalt vana ja väärikas üksus, et olla oma marsi omanik. Sõjaväelogistikutest sõltus Rahvaväe võitlusvõime Vabadussõjas ning neist sõltub täna Eesti sõduri käekäik nii kodumaal, Afganistani sõjakoldes, aga ka Eesti kaitsevõime tervikuna,“ ütles Arvi Miido.
Marsi nimi „Ex nobis dependet!“ (Meist sõltub!) on lipukiri, mis pärineb Kaitseväe Logistikakeskusele möödunud aasta 22. juunil annetatud lipult.
Politsei- ja Piirivalveameti Orkestri peadirigent Arvi Miido on lõpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli R. Kasemägi metsasarveklassis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia U. Uustalu ja K. Kauksi metsasarve- ja P. Raiki dirigeerimisklassi. Ta on töötanud muusiku- ja peadirigendina Kutselises Puhkpilliorkestris Helikon ning alates 1992.a. peadirigendina ja orkestri ülemana Eesti Piirivalve Orkestris.
Arvi Miido on komponeerinud mitmed Eesti Vabariigis tseremooniatel esitatavaid heliteoseid, sh „Lipumarss“ ja „Pidulik signaal“ ning rivimarsid „Piirikaitsjate marss“, „Marss Glamour“, „Lainte harjal“, „ESTO 2000“. Samuti on ta seadnud hulgaliselt muusikat puhkpilliorkestrile nagu R. Tobias Avamäng „Julius Caesar“ ja „Walpurgi burlesk“, E. Kapi „Pidulik proloog“, V. Kapi „Intermezzo“ - kokku üle 100 orkestriseade, mis on salvestatud ka mitmetel helikandjatel.
Kaitseväe Logistikakeskus on taasiseseisvunud Eesti Vabariigis esimene kaitseväe struktuuriüksus, millele annetatakse oma nimeline marss. -
Ameerika Ühendriikide Staabiülemate Komitee esimehe admiral Mullen´i õnnitlus kaitseväe juhatajale Vabariigi aastapäeval.
Kindralleitnant Ants Laaneots
Kaitseväe juhtaja
Austatud kindral Laaneots
Õnnitlen Teid ja teie kaitseväelasi Ameerika Ühendriikide relvajõudude meeste ja naiste ning Staabiülemate Komitee poolt Iseseisvuspäeva puhul.
Võite olla uhked oma maa saavutuste ja edu üle. Mulle on alati muljet avaldanud Eesti järjepidev ja tähendusrikas panus regionaalsesse julgeolekusse, stabiilsusse ja arengusse. Eriti tahan Teid tänada jätkuva toetuse eest operatsioonile Afganistanis, kus eestlased ja ameeriklased jätkavad külg-külje kõrval võitlust Afganistani kõige karmimas osas. Teie kestev pühendumus jagatud väärtustele – vabadusele ja võrdsusele – tõstab Eesti esile kui usaldusväärse sõbra ja liitlase.
Õnnitlen Teid Iseseisvuspäeva puhul ja soovin kõigile eestlastele jätkuvat edu ja hüvangut saabuvateks aastateks.
Siiralt
M.G.Mullen
Admiral, USA Merevägi