Uudised
-
Õhuvägi viib läbi reaktiivlennuki tüübikoolituse
Täna, 19. märtsil algas Ämaris õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskuses nädalapikkune õppereaktiivlennuki L-39 tüübikoolitus.
Koolitusel õpitakse muuhulgas õppereaktiivlennuki L-39 mootori ehitust ja erinevaid süsteeme, mõõteriistu, side- ja navigatsiooniseadmeid, erinevaid piiranguid, lennutehnilisi võimalusi, lennu planeerimist, ohuolukordade lahendamist, avariivarustuse kasutamist ja praktilist aerodünaamikat. Kursuse instruktoriks on Rein Porro.
Koolitatavatest pilootidest kaks on Läti õhuväest ja üks Eestist.
Õpikutena on kasutusel venekeelsed käsiraamatud, loengud viiakse läbi inglise keeles. Teoreetilisele koolitusele järgneb peatselt ka praktiline osa.
Õhuvägi rendib õppereaktiivlennukeid L-39 sihitajate koolituse läbiviimiseks.
-
Briti ohvitser tutvub tulevaste alluvate väljaõppega20.-21. märtsil külastab Eestit Briti kuninglike relvajõudude 12. mehhaniseeritud brigaadi pataljoni 1. Royal Anglian ülem kolonelleitnant Stuart Carver eesmärgiga tutvuda kevadel Afganistani suunduva jalaväekompanii Estcoy-4 väljaõppega.
Jalaväekompanii Estcoy-4 hakkab Afganistanis teenima pataljoni 1. Royal Anglian koosseisus kolonelleitnant Carveri alluvuses.
Teisipäeval tutvub kolonelleitnant Carver Paldiskis Scoutspataljoni väljaõppeprotsessi ning varustusega.
Kolmapäeval on kavas kohtumised Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Neeme Väli ja maaväe staabi ülema kolonelleitnant Indrek Sireliga.
Jalaväekompanii Estcoy-4 juhtkond osales 14.-19. jaanuarini Suurbritannias pataljoni õppusel Kush Dragon, mille käigus harjutati pataljoni tegutsemist tulevases operatsioonipiirkonnas. -
Kõrgem Sõjakool tähistab 88. aastapäeva patrullvõistlusegaKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool kutsub 88. aastapäeva tähistamiseks 2.-3. aprillil kaitseväelasi osalema esmakordselt korraldatavale patrullvõistlusele.
“Meie eesmärk ei ole pakkuda konkurentsi Erna retkele, loodame sellest kujunevat kooli traditsiooni, mis toob meie juurde nii Kõrgema Sõjakooli endised õppurid kui kaadrikaitseväelased üle kogu kaitsejõudude,” ütles Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuste veebel vanemveebel Urmas Abel.
Patrullvõistlusele on oodatud osalema kaitseväe allüksuste neljaliikmelised võistkonnad. Väikesearvulised võistkonnad peavad hakkama saama raskendatud ja pingelistes tingimustes erinevate keeruliste ülesannetega.
Patrullvõistluse rada on linnulennult 25 km pikkune ja see läbib erinevaid ajaloolisi paiku. Võistlusrajal on viis kontrollpunkti, milles on kolm alaülesannet. Võistlusel pannakse distantsi kiirest läbimisest rohkem rõhku kontrollpunktides sooritatavatele ülesannetele. Võistkondade liikumist võistlusrajal jälgib ning segab vastutegevus.
Kõigil kellel on huvi võistlemise vastu, saavad lisainformatsiooni Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuste veeblilt vanemveebel Urmas Abelilt (56 660 628, [email protected]).
Patrullvõistlusel saab osaleda limiteeritud arv võistkondi, viimane registreerimise kuupäev on 26. märts 2007!
Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a., mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
Patrullvõistluse juhend on saadaval Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koduleheküljel: -
Kaitseväes teenib ja töötab üle tuhande naiseKaitseväes on 1047 naist, kellest 389 teenib kaadrikaitseväelasena, moodustades 14 protsenti kaadrikaitseväelaste üldarvust.
Kokku teenib kaitseväes 78 naissoost ohvitseri, 255 allohvitseri ning 56 sõdurit. Kõige kõrgema auastmega on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Merike Johanson.
Välisoperatsioonil osaleb praegu kümme naist, neist viis Bosnia-Hertsegoviinas, neli Afganistanis ja üks Kosovos.
658 naist töötab kaitseväes riigiametnikuna või töölepingu alusel. Kogu kaitseväe personalist moodustavad naised 27,7 protsenti. -
Kaitseväe juhataja algatas õhuväe ülema ja kaitsejõudude peastaabi uue ülema nimetamiseKaitseväe juhataja tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku pöörduda Vabariigi Presidendi poole kolonel Neeme Väli nimetamiseks Kaitsejõudude Peastaabi ülemaks ja kolonel Valeri Saare nimetamiseks Õhuväe ülemaks.
Kaitsejõudude Peastaabi senine ülem brigaadikindral Alar Laneman palus end ametist vabastada, põhjendades oma soovi pikaajaliste õpingutega välismaal, Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis Suurbritannias.
“Minu õpingud Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis kestavad peaaegu aasta,” ütles brigaadikindral Laneman. “Minu hinnangul ei saa kohusetäitja nii pikka aega Kaitsejõudude Peastaapi juhtida, sest kohusetäitja roll ei pruugi võimaldada kasutada ametivõimu täies ulatuses ning võib olla väliselt ebakindel või ebaselge.”
Jaanuari keskel asus brigaadikindral Laneman esimese Eesti ohvitserina õppima Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis. Jõuludeni kestva kursuse kuulajad on koloneli või kindrali auastmes ohvitserid, diplomaadid ja teised riigi- ja erastruktuurides töötavad kõrgemad ametnikud. 2001. aastal lõpetas Laneman Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemia.
Londoni kesklinnas asuv Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž on osa Ühendkuningriigi Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy). Kolledži eesmärgiks on arendada Suurbritannia ja välisriikide ohvitseride ning riigiametnike analüütilisi oskusi kaitse- ja julgeolekuvallas ning arendada strateegilist visiooni.
Kindral Lanemani õpingute ajal täitis Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohuseid tema esimene asetäitja kolonel Neeme Väli. Kolonel Neeme Väli on sündinud 1. juunil 1965 Paides. Ta on lõpetanud Bundeswehr’i staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaa Liitvabariigis ning Tartu Ülikooli Õigusinstituudi.
Kolonel Väli on teeninud Kaitseliidus kompaniiülema, malevapealiku, peastaabi ülema ja Kaitseliidu ülema kohusetäitjana. Ta on olnud kaitseväe juhataja nõunik, Kaitsejõudude Peastaabi vanemohvitser, NATO Põhja-Euroopa Väekoondise Staabi vanemohvitser, Kaitsejõudude Peastaabi planeerimise ja analüüsiosakonna ülem ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema esimene asetäitja.
Kolonel Valeri Saar on sündinud 28. juunil 1955 Valgas. Ta on lõpetanud Žitomiri Kõrgema Õhukaitse Raadioelektroonika Sõjakooli, Harkovi Õhukaitse Akadeemia akadeemilised kursused, Bundeswehr'i Staabi-ja juhtimisakadeemia Saksamaa Liitvabariigis ning kursused NATO Kaitsekolledžis Roomas.
Kolonel Saar on teeninud erinevatel raketitõrje insener-tehnilistel ametikohtadel endises Nõukogude armees. Pärast Eesti taasiseseisvumist teenis kolonel Saar Üksik Raadiotehnilise Õhukaitsepataljoni ülema, Õhuväe staabi ülema, Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja ja staabiülema asetäitjana NATO treeningmissioonil Iraagis.
Põhiseadus sätestab, et Vabariigi President nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Kaitseväe juhtkonna hulka kuuluvad Kaitsejõudude Peastaabi, väeliikide ja Kaitseliidu ülemad. -
Kaitseväe juhataja andis kätte reservohvitseride auastmetunnusedKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots andis täna Laidoneri muuseumis 18 vabatahtlikule reservohvitserile kätte auastmetunnused.
Kaitseväe juhataja rõhutas ohvitseridele kõneldes reservi olulisust, öeldes, et väikeriigid kasutavad sõjaväe kaaderkoosseisu tavaliselt rahuaegsete ülesannete täitmiseks, milleks on välisoperatsioonid, reservi ettevalmistamine, juhtimisstruktuuride loomine ning mehitamine.
“Reservi olemasolu, kvaliteeti, organiseeritust ja valmidust võib võtta kui ühte kõige otsustavamat osa nii agressiooni ära hoidmisel kui ka tõrjumisel,” ütles kindralmajor Laaneots. “Meie riigikaitse on üles ehitatud reservarmee põhimõttel.”
Kaitseväe juhataja tõstis esile vabatahtlike reservohvitseride tahet ja soovi kaitsta riiki, õppida ja areneda koos kaitseväega ning tõsta kaitsetahet.
Kindralmajor Laaneots avaldas lootust, et värsked reservohvitserid leiavad ka tulevikus oma töö, äride ja perede kõrvalt aega erialaseks väljaõppeks ja osalemiseks riigikaitses, sest kaitseväel on tarvis väga laia valdkonda erialaspetsialiste alates arstidest ja inseneridest kuni ajakirjanike ja juristideni.
Kaitseväe juhataja andis kätte Vabariigi Presidendi 14. veebruari käskkirjaga antud nooremleitnandi ja lipniku auastmete õlakud värsketele reservohvitseridele, kes läbisid möödunud aasta jooksul vabatahtlike reservohvitseride kursuse.
Vabariigi President ülendas nooremleitnantideks teiste seas kirjastaja Alo Murutari ja vandeadvokaat Indrek Tederi.
Vandeadvokaat Indrek Tederi sõnul oli tal kursusele minnes mõningane eelarvamus või isegi hirm, et Eesti kaitseväegi on samasugune või samalaadne, kui oli Nõukogude armee.
“See eelarvamus kummutus kohe, esimestel päevadel,” ütles Indrek Teder. “Eesti kaitseväe jaoks on erinevalt Nõukogud armeest kõige suuremaks väärtuseks inimene ja tema tervis. Moraalset õhkkonda ei anna võrreldagi. Eesti ohvitserid ja allohvitserid, kes meid Lahingukoolis treenisid, on oma ala tõelised professionaalid, väga head pedagoogid.”
Kaitseväe Lahingukoolis on praegu alustanud esimest õppemoodulit järgmine vabatahtlike reservohvitseride kursus.
-
Reservohvitserid saavad kätte auastmetunnused
Homme kell 11.30 annab kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots Laidoneri muuseumis 18 reservohvitserile üle auastmetunnused.
Kaitseväe juhataja annab üle Vabariigi Presidendi 14. veebruari käskkirjaga antud nooremleitnandi ja lipniku auastmete õlakud värsketele reservohvitseridele, kes läbisid möödunud aasta jooksul vabatahtlike reservohvitseride kursuse.
Teiste seas saavad auastmetunnused kätte kirjastaja Alo Murutar ja vandeadvokaat Indrek Teder.
-
Eesti meedikud tutvusid olukorraga Lõuna-Afganistanis
27. ja 28. jaanuaril tutvus kuuest meedikust koosnev delegatsioon Lõuna-Afganistanis Kandaharis asuvate meditsiiniasutustega.
Meedikud tutvusid visiidi käigus Kandahari lennuväljal asuvate eri tasandite (Role 2 ja Role 3) hospidalidega, samuti said ülevaateid üldisest olukorrast piirkonnas ja meditsiiniteenistusest Lõuna-Afganistanis.
Delegatsiooni kuulusid meedikud kaitseväest, sotsiaalministeeriumist, Tartu Ülikooli kliinikumist ja ka Eesti Reservohvitseride Kogu meditsiinisektsioonist. Delegatsiooni juhtis kaitseväe peaarst kapten Indrek Parts.
Meedikute visiidi eesmärgiks oli tutvuda võimaliku tulevikus käivituva Eesti meedikute missiooni tegevuspiirkonna olukorraga.
-
Kolonel Riho Terras vahetas Iraagis välja kolonel Valeri SaareKolonel Valeri Saar andis kolonel Riho Terrasele eilseks Iraagis üle NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja ametikoha.
”Meie eesmärgiks NATO treeningmissioonis on arendada Iraagi julgeolekujõude, lähtudes meie, NATO, oskusteabest, sest Iraagi olukorra lahenduse võti on Iraagi rahva taskus,” ütles kolonel Saar pärast kuus kuud kestnud missiooni. ”Staabiülema asetäitja vastutusrikka ülesande täitmine oli hindamatu rahvusvahelise koostöö kogemus. On suurepärane tunne juhtida rahvusvahelist meeskonda millesse kuuluvad USA, Hollandi, Portugali ja Taani kolonelid.”
Eesti ohvitserid täidavad NATO treeningmissioonil kahte ametikohta: staabiülema asetäitja (DCOS Support) ja administratsiooni ülem (Director of Staff). Alates eelmise aasta detsembrist täidab missiooni administratsiooni ülema ametikohta major Ragnar Koemets. Staabiülema asetäitjale allub kogu treeningmissiooni tegevust toetav osa – eelkõige kõik personali, logistika ja rahandusega seonduv.
NATO on Iraagis esindatud 200-liikmelise treeningmissiooniga. Otseselt või kaudselt panustavad Iraagi ohvitseride koolitusse kõik liikmesriigid, oma sõjaväelased on Iraaki NATO treeningmissiooni käsutusse andnud 19 riiki.
NATO treeningmissiooni ülesandeks on eelkõige iseseisva ja jätkusuutliku Iraagi armee arendamine ja toetamine, Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe ja varustusvajaduste koordineerimine, Iraagi sõjaväe arendamine tasemele, kus on olemas toimivad juhtimisstruktuurid ning mis suudab iseseisvalt välja õpetada oma ohvitsere ning allohvitsere.
NATO on oma treeningmissiooni eesmärgiks seadnud eelkõige Iraagi sõjaväe institutsioonide, juhtide ja juhtimisprotsesside arendamise. Eesmärgiks on aidata iraaklasi ise korraldada oma julgeolekujõudude väljaõpet ja ressursse ning olla iseseisvalt suuteline tagama oma maa elanike julgeolekut. Praegu on käimas üleminek treeningult ja väljaõppelt nõustamisele eesmärgiga suunata ja anda rohkem võimalusi taasloodud Iraagi armee ohvitseridele. Saavutatut on ülioluliseks hinnanud NTM-I ülem USA kindralleitnant Martin Demsey. Enne kindralleitnant Demseyt oli NTM-I ülemaks kindral David Petraus, kes äsja võttis üle koalitsioonivägede juhtimise Iraagis.
Varem teenis kolonel Terras Kaitsejõudude Peastaabi planeerimis- ja analüüsiosakonna ülemana ning kolonel Valeri Saar Õhuväe Staabi ülemana. -
Kaitseväe juhataja andis üle vanemohvitseride auastmed ja kaitseväe teenetemärgidKaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ütles täna Laidoneri muuseumis vanemohvitseride auastmete ja kaitseväe teenetemärkide ning eriteeneteristide üleandmisel, et inimesed on riigikaitse selgroog.
Kindralmajor Ants Laaneots ütles tseremoonial, et kuigi tehnoloogia on hoogsalt arenenud, ei suuda ei täna ega tulevikus ükski arvuti asendada sõjalist juhti. “Sõjalised juhid, allohvitserid ja ohvitserid, on see aju, närvisüsteem, kelle moraal, kogemused, teadmised ja oskused hoiavad koos ning panevad toimima sõjalise organismi,” ütles kindralmajor Laaneots.
“Kaitseväe kõige hinnalisem vara on ohvitserid ja vanemallohvitserid,” ütles kaitseväe juhataja. “Relvad ja varustus on kasutud, kui nende jaoks puuduvad hea väljaõppega, organiseeritud meeskonnad.”
Kaitseväe juhataja andis üle Vabariigi Presidendi 21. veebruari käskkirjaga antud vanemohvitseride sõjaväelised auastmed major, kaptenleitnant ja kolonelleitnant.
Teiste seas said kolonelleitnandi auastme Kaitseliidu ülem Raivo Lumiste ja kaitseväe tervisekeskuse ülem Merike Johanson. Johanson on esimene naissoost ohvitser, kellel on kolonelleitnandi sõjaväeline auaste.
Kindralmajor Laaneots autasustas kaitseväe teenetemärgiga ja kaitseväe eriteenete ristiga kaitseväelasi, kaitseliitlasi, riigiametnikke ja välisriigi ohvitsere.
Teiste seas autasustati kaitseväe eriteenete ristiga Balti riikide ühtse õhuseiresüsteemi BALTNET projekti Norra õhuväe poolset eestvedajat brigaadikindral Jon Ragnar Krogstadi. Tänu brigaadikindral Krogstadile on Eesti saanud koolitada oma õhuväe radarispetsialiste Norra õhuväe treeningkeskuses.
Kaitseväe eriteenete rist on asutatud kaitseväelaste ja tsiviilisikute riigikaitselises töös osutatud eriliste ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teeneteristi antakse tänuavaldusena Eesti Vabariigi või välisriikide kodanikele, kes on kaitseväe arengule ja tegevusele kaasa aidanud.
Samuti ülendas kaitseväe juhataja Vabariigi aastapäeva eel 151 kaitseväelasest, kaitseliitlasest ja reservväelasest allohvitseri auastet.