Uudised
-
Kaitseväe juhataja autasustas Mati MarkiKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna, 10. märtsil Eesti Laskurliidu peasekretäri Mati Marki kaitseväe eriteenete ristiga.
Mati Mark on aastaid edendanud Eesti laskesporti, samuti on ta aidanud arendada kaitseväes laskmist kui spordiala ning aidanud koolitada kaitseväe laskeinstruktoreid.
-
Iga seitsmes kaitseväelane on naineKaitseväes teenib kaadrikaitseväelasena 403 naist, moodustades kaadrikaitseväelaste üldarvust 14 protsenti.
Kaitseväes teenivate naiste hulgas on 79 ohvitseri, 261 allohvitseri ja 63 sõdurit.
Välisoperatsioonidel teenib kaheksa naist, neist viis Kosovos luurekompani Baltsquadron-13 kooseisus ja kolm Bosnia- Hertsegoviinas: kaks Estguard-1 koosseisus ja üks staabiohvitser.
Kõige kõrgema auastmega on kolm naismajorit: Tiia Sõmer, Kersti Lea ja Merike Johanson.
Riigiametnikuna või töölepingu alusel töötab kaitseväes 682 naist, kokku teenib ja töötab kaitsejõududes 1085 naist.
-
Kadrina keskkooli meediaõpilased käisid Tapa VÕKis praktikalTäna, 3.märtsil viisid Kadrina Keskkooli meediagrupi õpilased Tapa Väljaõppekeskuses läbi meediapäeva, mille käigus tutvusid Tapa VÕKi ajateenijate elu-olu ja väljaõppega, vaatasid väliharjutust, vestlesid välisoperatsioonil osalenud pioneeriohvitseriga ning päeva lõpuks kirjutasid nähtust ja kogetust loo.
Meediaõpetuse õpetaja Rein Siku sõnul on ta eesmärgiks seadnud selle, et koolituse läbinutel tekiks mingigi minimaalne meediatarbiminse harjumus, ning et inimesed ei ehmuks, kui kohtuvad ajakirjanikuga.
Siku sõnul on meediaõpingutes suurem rõhk praktikal, alates tänavaintervjuudest, uudise kirjutamisest, rollimängudest kuni reaalse meediapäevani Tapa Väljaõppekeskuses. Meediaõpetust õpitakse gümnaasiumis valikainena, poolaasta jooksul õpitakse 35 tundi.
„Arvan, et kõik õpilased peaksid korra oma elus tegema sellise päeva, et saada eelinformatsiooni selle kohta, mis väeosas toimub, ” arvas Kadrina Keskkooli 10.a klassi õpilane Marin Meos. „Ma ei teadnud, et siin on kõik nii korras ja uus, söök on hea ja poistel normaalsed elamistingimused.”
„Praegu vaatasin, et Tapale tuleks küll hea meelega teenima,” ütles Ivar Pusmann Kadrina Keskkooli 10.a klassist. „Kadrina poisid, kes siin praegu teenivad, on rääkinud, et siin teenimine pole neile vastukarva.”
Ivar Pusmanni sõnul teevad Tapa kasuks otsustamise lihtsaks juba uued ja kaasaegsed hooned. „Suurimaks üllatuseks olid väljaõppes kasutatavate klassiruumide ja väga korraliku tehnika kasutamine. Isegi Rocca Al Mare erakoolis ei ole nii head tingimused.”
-
Kaitseväe juhataja arutas Tallinna väljaõppekeskuste arenguid
Täna, 2. märtsil arutas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts koos Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti, Tallinna abilinnapea Kalev Kallo ja Tallinna peaarhitekt Igor Volkoviga Tallinnas asuvate kaitseväe väljaõppekeskuste paiknemist ning Männiku ala arendamist.
Tallinna linna esindajad kinnitasid kohtumisel kaitseväe juhatajale, et linnal ei ole mingeid huvisid Männikul asuvate kaitseväe harjutusalade vastu, samas on linn huvitatud, et kaitseväe väljaõppekeskused asuksid mujal kui keset linna.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et Tallinn on merelinn, seetõttu tunneb ta heameelt, et kaitsejõudude arenguplaanid ei sulge Tallinna pääsu merele vaid pigem laiendavad seniseid võimalusi. “Tänane kohtumine näitas, et hea koostöö kaitsejõududega kui riigi lahutamatu osaga võimaldab avada linlastele seni suletud või kasutamata territooriume ja muuta Tallinna linnapilti tunduvalt atraktiivsemaks,” ütles Vitsut.
Samuti arutati Juhkentali läbimurde ja Jüriöö pargi võimalikke tulevikuplaane ning Tallinnas teenivate kaitseväelaste eluasemeprobleeme.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts arutas kaitseväe harjutusalade olukorda teisipäeval maavanematega.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et sõduriks ei saa küpseda ainult klassiruumis, iga väljaõppekeskuse läheduses peab olema harjutusala. Harjutusalade rajamine on takerdunud maaomanike vastuseisu ja ametkondlike bürokraatlike takistuste tõttu.
-
Kaitseministri, kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema kohusetäitja avaldusKuulanud ära ülevaate Kaitseliidus algatatud teenistusliku juurdluse käigust kinnitame, et totalitaarsete režiimide (NSV Liit, natsi-Saksamaa jt) mistahes sümboolika kasutamine ja ideoloogia levitamine on Eesti kaitsejõududes, sealhulgas Kaitseliidus, lubamatu.
Eesti kaitseväe vormi juurde ei kuulu muud sümbolid ja tunnusmärgid, kui ainult need, mille on kinnitanud Eesti valitsus ja märgid mis on Eesti kaitsejõududes välja teenitud.
Võõrsümbolite omaalgatuslik kasutamine teotab ja kahjustab Eesti riigi mainet.
Pärast teenistuslikku juurdlust teeb kaitseväe juhataja administratiivsed ja distsiplinaarsed järeldused.
Kaitseminister Jürgen Ligi
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts
Kaitseliidu Peastaabi ülem Kaitseliidu ülema kohustes major Urmas Muld
-
Kaitseväe kaplan hakkab Bosnias juhtima kaplanite tegevust
Neljapäeval, 2. märtsil suundub missioonile Bosnia-Hertsegoviinasse kolonelleitnant Taavi Laanepere, kes asub teenima EUFOR-i peastaabi vanemkaplani ametikohal.
Peamisteks ülesanneteks saavad kolonelleitnant Laaneperel olema teiste riikide kaplanite töö koordineerimine ja kohalike religiooniliidritega suhtlemine.
Kuueks kuuks missioonile suunduv kolonelleitnant Laanepere on esimene Eesti kaitseväe kaplan, kes asub teenima vanemkaplani ametikohal, varem on kaplanid teeninud Kosovos personaliohvitseridena ning vajadusel teinud visiite ka Iraaki.
“Erinevatel riikidel on kaplaniteenistus üles ehitatud erinevalt ning sageli on vaja nende koostööd vahendada ja see ei ole alati lihtne,” kirjeldas kolonelleitnant Laanepere oma tulevasi ülesandeid.
“Relvajõududes on täpselt samasugused inimesed nagu mujal ja kui neil on oma usulised tõekspidamised ja väärtused, mida nad hindavad siis on neid vaja teenida täpselt samamoodi nagu kõiki teisi,” lisas kolonelleitnant Laanepere.
EUFOR on Euroopa Liidu sõjaline üksus, mis loodi 2003. aastal rahu tagamiseks Bosnias ja Hertsegoviinas. Peale Euroopa Liidu liikmesriikide teenivad EUFOR-is veel Albaania, Argentina, Bulgaaria, Kanada, Tšhiili, Maroko, Uus-Meremaa, Norra, Rumeenia, Sveitsi ja Türgi relvajõudude sõdurid.
Kolonelleitnant Taavi Laanepere on lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrikraadiga ning hetkel tegeleb ta doktorikraadi kaitsmisega. Lisaks on ta käinud erinevatel sõjaväevaimulike kursustel ning kaplanite baaskursusel Ameerika Ühendriikides. Kaitseväes teenib Laanepere alates 1996. aastast.
-
Koalitsioonijõudude juhtimise Lõuna-Afganistanis võttis üle Rahvusvaheline BrigaadEile, 28. veebruaril Kandahari lennuväljal läbiviidud tseremoonial võttis Kanada juhitav Rahvusvaheline Brigaad (Lõuna) (Multinational Brigade (South)) üle koalitsioonijõudude juhtimise kuues Afganistani lõunaprovintsis.
Brigaadi alluvusse hakkab kuuluma ka Helmandi provintsis tegevust alustav Suurbritannia lahingugrupp, mille koosseisu kuuluvad teiste seas Eesti kaitseväe üksused.
"Hindan enda ja brigaadi edukust selle järgi, mida te mulle ütlete," sõnas brigaadiülem Kanada brigaadikindral David Fraser kohal viibinud Afganistani provintsikuberneridele ning relvajõudude ja politsei esindajatele. "Teie ülesanne on mulle öelda, kas meie tegevus vastab sellele, mida Afganistan vajab."
Tseremoonial osales ka koalitsioonijõudude ülem Afganistanis kindralleitnant Karl Eikenberry.
Hetkel teenib Rahvusvahelise Brigaadi staabis kolm Eesti ohvitseri. Käesoleva aasta lõpuks on planeeritud enam kui saja kaitseväelase lähetamine sama brigaadi koosseisu.
Selle aasta suvel on planeeritud brigaadi üleandmine NATO juhitavate julgeolekutagamisjõudude ISAF alluvusse.
Brigaadi vastutusala hõlmab Kandahari, Helmandi, Uruzgani, Zabuli ja Daikundi provintse.
7. detsembril 2005 pikendas Riigikogu oma otsusega Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonil Afganistanis kahe aasta võrra kokku kuni 150 kaitseväelasega.
Eesti osaleb operatsioonil Afganistanis alates 2003. aasta märtsist.
-
Kaitseväe juhataja rääkis maavanematega harjutusaladestKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kohtus maavanematega, tutvustas neile kaitseväe arengukava ja arutas kaitseväe harjutusalade olukorda.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et sõduriks ei saa küpseda ainult klassiruumis, iga väljaõppekeskuse läheduses peab olema harjutusala. Harjutusalade rajamine on takerdunud maaomanike vastuseisu ja ametkondlike bürokraatlike takistuste tõttu.
Põlva maavanem, maavanemate koordinaator Urmas Klaas pidas väga tähtsaks kaitseväe juhtkonna ja maavanemate tihedat koostööd. “Maavanemad seisavad Eesti kui terviku ühtlase arengu eest ning siin on meil väga otsene kokkupuutepunkt Kaitseväega, kes seda tervikut kaitseb,” ütles Urmas Klaas. “Tahame edaspidi teha tihedamat koostööd kaitsetahte kasvatamisel ja riigikaitseõpetuse viimisel koolidesse. Täna on kaitsevägi ja Kaitseliit tõhusalt kaasatud kriisireguleerimisse.”
Maavanemad leidsid, et arukas oleks rakendada erinevate ametkondade vahendeid saavutamaks sünergiat riigi ülesannete täitmisel maakondades.
Kaitseväe juhataja kinkis maavanematele Sõdurilauliku ja kaitseväe orkestri ning Eesti Meestelauluseltsi salvestud topeltplaadi Sõdurilauliku lauludega. Kaitseväe juhataja ja maavanemad pidasid vajalikuks muuta omavahelised kohtumised regulaarseks
-
Kaitseväe peakaplan esitles raamatut
Täna, 28. veebruaril esitles kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses raamatut “Vaimulikud kaitsejõududes, Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu”, mis toob lugejateni põhjaliku ülevaate kaplaniteenistuse algusaegadest kuni tänapäevani välja.
Lisaks kiriklikule sõjaajaloole sisaldab raamat Eesti kaitseväe kaplanikombestikku, võrdluseks seejuures ülevaated teiste riikide relvajõudude kaplaniteenistustest.
Raamatu lisades on ära toodud mitmeid ajaloolisi dokumente ning on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.
Raamatut hakatakse kasutama KVÜÕAs õpikuna ning seda jagatakse raamatukogudele ja väeosade kaplanitele.
-
Kaitseväe juhataja andis kätte reservohvitseride auastmedTäna, 28. veebruaril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Laidoneri muuseumis reservohvitseride kursuse lõpetanutele kätte auastmed.
“Ohvitseristaatus tähendab, et te olete teinud selge valiku: te olete pühendunud kodumaa eest seismisele,” ütles viitseadmiral Kõuts reservohvitseridele auastmete kätteandmisel.
Eesti Reservohvitseride Kogu juhatuse liige kapten Tiit Meren tõi esile endise NATO Sõjalise Komitee esimehe kindral Harald Kujati seisukoha, et reservohvitserid on muutnud tänapäeval üha olulisemaks jõuks. “Eriti pärast 11.septembri 2001 rünnakuid on reservohvitserid leidnud endale kindla koha kaitseplaanides, sest reservväelased aitavad reageerida nii siseriiklike ohtude korral kui on ka arvestatavateks osalejateks välisoperatsioonidel,” ütles kapten Meren.
Vabariigi President andis 20. veebruaril oma käskkirjaga leitnandi, nooremleitnandi või lipniku auastme 38 vabatahtlikule, kes lõpetasid tänavu 10. veebruaril Kaitseväe Võru Lahingukoolis reservrühmaülemate kursuse.