Uudised
-
Lahingukoolis lõpetas reservrühmaülemate kursuse 95 aspirantiKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis lõppes täna reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele.
Eile öösel ristiti õppurid vanade traditsioonide kohaselt tule ja mõõgaga reservohvitserideks. Tänasel pidulikul tseremoonial andis Lahingukooli ülema kohusetäitja kapten Aimar Toming kursuse edukalt lõpetanud 95-le ajateenijale kursuse lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid.
„Loodan, et saite läbitud kursusel piisavad eelteadmised, mis aitavad teil väeosades praktika käigus rühmaülema ülesannetega edukalt hakkama saada,“ ütles kapten Toming. „Kui kogu senine väljaõpe on olnud teie isiklik pingutus, siis edaspidi hakkate te vastutama kogu üksuse tegevuse eest.“
„Kursuse priimuseks sai instruktorite poolt antud tagasiside põhjal aspirant Rauno Kinkar Viru Jalaväepataljonist, kes paistis silma aktiivsuse ja heade juhiomadustega, samuti olid tal head hinded teoreetilistest arvestustest," ütles kursuse ülem leitnant Tarvo Planken, kes on kindel, et aspirant Kinkarist ja veel paljudest kursuse lõpetajatest saavad head rühmaülemad.
Aspirandid õppisid seitsmenädalasel kursusel jalaväe rühmaülema baasteadmisi – juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.
Reservrühmaülemate baaskursust ajateenijatele Lahingukoolis viidi läbi 50. korda. Ajateenijate mõeldud rühmaülemate kursuseid alustati Lahingukoolis 1997. -
Kaitsevägi harjutab paraadiks
Kaitseväe ettevalmistused Eesti Vabariigi 93. aastapäeva paraadiks koguvad hoogu.
Vähem kui nädala pärast korraldatava paraadi jaoks harjutavad nii jalaväelased, sideväelased, kadetid, õhutõrjujad, suurtükiväelased, kaitseliitlased, mere- ja õhuväelased, kui kaitseväe orkester.
"Paraadiks ettevalmistused käivad sel aastal väeosapõhiselt, mis tähendab,et ära on jäänud üksuste edasi tagasi liigutamine ja sõduritel on olnud rohkem aega oma oskuste lihvimiseks," ütles Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel."Oma koduväeosades harjutamine tähendab seda, et sõdurid harjutavad suurema õhinaga ja samuti on nii võimalik paremini viimistleda üksikvõitleja oskusi."
Ajateenijatest ja kaadrikaitseväelastest koosnev orkester peab paraadiks selgeks saama üheksa erinevat marssi. Kaitseliitlased on harjutanud juba mitu nädalavahetust ja ka sel nädalavahusel seisavad neil ees paraadiproovid.
Pidupäevaks valmistuvad ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ja kaitseliitlased harjutavad muu hulgas valvesammu, käsklust „paremale vaat“, möödamarssi ning tervitustele ja õnnesoovidele vastamist. Paraadil tehnikaga liikuvate üksuste autojuhid harjutavad kolonnis sõitmist ja joondumist, sest paraadil tuleb sõita kindla piki- ja külgvahega ning jälgida piki- ning külgjoondumist.
Kaitsejõudude paraadi pearoov on 23. veebruari õhtul kell 22 Vabaduse väljakul. Seoses peaprooviga suletakse liikluseks Kaarli puiestee Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahel, Vabaduse väljak, Komandandi tee ning osaliselt suletakse liiklus Endla tänaval Suur-Ameerika tänava ja Tõnismäe tänava vahel 23. veebruaril kella 22 st kuni paraadi peaproovi lõpuni orienteeruvalt 24. Kaitsevägi loodab tallinlaste ja pealinna külaliste mõistvale suhtumisele.
Vabariigi aastapäeva paraad algab 24. veebruaril kell 11 Tallinnas Vabaduse väljakul. Kui ilm on väga külm, siis võib kaitsejõudude paraad olla tavapärasest lühem. Otsuse paraadi ajalise pikkuse kohta langetab kaitseväe juhataja pärast konsultatsioon kaitseministri, peaministri ja Vabariigi Presidendiga järgmisel kolmapäeval.
Kaitsejõudude selle aasta paraad erineb mõnevõrra eelmistest Vabaduse väljakul Eesti riigi sünnipäeva auks peetud paraadidest. Paraadil osalejad marsivad Vabaduse väljakult edasi mööda Pärnu maanteed Viru ringteeni, mis teeb paraadi pealtvaatajatele paremini vaadeldavaks.
Paraadil marsivad jalgsi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksuse Harju malevast. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia kadetid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Tallinna malevast 81-mm miinipildujapatareiga ja 90 mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan.
-
Brigaadikindral Väli andis kolonel Terrasele üle peastaabi juhtimiseBrigaadikindral Neeme Väli andis täna Kaitseväe Peastaabi ees korraldatud pidulikul rivistusel kolonel Riho Terrasele üle peastaabi juhtimise ja lipu.
Kindral Väli tänas peastaabi kaitseväelasi ja ametnikke ning kinnitas, et jätkab tihedat koostöö Kaitseväe Peastaabiga ka Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
„Bürokraatialahingud tuleb kõrvale jätta,“ ütles kolonel Riho Terras oma kõnes. „Ametnike ja kaitseväelaste teenistuse ühiseks eesmärgiks on kaasaaegne kaitsevägi ja usutavalt kaitstud Eesti.“
Kaitseväe Peastaabi lipu üleandmisel olid kohal kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel, Mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja asekantslerid, Eestis resideerivad välisriikide kaitseatašeed Lipu üleandmise tseremoonial olid rivis Kaitseväe Peastaabi ohvitserid, allohvitserid ja ametnikud.
Kolonel Terras teenib kaitseväes 1991. aastast. Ta on teeninud Kalevi pataljonis, olnud Vahipataljoni ülem, Kaitseliidu staabiülem, juhtinud Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonda, olnud peastaabi ülema asetäitja operatiivalal. Aastatel 2001-2004 oli Terras kaitseatašee Saksamaal, 2007. aastal teenis ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissiooni staabiülema asetäitja ametikohal. Aastatel 2008-2010 oli ta kaitseministeeriumi kantsler.
Terras on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud magistrikraadi riigi-ja ühiskonnateaduste alal Bundeswehri ülikoolist, lõpetanud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ja Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži Londonis (Royal College of Defence Studies).
Brigaadikindral Väli jätkab teenistust Eesti Vabariigi sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures 1. märtsil 2011. -
Mereväe tuukrid harjutasid Saadjärvel jääsukeldumist
Mereväe miinituukrid harjutasid möödunud nädalal Tartu külje all Saadjärvel jääsukeldumist.
Laagri eesmärgiks oli harjutada mobiilse üksuse toimetulekut talvistes oludes, sukeldumisoperatsioonide ning demineerimisalaste harjutuste läbiviimist.
„Laagri püstitamine ning töötingimuste loomine järve kaldale oli oodatust raskem tänu rasketele lumeoludele ja võttis planeeritust veidi kauem aega. Samuti oli raskusi jäält külmunud lumekooriku eemaldamisega ja jäässe augu raiumisega, sest jää oli paks ning mitmekihiline, kuid kõik sujus siiski plaanipäraselt. Esimesed sukeldumised tegime õhtupimeduses,“ ütles miinituuker seersant Mihkel Naagel.
Miinituukrid harjutasid läbi jää kukkunud lõhkemata lõhkekeha otsimist ning identifitseerimist ja seejärel selle pinnale tõstmist ohutust kaugusest. „Järve põhi oli kaetud paksu mudakihiga, mis raskendas oluliselt lõhkekeha leidmist ning identifitseerimist,“ ütles Naagel.
Päeva teises pooles püstitasid tuukrid jääaugule telgi ja harjutasid sukeldumist telgist. Naageli sõnul oli tajutav temperatuur umbes -20 kraadi ja tuul tugev.
Möödunud nädalane jääsukeldumislaager oli mereväe tuukrigrupi jaoks esimene, mis viidi läbi iseseisva üksusena.
-
Sõjaväelogistikud ja Põhja Kaitseringkond osalevad CISM-i rännakul Day Run
Homme, 18. veebruaril korraldab Logistikapataljon Harku metsas ja Põhja Kaitseringkond Männiku metsas sõjaväelise rännaku Day Run.
Day Run on Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) algatusel kõiki maailma jõustruktuure sümboolselt ühendav rahvaspordiüritus, mida korraldatakse kogu maailmas kuuendat korda. Homsel rännakul saavad osalejad vastavalt oma võimetele läbida kas 5 km, 10 km, 15 km või 20 km. Logistikapataljoni üritus algab kell 10 Nõmme spordikeskuse juures.
„Täna võime juba kindlalt öelda, et Day Run-il on oma koht kaitseväe sporditraditsioonides. Sõjaväelogistikud annavad endast parima, et osalejatele jääks sellest lõbusast, sportlikust ja meeskonda ühendavast päevast hea mälestus. Praeguste ilmadega on see ka enese proovilepanek enne Tartu maratoni,“ ütles Logistikapataljoni ülem major Gunnar Havi.
Sõjaväelogistikud on sel aastal kutsunud rännakule osalema Kaitseväe Peastaabi, Maaväe Staabi, Mereväe, Lennubaasi, Vahipataljoni, Sõjaväepolitsei, Staabi- ja Sidepataljoni ja Eesti Reservohvitseride Kogu.
Möödunud aastal osales rännakul ligi 300 000 sõjaväelast 42-st riigist. Eestis oli osalejaid 600.
Kaitseväe Logistikakeskus Logistikapataljon korraldab Eestis Day Run-i juba kolmandat korda. Põhja Kaitseringkonn jaoks on selle ürituse korraldamine esmakordne.
-
Põhjala lahingugrupi ülem andis Eesti valmidusüksustele kõrge hinnangu
Täna Eestit külastanud Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi ülem Rootsi brigaadikindral Stefan Andersson andis Eesti valmidusüksusele kõrge hinnangu.
”Kui Euroopa Liit otsustab Põhjala lahingugrupi konfliktipiirkonda saata, on Eesti üksused selleks kindlalt valmis,” ütles brigaadikindral Andresson. ”Eesti on hästi treenitud, professionaalne ja usaldusväärne meeskonnaliige, ilma Eesti sõduriteta ei saaks lahingrupp operatsioonile minna,” ütles brigaadikindral Andersson, kes tutvus täna 1. Jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoniga Paldiskis ning külastas Kaitseväe Peastaapi.
Eesti kaitsevägi panustab Põhjala lahingugruppi 51-liikmelise meeskonnaga, mille moodustavad Scoutspataljoni staabikaitserühm, rahvuslik toetuselement oma üksuste toetamiseks (NSE), liikumise ja transpordi koordinatsiooni meeskond (MOVCON), sõjaväepolitsei uurija ja staabiohvitserid.
Lahingugrupi ülema sõnul kasutab Eesti kaitsevägi oma ressursse hästi erinevatele missioonidele panustades ning kiitis missioonikogemusega sõdureid ning nende pühendumust. ”Eesti sõduritega kohtumine meenutas mulle, miks ma kunagi sõjaväelase elukutse valisin,” ütles Andersson.
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi. Lahingugrupp on reageerimisvalmiduses selle aasta 1. jaanuarist 30. juunini. Oma visiidi käigus külastab brigaadikindral Andersson kõigi liikmesriikide valmidusüksusi.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse. Korraga hoitakse reageerimisvalmiduses kahte lahingugruppi. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. EL lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.
Eesti on varem panustanud Põhjala lahingugruppi 2008. aastal staabikaitserühma, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonna ja staabiohvitseridega.
-
Eesti Vabariigi aastapäeva paraad algab kell 11 Vabaduse väljakul
Kaitsevägi tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva paraadiga Tallinnas Vabaduse väljakul neljapäeval, 24. veebruaril, kell 11.
Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
Paraadiks rivistub Vabaduse väljakule üheksa kompaniid, kuus patareid ja kolm rühma kaitseväelasi, kaitseliitlasi ning Sisekaitseakadeemia kadette, keda saadavad paraadil kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestrid.
Selle aasta paraad erineb mõnevõrra eelmistest Vabaduse väljakul Eesti riigi sünnipäeva auks peetud paraadidest. Paraadil osalejad marsivad Vabaduse väljakult edasi mööda Pärnu maanteed Viru ringteeni, mis teeb paraadi marsruudi varasemast pikemaks ja pealtvaatajatele paremini vaadeldavaks.
Paraadil marsivad jalgsi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksuse Harju malevast. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia kadetid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Tallinna malevast 81-mm miinipildujapatareiga ja 90 mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan.
Üksuste rivistamine algab Vabaduse väljakul kell 10.15.
Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika, teiste hulgas ka eelmise aasta lõpus kaitseväe kasutusse saabunud soomuk Sisu XA-188.
Paraadil osalevad üksused saabuvad Tallinna 23. veebruaril.
-
NATO kindral: väljaõppe ühtlustamiseks on liitlastel tahe olemas.Täna lõppes Tallinnas nädal aega kestnud NATO väljaõppekonverents, mis koondas pea 200 kaitseväelast ja asjatundjat NATO ja partnerriikide sõjaväeakadeemiatest, väljaõppekeskustest ja rahvusvahelistest staapidest.
„Lõppenud konverents oli esimene, mille eesmärgiks oli ühtlustada ja sünkroniseerida väljaõpet ja haridust nii NATO-siseselt kui partnerriikide vahel,“ ütles NATO Arendusväejuhatuse staabiülema asetäitja väljaõppe alal kindralleitnant Karlheinz Viereck.
Kindralleitnant Vierecki sõnul tihendas eri osapoolte kokku toomine ühisele üritusele oluliselt riikide ja organisatsioonide vahelist võrgustikku, suurendas üksteisemõistmist ja arusaamist väljakutsetest, mis liitlaste ees seisavad. „Konverents näitas, et vajadus ja huvi NATO väljaõppe ja hariduse valdkonda ühtlustada, tõhustada ning kättesaadavamaks muuta on olemas nii NATO struktuurides, kui ka liikmes- ja partnerriikides”.
Konverentsi korraldasid NATO Arendusväejuhatus ja Eesti kaitsevägi. Kindralleitnant Viereck tänas kaitseväge konverentsile osutatud toetuse eest ja kinnitas, et ilma vastuvõtva riigi toetuseta poleks tulemus olnud nii positiivne.
Konverents keskendus liitlaste sõjaliste väljaõppeplaanide sünkroniseerimisele eri tasandite vahel, et siduda individuaalne ja üksuste sõjaline väljaõpe operatsioonide ja õppustega paremaks tervikuks ja muutuvatele vajadustele kiirelt kohaldatavaks.
Esmakordselt hõlmas üks konverents teemasid, mida varasematel aastatel on käsitletud nelja konverentsi ja 26 töögrupi töö raames.
"NATO ajaloos esmakordselt rakendatav konverentsi formaat annab liitlasriikide väljaõppekavade koordineerimise ja sünkroniseerimisega tegelevatele kaitseväelastele võimaluse vahetumalt ja tõhusamalt suhelda ning säästab oluliselt rahalisi ressursse,“ ütles NATO Arendusväejuhatuses teeniv Eesti staabiohvitser kolonelleitnant Aivar Toom.
Eraldi alakonverents oli pühendatud Afganistani operatsioonil osalevate üksuste ettevalmistusele, samuti käsitleti järgmise viie aasta suuremaid NATO õppusi ning riikide õppeasutuste ja väljaõppekeskuste vahelise võrgustiku arendamist.
Eestist osalesid konverentsil Balti Kaitsekolledži, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Peastaabi ja Maaväe esindajad ning NATO Arendusväejuhatuses väljaõppe alal teeniv Eesti ohvitser.
-
Esmaspäeval algas Tallinnas oluline NATO väljaõppekonverentsEile algas Tallinnas kaitseväe ning NATO Arendus- ja operatiivväejuhatuste korraldatud väljaõppekonverents, millest võtab osa ligi 200 kaitseväelast kõigi NATO liikmesriikide ja mitmete partnerriikide sõjaväeakadeemiatest, väljaõppekeskustest ja rahvusvahelistest staapidest.
„Käesolev konverents keskendub liitlaste sõjaliste väljaõppeplaanide sünkroniseerimisele eri tasandite vahel, et siduda individuaalsel, üksuste, õppuste ja sõjaliste operatsioonide tasandil antav sõjaline väljaõpe paremaks tervikuks ja muutuvatele vajadustele operatiivselt kohaldatavaks,“ ütles NATO Arendusväejuhatuse staabiülema asetäitja kindralleitnant Karlheinz Viereck, kes on NATO kõrgeim väljaõppe koordineerija.
Esindusliku konverentsi näol on tegemist NATO liikmes- ja partnerriikide sõjalise väljaõppe sidustamist koordineeriva konverentside paketiga, mille teeb eriliseks asjaolu, et esmakordselt hõlmatakse ühel konverentsil väljaõppeteemasid individuaalsel, üksuste, õppuste ja sõjaliste operatsioonide tasandil, mida varasemalt on käsitletud eraldi nelja konverentsina ja 26 töögrupi tööna.
"Muutunud ja NATO ajaloos esmakordselt rakendatav konverentsi formaat annab liitlasriikide väljaõppekavade koordineerimise ja sünkroniseerimisega tegelevatele kaitseväelastele võimaluse vahetumalt ja tõhusamalt suhelda ning säästab oluliselt finantsressursse,“ ütles NATO Arendusväejuhatuses teeniv Eesti staabiohvitser kolonelleitnant Aivar Toom.
Eraldi alakonverents on pühendatud Afganistani operatsioonil osalevate üksuste ettevalmistusele, samuti käsitletakse järgmise viie aasta suuremaid NATO õppusi ning riikide õppeasutuste ja väljaõppekeskuste vahelise võrgustiku arendamist.
Eestist osalevad konverentsil Balti Kaitsekolledži, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Peastaabi ja Maaväe esindajad ning NATO Arendusväejuhatuses väljaõppe alal teeniv Eesti ohvitser.
NATO väljaõppekonverents Tallinnas lõpeb reedel.
-
NATO kindralid arutasid kaitseväe juhatajaga väljaõppeteemasidNATO kindralid arutasid täna kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga väljaõppe tõhustamise võimalusi kollektiivkaitse raames ning Tallinnas paikneva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse edasiarendamise teemadel.
NATO Arendusväejuhatuse kõrgeim väljaõppe koordineerija kindralleitnant Karlheinz Viereck ja NATO Operatiivväejuhatuse sõjaliste üksuste valmisoleku eest vastutav brigaadikindral Giorgio Spagnol vestlesid kohtumisel kaitseväe juhatajaga Kaitseväe Peastaabis NATO kollektiivkaitse arendamiseks läbiviidavate ühisõppuste, Balti Kaitsekolledži väljaõppeprogrammi mitmekesistamise, Tallinnas paikneva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse võimekuse kasutamise ja edasiarendamise ning väljaõppe tõhustamise teemadel.
Kindralleitnant Viereck tundis huvi Eesti kaitseväe väljaõppeliste prioriteetide vastu ja tõi NATO Arendusväejuhatuse poolt olulisena välja kõikehõlmava planeerimise osatähtsuse õppuste planeerimises eesmärgiga fokusseerida rõhuasetus NATO prioriteetsele võimearendusele ning muuta õppused efektiivsemaks ning odavamaks.
Kindralleitnant Viereck tänas kindralleitnant Laaneotsa mastaapse NATO liikmes- ja partnerriikide foorumi kokkukutsumise ja konverentsi sujuva korraldamise eest.
Kindralleitnant Viereck ja brigaadikindral Spagnol viibivad Eestis seoses osalemisega Tallinnas reedeni toimuval NATO väljaõppekonverentsil.