Uudised
-
Vilniuses kohtus Balti Sõjaline KomiteeBalti riikide kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti Sõjaline Komitee arutas täna Leedus Vilniuses korralisel töökohtumisel 2005. aasta ühist tegevust.
Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, Läti kaitseväe juhataja viitseadmiral Gaidis Andrejs Zeibots ja Leedu kaitseväe juhataja kindralmajor Valdas Tutkus said kohtumisel ülevaate kolme riigi ühiste kaitsekoostööprojektide BALTNET, BALTRON, BALTCCIS ja BALTDEFCOL hetkeseisust ning arenguplaanidest. Balti Sõjaline Komitee allkirjastas kaitsekoostööprojektide aastaplaanid ning eelarved.
Samuti oli arutluse all Balti riikide maavägede doktriini väljatöötamine, võimalik ühine osalemine rahvusvahelistel rahutagamisoperatsioonidel ning Balti riikide õhuturbega seotud küsimused.
Viitseadmiral Kõutsi saatsid töökohtumisel Vilniuses Kaitsejõudude Peastaabi ja väeliikide staapide ohvitserid.
Balti sõjaline komitee kohtub reeglina kaks korda aastas, lisaks töökohtumistele arutavad kaitsevägede juhid koostööküsimusi ka igapäevaselt suheldes. -
Paldiski garnison tähistab soomepoiste rügemendi moodustamistReedel, 4. veebruaril tähistab Paldiski garnison pärjatseremoonia ning laskevõistlusega soomepoiste rügemendi moodustamise ning Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva.
Keskpäeval asetatakse pärjad soomepoiste mälestussambale. Tseremoonial annavad truudusetõotuse Kaitseliidu Harju maleva Pakri rühma kaitseliitlased.
Päevakohaste sõnavõttudega esinevad Mart Laar, Vootele Hansen ning soomepoiss erukolonelleitnant Sven Ise.
Tseremooniale järgneb laskevõistlus Rahuoperatsioonide Keskuses, millest võtavad osa kaitseliitlaste, soomepoiste, Soome sõjaveteranide, kaitseväelaste ja piirivalvurite kolmeliikmelised võistkonnad.
2. veebruaril täitus 85 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ning Nõukogude Venemaa vahel. 8. veebruaril täitub 61 aastat soomepoiste rügemendi JR-200 moodustamisest. -
Demineerijad valmistusid Tapal NATO operatsiooniksReedel, 4.veebruaril lõpeb Tapa Väljaõppekeskuses kolmenädalane Afganistani NATO juhitud rahutagamisoperatsioonile sõitva demineerimisgrupi ISAF-7 ettevalmistuskursus.
Kolmenädalase täiendväljaõppe käigus harjutasid missioonile minejad operatsioonidel sagedamini ette tulevaid ülesandeid, õppisid tundma piirkonnas enamlevinud lõhkekehi ning tutvusid brigaadi töökorraldusega. Kursuse viimasel nädalal harjutati teoreetiliselt õpitu praktikas läbi.
“Tunnen end kindlalt, osad meeskonnaliikmed on juba osalenud operatsioonil Afganistanis,“ ütles Tapa Väljaõppekeskuse pioneeripataljoni pioneerikompanii ülem, märtsis operatsioonile sõitva uue demineerimismeeskonna ülem leitnant Raul Kütt.
Leitnant Raul Kütt oli ka möödunud aastal Afganistanis märtsist augustini teeninud demineerimismeeskonna ülem.
Eesti kaitseväe demineerimismeeskonna vahetus on planeeritud märtsis, praeguse kaheksaliikmelise meeskonna asemel sõidab NATO juhitud operatsioonile 12-liikmeline demineerimismeeskond, kuhu kuuluvad demineerijad, meedikud ja julgestajad.
Uue demineerimismeeskonna kaitseväelased on Scoutspataljonist, Tapa Väljaõppekeskusest, Lennubaasist ning Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskusest ja tagalapataljonist. Kõik ISAF-7 demineerijad on läbinud eelnevalt seitsmenädalased demineerimiskursused või osalenud varasematel operatsioonidel demineerijatena.
Pioneerikooli ülema leitnant Janek Zõbini sõnul on operatsioonil osalemisel olulised meeskonnatunne, distsipliin ning tehnilised teadmised ja oskused.
Eesti demineerimismeeskond teenib Afganistanis NATO juhitava rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) koosseisus ning tegutseb koos Saksa demineerijatega. Eesti demineerimismeeskonna ülesandeks on puhastada ISAF vastutusala mahajäänud lõhkekehadest.
Meeskonna varustusse kuuluvad käsitulirelvad, metallidetektorid, kaitseülikonnad, lõhkeained ja muud töövahendid. Meeskonna kasutuses on neli Lõuna-Aafrika Vabariigis toodetud ja Suurbritannialt ostetud ratassoomukit Alvis Mamba.
NATO juhitavad rahvusvahelised julgeolekutagamisjõud on ÜRO põhikirja rahutagamist puudutava peatüki ning ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonide alusel loodud organisatsioon, mille ülesandeks on tagada Afganistani stabiilsus ja julgeolek. Kokku teenib ISAFis 9000 kaitseväelast.
Afganistanis teenib hetkel NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus 12 Eesti kaitseväelast: kaks staabiohvitseri, üks erialaohvitser ning üheksa demineerijat. Eesti osaleb operatsioonil alates 2003. aasta märtsist. -
Kohtuvad Balti riikide peastaapide ülemadNeljapäeval, 3. veebruaril kohtuvad Leedus Vilniuses kolme Balti riigi kaitsejõudude peastaapide ülemad, et arutada ühiseid koostööprojekte ning valmistada ette kaitsevägede juhatajate kohtumist.
Eesti Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman arutab regulaarsel töökohtumisel koos Läti ja Leedu kolleegidega koostööprojektide BALTNET, BALTRON, BALTCCIS (Balti sõjalise juhtimise infosüsteemide koostööprojekt) ja BALTDEFCOL hetkeseisu ning nende arenguplaane.
Peastaapide ülemad valmistavad ühtlasi ette ka materjalid kolme Balti riigi kaitsevägede juhatajate reedeseks kohtumiseks. -
Kontingendivanemad kinkisid kergejalaväerühmale Estpla-10 lipuMöödunud nädalal kinkisid teenistuse lõpetanud Eesti kontingendi vanem Iraagis kapten Toomas Väli ja uus kontingendi vanem kapten Kalle Teras Eesti kergejalaväerühmale ESTPLA-10 rühmalipu.
Lipu esiküljele on tikitud Eesti vapilõvi koos Iraagi palmidega, Iraagi Rahvusvahelise Korpuse Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ja Rahvusvaheliste Jõudude (Multinational Force-Iraq, MNF-I) embleemid, samuti USA 1. Ratsaväediviisi ja Scoutspataljoni embleemid. Lipukirjaks on “ Eesti auks, tuleviku pandiks”. Lipu tagakülje moodustavad Eesti rahvusvärvid.
Kapten Väli märkis pärast kontingendi vanema kohustuste üleandmist, et möödunud kuus kuud Iraagis olid talle huvitavad ja andsid kordumatu rahvusvahelise militaarkoostöö kogemuse. “Loomulikult olen valmis selliseid ülesandeid täitma ka edaspidi,” ütles kapten Väli.
Eesti kontingendi uus vanem kapten Kalle Teras lubas jätkata oma eelkäijate häid traditsioone esindamaks Eestit Iraagi Rahvusvahelises Korpuses.
Pildid liputseremooniast: -
Kaitseväe juhataja autasustas peapiiskoppiTäna, 1. veebruaril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväe eriteenete risti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Jaan Kiivitile.
Jaan Kiivit pälvis autasu silmapaistva panuse eest koostöö arendamisel kaitseväe kaplaniteenistusega.
“Võtan tunnustuse tänuga vastu,” ütles tseremoonial ametist lahkuv peapiiskop Kiivit. “Kaitseväe kaplanaadi ülesehitamine on olnud minu teenistusaja üks edukamaid projekte. Kõik kaitseväe juhatajad, kellega olen selle aja jooksul kokku puutunud, on olnud mulle abiks ja tundnud sügavat huvi kaitseväelaste vaimse tausta parandamise vastu.”
-
Rahulepingu 85. aastapäeva kontsert-aktus korraldatakse TartusHomme korraldavad Kaitsejõudude Peastaap ja Eesti Meestelaulu Selts Tartus Vanemuise Kontserdimajas Tartu rahulepingu sõlmimise 85. aastapäevale pühendatud kontsert-aktuse.
“Rahulepingut võib pidada Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks,” sõnas Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Jaan Ots. “Seekordse väikese juubeli puhul on sobiv kontsert-aktust korraldada rahulepingu sõlmimise linnas Tartus.”
Kontsert-aktusest ning sellele järgnevast ballist võtavad osa Vabariigi President Arnold Rüütel ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts abikaasadega. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele on kutsutud Vabadussõja veteranid, vabadusvõitlejad, kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhtkond.
Kontsert-aktusel peab sõnavõtu Vabariigi President Arnold Rüütel, sellel esinevad Eesti Kaitseväe Orkester, Tartu Poistekoor, Tartu Akadeemiline Meeskoor. Kontserti juhib Indrek Sammul.
Eesti Televisioon teeb kell 19.00 algavast tunnipikkusest kontserdist otseülekande.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts on oma tegevust aasta-aastalt laiendanud ja oma liikmeskonda kasvatanud. Tänaseks ühendab selts kõiki Eesti meeskoore, välja arvatud kirikukoorid, noorte meeskoore ning enamikku poistekooridest kokku 3000 liikmega.
Kaitsejõudude Peastaap on koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga Tartu rahulepingu aastapäeva kontsertaktust korraldanud alates 2001. aastast.
-
Mereväe miinituukrid harjutavad Norra karmides ilmastikutingimustesViis mereväe miinituukrit osalevad alates tänasest kuni 11. veebruarini Norra Kuningriigis miinituukriõppusel EODEX 2005.
Õppuse eesmärgiks on harjutada veealuste lõhkekehade kahjutuks tegemist külmas keskkonnas ja koostööd NATO miinitõrjeüksuste ning erinevate ametkondadega. Lisaks lõhkekehade kahjutustamisele harjutatakse allveeotsinguid, jääaluseid operatsioone ja tuukrimeditsiini.
Lisaks eestlastele osalevad Ramsundis korraldataval õppusel miinituukrid USA-st, Norrast, Lätist, Leedust ning vaatlejad Taanist.
Eesti Mereväe miinituukritel on spetsiaalne madalaakustilisuse ja mittemagnetiline varustus, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest on selle varustusega võimalik vee all olla kuni neli tundi.
Miinilaevade Divisjoni koosseisu kuuluvate miinituukrite peamiseks ülesandeks on meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade otsimine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.
Miinituukrigrupi väljaarendamine võimekusega osaleda alates 2007. aastast NATO poolt juhitavatel operatsioonidel on üks mereväe prioriteetidest. -
1. Jalaväebrigaad sai endale embleemiKaitseväe juhataja kinnitas reedel, 28. jaanuaril 1. Jalaväebrigaadi rinnamärgi statuudi, staabi embleemi ning brigaadi embleemi.
Brigaadi sümboolika põhineb 1917. aastal loodud 1. Eesti Polgu sümboolikal. Ühe aasta tegutsenud Eesti Polk oli esimene rahvusväeosa, mis pani aluse I maailmasõjas osalenud eesti meeste kodumaale tagasipöördumisele ning Eesti ohvitserkonna tekkele. Vabadussõja algusest kuni Nõukogude okupatsioonini tegutses polk 1. jalaväerügumendina.
“1. Jalaväebrigaadi ning brigaadi staabi olemasolu, areng ja ülesanded on paljudele kaitseväelastele alles uudne teema ning vajab aktiivset tutvustamist,” sõnas 1. Jalaväebrigaadi ülem major Toivo Treima. “Loodetavasti annab uus, ajaloolisele pärandile toetuv sümboolika brigaadile tugevama identiteedi ning muudab meid nähtavamaks ka kaitseväest väljaspool.”
1. Jalaväebrigaadi Staabi embleemiks on valge äärega kilp, millel ülemisel osal on kujutatud kuldkollaste kiirtega päikest sinise taeva taustal ning kahteralist mõõka hoidev kätt mustal alaosal. Embleem sümboliseerib selle kandjate julgust ja vaprust oma riigi kaitseks.
1. Jalaväebrigaadi embleemiks on hall lint, mille keskel on hall kilp kuldse kirjaga “1.” Lint sümboliseerib ühtekuuluvust. Tumerohelist linti hakkavad välivormil kandma brigaadi õppustel kõik brigaadi kuuluvad kaitseväelased.
Brigaadi rinnamärgil on kujutatud vasakule pööratud peaga kotkas, mille pea kohal on ühtekuuluvust sümboliseeriv lint ning kes hoiab brigaadi staabi embleemiks olevat kilpi mõõgaga.
-
Algab kompaniiveeblite kursus
Täna, 31. jaanuaril alustavad 25 vanemallohvitseri õppimist Kaitseväe Võru Lahingukoolis kolmandal kompaniiveeblite kursusel.
Kursuslased omandavad teadmisi ja oskusi jalaväekompanii taktikast ning logistikast, et täita rahu- ja sõjaaja kompaniiveebli ülesandeid. Kompaniiveebli kursus on mõeldud kaitseväe põhiväeliikide, väeosade ja sõjaväeliselt korraldatud asutuste vanemallohvitseridele.
Kursus viiakse läbi kahes moodulis, kõigepealt õpitakse viis nädalat taktikat ning seejärel kolm nädalat logistikat.
Kursus jõuab lõpule 24. aprillil.