Uudised
-
Iraagis viibivad Eesti sõdurid aitasid taastada lasteaedaBagdadis teeniva Eesti rahutagamisrühm ESTPLA-7 ülema abi juhtis projekti, mille käigus taastati Eesti üksuse piirkonna ainus lasteaed.
Kolmapäeval, 15. oktoobril avas Ameerika Ühendriikide maaväe 1. diviisi 270. soomuspataljoni ülema abi lasteaia, mille taastasid kohalikud ehitajad rahvusvaheliste abiorganisatsioonide rahade eest.
Eesti kaitseväelase ülesandeks oli projektijuhtimine, näiteks ehitajate leidmine, materjalide hangete läbiviimine, tööjärelvalve ja muud jooksvad ülesanded.
Eesti üksusest saadetud patrull käis regulaarselt kontrollimas taastatava lasteaia turvamist.
ESTPLA-7 ülema sõnul võtsid kohalikud elanikud taastatud lasteaia hästi vastu.
Eesti kaitseväelased korraldavad praegu kahe kooli taastamist. Kokku on Eesti üksuse vastutusalas seitse taastamist ootavat kooli.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. -
Rünnatutest üks pöördus rivvi tagasi, teised paranevadEile hommikul rutiinse patrulli käigus Iraagi pealinnas Bagdadis rünnaku alla sattunud ja haavata saanud Eesti sõduritest üks juba jätkab teenistuskohustuste täitmist.
Käsigranaadi plahvatuses viga saanud ESTPA-7 kaitseväelastest teine on kasarmurežiimil ning kolmas paraneb haiglas.
Neljapäeval kella 9 ja 10 vahel hommikul viskas tundmatu kurjategija ESTPLA-7 pooljao-suuruse patrulli suunas käsigranaadi F-1.
Lisaks kaitseväelastele sai vigastusi ka iraaklasest tõlk.
Eesti rahutagajate kaheksameheline jagu sooritas rutiinset patrulli oma vastutuspiirkonnas jagunedes kaheks pooljaoks, kummaski neli meest. Kohe peale rünnakut tuli eestlaste teine pooljagu rünnaku alla sattunud kaaslastele appi.
Rünnakut pealt näinud inimesed edastasid võimudele võimaliku ründaja tundemärgid, kahtlusaluste tuvastamise ja otsimisega ning juhtunu uurimisega tegeleb Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Pragusid Saviranna majades ei põhjustanud miini lõhkamineEksperthinnangul ei ole Saviranna küla majadesse tekkinud pragude põhjuseks mereväeõppusel OPEN SPIRIT läbi viidud lõhkamine, vaid vilets ehituskvaliteet ning majade ebaühtlane vajumine.
Muuga lahe ääres asuva Saviranna küla viis majaomanikku esitasid pärast septembris mereväeõppuse OPEN SPIRIT käigus toimunud lõhkamist mereväele kahjunõude majadesse tekkinud pragude likvideerimiseks. Eksperthinnangu ülesandeks oli välja selgitada, kas praod tekkisid merel läbi viidud lõhkamise tõttu või mõnel muul põhjusel.
Ehituskonsultant Tiit Masso läbi viidud ekspertiisi kohaselt oli pragude tekke põhjuseks peamiselt 1990-ndate algul valminud majade kehv ehituskvaliteet ja materjalid, samuti majade ebaühtlane vajumine, mida soodustasid liiga madalad vundamendid ning sügavalt külmuv savipinnas. Lõhkamine võis varasemaid pragusid süvendada, kuid mitte tekitada.
Miinide lõhkamist merel viiakse läbi ohutu laevaliikluse tagamise eesmärgil. Lõhkamine Muuga lahes viidi läbi kõigi reeglite kohaselt ette nähtud kaugusel kaldast ning kooskõlastatult vajalike ametkondadega.
5. – 15. septembrini toimunud miinitõrjeoperatsiooni OPEN SPIRIT eesmärgiks oli Muuga lahe ja Juminda poolsaare ümbruse puhastamine maailmasõdade aegsetest lõhkekehadest. Operatsiooni käigus leiti kokku 26 lõhkekeha, 18 miiniankrut ning puhastati 58 ruutmiili suurune ala. Miinitõrjeoperatsioonil osales 17 sõjalaeva 11 riigist. -
Balti peastaapide ülemad arutasid koostöödReedel, 17. oktoobril kohtusid Kaitsejõudude Peastaabis kolme Balti riigi kaitsejõudude peastaapide ülemad, et arutada edaspidist koostööd ning valmistada ette järgmise nädalal läbiviidavat kaitsevägede juhatajate kohtumist.
“Meie kohtumise peaeesmärgiks oli töötada välja ettepanekud järgmise nädala kaitsevägede juhatajate kohtumiseks ning samuti poliitiliste otsuste tegemiseks,” ütles Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman.
Üheks põhiliseks arutlusteemaks kolonel Lanemani, Läti Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Karlis Kreslinši ja Leedu Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Vitalijus Vaikšnorasi kohtumisel oli Balti riide ettevalmistused liitumiseks NATOga ning omavaheline koostöö tulevikus, NATO raames.
Peastaapide ülemad arutasid läbi ka maa-, õhu- ja merevägede koostööprojektid ning Balti kaitsejõudude üldised arengusuunad.
-
Kolm Eesti kaitseväelast said Iraagis haavataNeljapäeva, 16. oktoobri hommikul said rutiinse patrullimise käigus haavata kolm Iraagi pealinnas Bagdadis missioonil teenivat jalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelast.
Kaitseväelaste vigastused ei ole eluohtlikud, nende lähedastele on juhtunust teatatud.
-
Kolm rahutagajat said rünnakus vigastadaNeljapäeva, 16. oktoobri hommikul Iraagi pealinnas Bagdadis granaadirünnakus haavata saanud jalaväerühma ESTPLA-7 kolme kaitseväelase vigastused ei ole eluohtlikud.
Kaks kolmest rünnaku alla sattunud kaitseväelasest on oma üksuse juures tagasi.
Kella 9 ja 10 vahel hommikul viskas tundmatu kurjategija ESTPLA-7 pooljao-suuruse patrulli suunas käsigranaadi F-1 haavates kolme Eesti sõdurit.
Eesti rahutagajate kaheksameheline jagu oli rutiinsel patrullkäigul oma vastutuspiirkonnas jagunedes kaheks pooljaoks, kummaski neli meest. Vahetult enne rünnakut sai rünnaku alla sattunud meeskond kohalikelt hoiatuse, et neid võidakse rünnata.
Kohe peale rünnakut tuli eestlaste teine pooljagu rünnaku alla sattunud kaaslastele appi.
Lisaks kaitseväelastele sai vigastusi ka iraaklasest tõlk.
Rünnakut pealt näinud inimesed edastasid võimudele võimaliku ründaja tundemärgid, kahtlusaluste tuvastamise ja otsimisega ning juhtunu uurimisega tegeleb Ameerika Ühendriikide sõjaväepolitsei.
Viimase kuu jooksul on Eesti jalaväerühm ESTPLA-7 teostanud vastutusalas motoriseeritud ja jalgsipatrulle kuuekümne üheksal korral ning läbiotsimisi, haaranguid ja nende julgestamisi kümnel korral. Varitsusi isikute tabamiseks on jalaväerühm teostanud viiel korral, vahistatud illegaalse kaubanduse ja hasartmängude pärast on üksteist isikut.
Vahistamise käigus on Eesti kaitseväelased isikutelt ära võtnud kuulipilduja, käsitulirelvi, külmrelvi ja dokumente.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Endine kaitseatašee Ameerika Ühendriikides sai TeeneteordeniEndine Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides kolonelleitnant Tiit Tammela sai täna Kaitsejõudude Peastaabis Ameerika Ühendriikidelt Teeneteordeni.
Aastatel 1997 - 2001 kaitseatašeena teeninud kolonelleitnant Tammelale määras kõrge autasu USA kaitseminister Donald Rumsfeld, Teeneteordeni (Legion of Merit) andis üle Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Joseph M. DeThomas.
Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis tänas Teeneteordeni üleandmisel endist kaitseatašeed tulemusrikka kaitsealase koostöö arendamise eest.
Teeneteordeni üleandmisel viibisid Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ning Ameerika Ühendriikide kaitseatašee Eestis kaptenleitnant Eric W. Olson.
Praegu teenib kolonelleitnant Tammela Lääne-Saarte Erikaitsepiirkonna staabi operatiivosakonna operatiivülema ametikohal.
Eesti kaitseatašeena Ameerika Ühendriikides teenib praegu brigaadikindral Märt Tiru.
Teeneteorden on asutatud 1942. aastal. Teeneteorden on esimene Ameerika Ühendriikides asutatud autasu, mida antakse välisriikide kaitseväelastele eriti silmapaistva teenistuse eest. -
Kaitseväe juhataja inspekteerib Lõuna-Eesti asutusiKaitseväe juhataja inspekteerib täna, 14. oktoobril, Tartus asuvaid kaitsejõudude asutusi ning homme Võru Garnisoni.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts inspekteerib täna Kaitseliidu Tartu malevat ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi ning tutvub Uniküla laskeväljaga Tartu maakonnas.
Viitseadmiral Kõuts külastab ka Lõuna Riigikaitseosakonda ja kohtub Tartu linnapea Andrus Ansipiga.
Homme sõidab kaitseväe juhataja Võrru, et inspekteerida Kaitseväe Lahingukooli, Jalaväe väljaõppekeskust Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon ning nende harjutusalasid ja laskevälju.
-
ESTPLA-7 patrull sattus varitsuseleÜhe rutiinse motoriseeritud patrulli käigus rünnati Eesti jalaväerühma ESTPLA-7 patrulli, ükski kaitseväelane vigastada ei saanud.
Õhtusel ajal veoautol ja maasturil liikunud patrulli tulistati kaks korda tankitõrje granaadiheitjast ja hiljem käsitulirelvadest.
Eesti kaitseväelased avasid ründajate suunas vastutule, sooritasid vasturünnaku ning surusid ründajate tule maha. Ründajad viskasid käsigranaadi ning patrull võttis sisse ringkaitse.
Ameerika Ühendriikide 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljon, mille koosseisu Eesti jalaväerühm kuulub, saatis sündmuskohale julgestamiseks helikopterid ning läheduses olnud tankipatrulli. Eestlaste kasutuses olev maastikuauto oli kuulitabamuste tõttu muutunud liikumisvõimetuks.
Operatiivstaabi ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem major Vahur Väljamäe sõnul on viimase kuu jooksul Eesti jalaväerühm ESTPLA-7 teostanud motoriseeritud ja jalgsipatrulle kuuekümne üheksal korral ning läbiotsimisi, haaranguid ja nende julgestamisi kümnel korral. Varitsusi isikute tabamiseks on jalaväerühm teostanud viiel korral, vahistatud illegaalse kaubanduse ja hasartmängude pärast on üksteist isikut.
Vahistamise käigus on Eesti kaitseväelased isikutelt ära võtnud kuulipilduja, käsitulirelvi, külmrelvi ja dokumente. Ükski ESTPLA-7 sõduritest pole operatsioonide käigus kannatada saanud.
Ameerika Ühendriikide lennuväebaasis Tallili lennuväljal tegutseva Eesti kaubakäitlusmeeskonnal pole vahejuhtumeid esinenud.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA-7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis.
ESTPLA-7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu
Ameerika Ühendriigid on andnud ESTPLA-7 käsutusse kolm veoautot ja ühe maastikuauto HMMWV.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA-7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
ESTPLA-7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi režiimi endises soomustehnika moderniseerimise tehase territooriumil omaette majas. Maja on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
ESTPLA-7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud kuuekuulisena. Vabariigi Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda. -
Missiooniüksuste kaitseväelastel tõsteti palkaRahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalevate üksuste kaadrikaitseväelaste sissetulek suurenes.
Selle aasta sügisest hakati rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalevate üksuste kaadrikaitseväelasi tasustama uue süsteemi alusel. Eesti riik suurendas Iraagis teeniva jalaväerühma ESTPLA-7 kaitseväelaste sissetulekut operatsioonis osalemise algusest.
Missiooniüksuste uue tasustamise korra väljatöötamise eesmärk on motiveerida veelgi enam kaitseväelaste teenistust rahvusvahelistes üksustes ja arvestada ka erinevate missiooniüksuste teenistuse eripära.
Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Ants Kiviselja sõnul ei lähe kaitseväelased missioonile üksnes raha pärast. “Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine on vabatahtlik ja missiooniüksuste motivatsiooni puudumise üle kurta ei saa,” ütles kolonel Kiviselg. “Kaitseväe eesmärk on motiveerida kaitseväelaste teenistust ja kompenseerida neid ebamugavusi, mis põhjustab välisteenistus ning aidata kaasa teenistusvõimekuse paremale taastumisele. Usun, et sissetuleku kasv suurendab meie rahu tagavate kaitseväelaste motivatsiooni veelgi ja näitab, et Eesti riik hindab kodust eemal Eesti julgeolekusse panustavaid kaitseväelasi.”
Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalevate üksuste kaadrikaitseväelaste palgamäärade diferentseerimisel võeti arvesse teenistuse eripära erinevatel missioonidel.
Asjatundjatest moodustatud töörühm esitas oma ettepanekud missiooniüksuste palgamäärade diferentseerimiseks kaitseväe juhatajale, kes omakorda edastas need ettepanekud kaitseministeeriumile.
Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalevate kaadrikaitseväelaste sissetulek koosneb erinevatest komponentidest. Palk diferentseeritakse vastavalt kaitseministri määrusele ning missioonipiirkonnas makstakse seda kolmekordselt vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele. Suurendatud palgale lisaks makstakse kaitseväelastele välislähetuse päevaraha, auastme- ja staažitasu ning korterikompensatsiooni.
Uue missiooniüksuste palgamäärade diferentseerimise korra järgi suurenes jalaväerühma ESTPLA-7 netosissetulek sõltuvalt ametikohast ja auastmest kuni 20 %.