Uudised
-
ESTPLA-10 saabub puhkuseleTäna õhtul saabub Eestisse puhkusele alates detsembrist operatsioonil “Iraagi Vabadus” osalenud Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10.
32-liikmeline rühm saabub kahenädalalasele puhkusele täies koosseisus. Rühm alustas teenistust Iraagis 20. detsembril. ESTPLA-10 ülem on kapten Andrus Merilo.
Märtsi jooksul on ESTPLA-10 läbi viinud 32 patrulli ja osalenud neljal operatsioonil.
ESTPLA-10 suurimad õnnestumised olid jaanuari lõpus, kui rühm avastas koostöös Ameerika Ühendriikide üksustega viimase aja suurima relva- ja laskemoonapeidiku ning veebruari lõpus, kui peeti kinni üks koalitsioonivastaste rünnakute korraldamises kahtlustatav isik.
ESTPLA-10 teenib USA 3. jalaväediviisi (3rd Infantry Division) mägibrigaadi (2-10 BCT) jalaväepataljoni (1-41 INF) koosseisus. 1-41 INF koosseisu kuuluvad tanki-, soomusjalaväe ja motoriseeritud jalaväe kompaniid, üksuse vastutusala on Bagdadi linna edelaosa kesklinna ja rahvusvahelise lennujaama vahel, mida läbivad olulised liiklusmagistraalid.
ESTPLA-10 majutuspaik on Bagdadi lähistel koalitsioonijõudude sõjaväebaasis Camp Liberty.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Kaks Eesti staabiohvitseri jätkavad teenistust Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps- Iraq, MNC-I) peakorteris, üks Iraagis teeniv staabiohvitser on puhkusel. Üks Eesti ohvitser jätkab Bagdadi kesklinnas teenistust NATO Iraagi koolitusmissioonil (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I).
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu 2004. aasta 14. aprilli otsusega osaleb Eesti kaitsevägi kuni 55 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005.
-
Riigikaitseline kõrgkool tutvustab õpilastele ja ajateenijatele õppimisvõimalusiTeisipäeval, 22. märtsil kell 10 kuni 16 korraldab Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused oma peahoones Tartus, Riia 12 teabepäeva.
Teabepäeva eemärgiks on tutvustada kõigile huvilistele, eelkõige aga ajateenijatele ning kooliõpilastele õppe-, elu- ja olmetingimusi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA).
Kõigil külastajatel on võimalus kuulata õppeasutuste aulas ettekandeid teenistusest ja õppimisvõimalustest kaitseväes. Lisaks ettekannetele korraldatakse külastajatele ekskursioon õppeasutuste peahoones ja ühiselamus. Samuti on ühisealamus välja pandud näitus kaitseväes kasutusel olevatest relvadest ning Kõrgema Sõjakooli kadeti varustusest.
Teabepäeval on avatud ka õppeasutuste muuseum, kus on välja pandud uuendatud näitus sõjaväelise hariduse andmise ajaloost Eestis nii Teise maailmasõja eelsel perioodil kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
Teabepäeva korraldatakse õppeasutustes juba viiendat korda ning see on üks paljudest
üritustest, mille kaudu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused oma tegemisi laiemale
avalikkusele tutvustavad. Esimene sarnane üritus korraldati 2001. aastal.
Teabepäeva ettekanded:
10.00 – 10.30 KVÜÕA lõpetanud sideohvitseri teenistus kaitseväes (nooremleitnant Severin Israel)
10.30 – 11.00 Psühholoogia rakendamisest kaitseväes (pr Aasa Must)
11.00 – 11.30 Mis on rahuvalve? (kapten Andres Soome)
11.30 – 12.00 Käitumine lõhkekehadega (leitnant Urmas Roosimaa)
13.00 – 13.30 Simulaatorite kasutamisest kaitseväe väljaõppes (major Meelis Säre)
13.30 – 14.00 Mis on enesetaputerrorism? (hr Alar Kilp)
14.00 – 14.30 Ohvitseri karjääri perspektiivist (kapten Martin Herem)
14.30 – 15.00 Sõjaväe koht ühiskonnas (hr Ken Kalling)
15.00 – 15.30 Iraagi sõda – õiglane sõda? (hr Andres Saumets)
15.30 – 16.00 Kaitsevägi ja elukestev õpe (major Tõnis Asson)
Täpsem info teabepäeva kohta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teabeohvitserilt lipnik Vahur Orrinilt (731 4197, 508 4817). -
NATO hävitajad maandusid TallinnasTäna lõuna ajal maandusid Tallinna lennuväljal kaks Eesti õhuturvet tagavat Norra hävitajat F-16, et tutvuda lennuväljaga.
Maandumise eesmärgiks oli tutvuda lennujaama eripäradega, et võimaliku hädamaandumise puhul ei tekiks ootamatusi.
Ka Tallinna lennuväljal viibides jätkas õhuturbepatrull valvet, vajadusel oleksid hävitajad koheselt startinud ülesannet täitma.
Norra hävitajad lahkusid Tallinna lennuväljalt kell 15.
-
Kaitseväe ohvitser tabas autosse sissemurdjaTäna pärastlõunal kell 12.40 tabas kaitseväe ohvitser kapten Janek Tammisto kaubanduskeskuse Lootsi Hyper Rimi juures autosse sissemurdja.
Ohvitserile andis sissemurdmisest märku kaubanduskeskuse autoparklas viibinu, kes nägi pealt, kuidas purustati mikrobussi aken ja varastati automakk.
Sissemurdja üritas joostes parklast lahkuda, kuid kapten Tammisto jooksis sissemurdjale järele ning tabas ta. Pärast tabamist helistas ohvitser politseisse ja andis sissemurdja üle kiirelt saabunud korravalvurite patrullile.
“Iga kaitseväelase kohus on tõkestada ilmset kuritegu ja vajadusel pidada kinni tõenäoline kurjategija,“ ütles Kaitsejõudude Peastaabis teeniv kapten Janek Tammisto.
Varastatud automakk tagastati mikrobussi omanikule. -
Suri kolonelleitnant Rudolf BruusIn memoriam
RUDOLF BRUUS
1.II 1916 – 16.III 2005
Kaitseväge ning Eesti ohvitserkonda on tabanud valus kaotus. Oleme kaotanud ühe oma eeskujudest. 16. märtsil lahkus kõrges vanuses Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavaler kolonelleitnant Rudolf Bruus.
Ukrainas sündinud Bruusi vanemad põgenesid enamlasete eest Krimmi ja Saksamaa kaudu Eestisse, kus Bruus pärast Tartu poeglaste gümnaasiumi lõpetamist astus vabatahtlikuna kaitseväkke ja lõpetas 1938. a sõjakooli.
Rudolf Bruusi ei suutnud murda sõjavintsutused, haavatasaamine ega ka Nõukogude vangilaager. Juhtides pataljoniülemana võitlust kaitselahingutes Narva rindel 1944. aastal kirjutas ta järjekordse peatüki Eesti sõduri kangelastegude ajalukku. Sellesama sõduri, kes täna täidab oma teenistuskohustusi Kosovos, Iraagis ja Afganistanis.
Veel kõrges eas astus masinaehitusinseneri ja õppejõuna töötanud Rudolf Bruus taaskord tegevteenistusse kaitseväes, seekord õpetama tulevasi Eesti ohvitsere. Nii oli ta sillaks tänase ja eilse ohvitserkonna vahel. Kolonelleitnant Bruus näitas, et ohvitser jääb kogu eluks ohvitseriks.
Kolonelleitnant Rudolf Bruus oli tõeline Eesti ohvitser, kes kandis tänasesse päeva Tondi sõjakooli vaimu ning eestiaegse ohvitserivaimsuse.
Jääme kolonelleitnant Rudolf Bruusi mäletama kui sirgeseljalist, tõelist Eesti ohvitseri.
Kolonelleitnant Rudolf Bruusi ärasaatmine on esmaspäeval, 21. märtsil kell 14.00 Tallinna Metsakalmistu kabelis. -
Jalaväebrigaad harjutab Tapal lahingu juhtimist
Sel nädalal korraldab 1. Jalaväebrigaad Tapal staabiõppuse, kus ligi 220 osavõtjat harjutab lahingute juhtimist enne maikuist suurõppust Kevadtorm 2005.
-
Kaitseväe juhataja andis üle teenetemärgidKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts andis täna Kaitsejõudude Peastaabis ühiskonnategelastele, riigiametnikele ja kaitseväelastele üle teenetemärgid.
Kaitseväe juhataja andis teenetemärgid üle literaat Enn Soosaarele, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja president Toomas Lumanile, Kaitsepolitseiameti peadirektor Aldis Alusele ning endisele Jõgeva maavanemale Margus Orole.
Kaitseväe juhataja tänas autasustatuid koostöö ning panuse eest kaitseväe arengusse.
Samuti andis viitseadmiral Kõuts teenetemärgid üle Eesti sõjalisele esindajale NATO ja Euroopa Liidu juures kindralleitnant Johannes Kerdile ning Eesti sõjalisele esindajale NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri juures kolonel Aarne Ermusele.
-
Seersantõppurid sooritavad 90-kilomeetrise rännakuSellel nädalal sooritavad Kaitseväe Võru Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse 38 seersantõppurit Võrumaal ligi 90-kilomeetrise rännaku.
Esmaspäeva õhtul alanud rännakul on 12 kontrollpunkti, kus täidetakse erinevaid ülesandeid.
Seersantõppurid peavad kontrollpunktides tundma ära erinevat lahingutehnikat, erinevate relvade osi ja Eesti kaitseväe jalaväekompanii õppestruktuuri. Rännakul osalejad peavad olema võimelised määrama pimeduses kauguseid, lahendama meditsiinilise ülesande, orienteeruma ja täitma 24-tunnise luureülesande ning osalema kombineeritud laskmises automaadist.
Rännaku käigus testitakse ja kontrollitakse õppurite füüsilist valmisolekut rasketes oludes toimetulemisel ning eelnevalt õpitud teadmiste kasutamist pingelistes olukordades.
Seersantõppurite seas läbib rännaku ka üks naiskaitseväelane.
Lõpp-punkti peaksid seersantõppurid jõudma hiljemalt reede, 11. märtsi varajastel hommikutundidel.
Vanemallohvitseride baaskursuse eesmärgiks on anda kursuse lõpetanutele rahuaja jalaväerühma jaoinstruktori ja sõjaaja rühmavanema kvalifikatsioon. Kursuse lõpetanud omandavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja saavad nooremveebli sõjaväelise auastme.
Üldhariduslike ainete õpetamist korraldatakse koostöös Võrumaa kutsehariduskeskusega, kaasates selleks kooli töösse teiste õppeasutuste pedagooge. Erialaõppe ja sõjalise väljaõppe läbiviimiseks vanemallohvitseride baaskursusel kaasatakse lisaks olemasolevatele jõududele ka ohvitsere ja allohvitsere väljastpoolt lahingukooli.
Kursuse kestus koos eksamiperioodi ja praktikaga on 52 nädalat. -
ESTPLA-10 pidas kinni võimaliku rünnakute korraldajaMöödunud kuu jooksul sooritas operatsioonil “Iraagi Vabadus” teeniv Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-10 ligi nelikümmend patrulli ning osales mitmetel operatsioonidel.
Bagdadi lähistel teeniv 32-meheline rühm teostas möödunud kuu aja jooksul 39 patrulli, osales neljal operatsioonil ning pidas kinni ühe Palestiinast pärit isiku, keda kahtlustatakse koalitsioonivastaste rünnakute organiseerimises.
Enamik ülesannetest on kombineeritud jalgsi- ja motoriseeritud patrullid. USA maaväe üksus, kelle koosseisu rühm kuulub, on andnud Eesti sõdurite käsutusse lisaks soomustatud veoautodele soomukid M113 ja soomustatud maasturid HMMWV.
“ESTPLA-10 jätkab meile antud ülesannete täitmist, meiega on kõik korras,“ ütles rühmaülem kapten Andrus Merilo.
ESTPLA-10 teenib USA 1. ratsaväediviisi mägibrigaadi (2-10 BCT) jalaväepataljoni (1-41 INF) koosseisus. USA 1. ratsaväediviis on soomukeid ja helikoptereid kasutav manööver- ja löögiüksus. 1-41 INF koosseisu kuuluvad tanki-, soomusjalaväe ja motoriseeritud jalaväe kompaniid, üksuse vastutusala on Bagdadi linna edelaosa kesklinna ja rahvusvahelise lennujaama vahel, mida läbivad olulised liiklusmagistraalid.
ESTPLA-10 majutuspaik on Bagdadi lähistel koalitsioonijõudude sõjaväebaasis Camp Liberty.
ESTPLA-10 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ning motoriseeritud patrullimisi, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös Ameerika Ühendriikide ja teiste koalitsiooniüksuste ning Iraagi julgeolekujõududega.
Kolm Eesti staabiohvitseri jätkavad teenistust Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps- Iraq, MNC-I) peakorteris, üks ohvitser jätkab Bagdadi kesklinnas teenistust NATO Iraagi koolitusmissioonil (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I).
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu 2004. aasta 14. aprilli otsusega osaleb Eesti kaitsevägi kuni 55 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis kuni 20. juunini 2005. -
Kaitseväes teenib ja töötab ligi tuhat naistKaitseväes on 1. veebruari seisuga 984 naist, kellest 414 teenib kaadrikaitseväelasena, moodustades 16 protsenti kaadrikaitseväelaste üldarvust.
“Naised õpivad Kõrgemas Sõjakoolis, osalevad välisoperatsioonil Afganistanis ja Kosovos, juhivad Peastaabi osakonda, eelkõige täidavad eeskujulikult oma igapäevaseid teenistusülesandeid,” ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts oma pöördumises kaitseväes teenivate naiste poole.
“Sõjaline süsteem on eelkõige maskuliinne süsteem,” lisas kaitseväe juhataja. “Et selles süsteemis edukalt teenida, on vaja olla eriti tubli. Ja eriti tublid te kõik ka olete.”
Kokku teenib kaitseväes 65 naissoost ohvitseri, 265 allohvitseri ning 82 sõdurit. Kõige kõrgema auastmega on kolm naismajorit: Kaitseväe Tervisekeskuse ülem Merike Johanson ja Tiia Sõmer ning Kersti Lea Kaitsejõudude Peastaabist.
570 naist teenib kaitseväes riigiametnikuna või töölepingu alusel. Kaitseliidus teenib ja töötab 93 naist, kellest 9 on kaadrikaitseväelased.