Uudised
-
Kaitseväe vaimulikud sõidavad ametivendadega kohtumaKolm Eesti kaitsejõudude kaplanit sõidavad täna, 20. augustil Rootsi Kuningriiki, et osaleda viiendal rahvusvahelisel Läänemeremaade Kaplanite Konverentsil.
V Rahvusvaheline Läänemeremaade Kaplanite Konverents kannab motot Balti meri – rahumeri. Konverentsi põhirõhk on välismissioone käsitlevatel teemadel. Räägitakse kaitseväevaimulike poolt välismissioonidele saadetavatele kaitseväelastele antavast väljaõppest, välismissioonidel viibivate kaplanite omavahelisest koostööst ja tööst perekondadega. Käsitletakse ka missioonil viibivate kaitseväelaste perede hingehoiuküsimusi ja võimalikke ohte missioonijärgsel tavaeluga kohanemisel.
Eesti kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmiku sõnul on kaplanitöö põhiolemuselt sama hoolimata rahvusest ning asukohast. “Ka meie kaplaniteenistus peab olema koostöövõimeline teiste riikide kaplani-teenistustega,” ütles kolonel Nõmmik. “Saades NATO täisliikmeks peavad meie kaplanid olema võimelised vajadusel asendama teiste maade kaplaneid. Üks sarnaste konverentside põhimõte ongi viia omavahel kokku eri riikide kaplanid andmaks neile võimalus õppida üksteist tundma, tutvuda ametivendade töömeetoditega, vahetada kogemusi ja süvendada koostööd.”
Traditsiooniliselt lõpetab Läänemeremaade kaplanite konverentsi mitmekeelne ühine jumalateenistus.
Eelmine Läänemeremaade sõjaväevaimulike konverents leidis aset 2002. aasta suvel Saksamaa Liitvabariigis, Kiilis. Konverentsil osales 79 kaitseväevaimulikku Läänemereäärsetest maadest.
-
Algas nelja väeosa ühisõppusEsmaspäeval algas Kuusalu valla metsades ühisõppus, mille käigus Scoutspataljon, Üksik-sidepataljon, Üksik-vahipataljon ja BALTBAT harjutavad tegevust brigaadi koosseisus.
18. - 22. augustini Kuusalu vallas peetava ühisõppuse eesmärgiks on kaitseväelaste ettevalmistamine rahvusvaheliseks õppuseks Baltic Eagle.
Scoutspataljoni staabiülema kapten Vahur Murulaid'i sõnul on tegemist taktikalise õppuse ja kaardiharjutusega üheskoos. “Põhiülesanne on harjutada allüksuste koostööd Baltic Eagle’i jaoks nii staabi- kui ka madalamatel tasemetel,” sõnas kapten Murulaid.
Kapten Murulaidi sõnul leiab õppusel kasutust kogu Scoutspataljoni varustus. Väljas on nii jalavägi, kui ka soomustransportöörid BTR. Kohaliku maavalitsuse ja metskonnaga on sõlmitud kokkulepped Kuusalu metsade kasutamiseks. Tegutsetakse kõiki keskkonnaalaseid piiranguid arvestades.
Õppustel ei ole ühist nime, kuna ühe brigaadi koosseisus on Scoutspataljoni ja BALTBATi ning Üksik-Sidepataljoni üksused. Scoutspataljoni traditsioonilise suvise õppuse nimi on Kuum Suvi ’03 ning BALTBATi ja Üksik-sidepataljoni õppust nimetatakse Black Jaguar ’03. Ühisõppusel teeb vastutegevust Üksik-vahipataljoni üks rühm.
Maastikul tegutsevad vaid Scoutspataljoni ja Üksik-vahipataljoni kaitseväelased. Ülejäänud kaitseväelased on väljas ainult juhtimispunktidega ning neile on see põhimõtteliselt kaardiõppus.
Kokku on õppustega hõivatud ligikaudu 300 kaitseväelast.
Brigaadi staabi ülesandeid täidab Baltic Training Team, mis on osa BALTBATi projektist. BALTBAT on Eest, Läti ja Leedu ühine jalaväepataljon.
Rahvusvaheline õppus Baltic Eagle peetakse 16. - 26. septembrini Lätis.
Scoutspataljon on elukutselistest kaitseväelastest koosnev jalaväeüksus, mis tegeleb professionaalsete sõdurite väljaõpetamisega ning peab olema võimeline iseseisvaks lahingutegevuseks vastavalt operatiivkavale.
Scoutspataljoni ridadesse võetakse ajateenistuse läbinud või sõjalise algväljaõppe saanud 18 – 45 aastasi Eesti kodanikke, kes ei ole kohtulikult karistatud.
-
Rahutagajad jõudsid Kosovost kojuTäna pärastlõunal jõudis Eestisse tagasi kuus kuud Kosovos rahutagamismissioonil teeninud 97 kaitseväelast.
Missioonilt saabujaid tervitasid lennujaamas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ning kaitseminister Margus Hanson. Kaitseminister andis kerge luurekompanii BALTSQN-7 kaitseväelastele üle rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides osalenute medalid.
Kaitseminister tunnustas lennujaamas rivistusel rahutagajate teenistust ning rõhutas, et läbi Eesti osalemise erinevates rahutagamismissioonides kaitseme me oma riiki ja koduseid. “Rahumeelne maailm on see eesmärk, mille nimel Eesti on ikka saatnud oma sõdureid rahu valvama erinevatesse kriisikolletesse,” ütles kaitseminister Margus Hanson.
Kerge luurekompanii BALTSQN-7 kuulus Kosovos asuvate NATO jõudude KFOR kirderegiooni prantslaste juhitava mitmerahvuselise brigaadi Taani pataljoni koosseisu. Rahutagamisüksuse ülesanneteks oli patrullimine, varjatud jälgimine vaatluspostidelt, isikute eskortimine, isikute ja sõidukite kontrollimine kontroll-läbilaske punktides ja laagri valve.
“Eesti kaitseväelased said missioonil meile püstitatud ülesannetega hästi hakkama,” ütles kerge luurekompanii BALTSQN-7 ülem kapten Tarmo Safronov. “Olukorda Kosovos võib hinnata rahulikuks, kuid ilma NATO rahutagamisjõudude kohalolekuta areneks kindlasti kuritegevus.”
BALTSQN-7 teenistuse jooksul leidis üksuse vastutusalas aset neli tõsisemat vahejuhtumit, terroristid üritasid õhkida raudteesilda, serblased blokeerisid albaanlastel tee ning keeldusid selle eemaldamisest. Puiduveok sõitis teesse paigaldatud miinile ning Pec linna lähedal tulistati lastelaagri lapsi.
BALTSQN-7 viimaseks vastutusalaks oli Kosovost põhja poole jääv peamiselt serblastega asustatud mägipiirkond, missiooni käigus muutus vastutusala kahel korral.
BALTSQN-7 väljaõpe algas eelmise aasta oktoobris Eestis Rahuoperatsioonide Keskuses, missioonieelset väljaõpet korraldasid Taani ja Eesti instruktorid. Rahutagajad harjutasid eelkõige luuretaktikat, aga ka muud missioonil spetsiifiliselt vajalikku. Muuhulgas õpiti ka kohalikku ajalugu. Missioonieelne väljaõpe Taanis oli suunatud rohkem rahutagamiseks vajalike oskuste omandamisele ja koostöö harjutamisele Taani üksustega. Missioonil tehti ühisõppuseid ja teostati erioperatsioone koostöös taanlaste, prantslaste, kreeklaste ja belglastega.
Eesti üksuse vahetas Kosovos välja Leedu rahutagamisüksus BALTSQN-8, Eesti saadab Kosovosse taas oma üksuse aasta pärast.
-
Sadakond rahutagajat saabub missioonilt kojuPühapäeval, 17. augustil pöörduvad pärast kuuekuulist KFOR rahutagamismissiooni Kosovos kirderegiooni mitmerahvuselise brigaadi koosseisus teeninud Balti Luureeskadroni BALTSQN-7 97 kaitseväelast koju tagasi.
Rahutagajad saabuvad Priština kaudu Tallinna lennujaama kell 15.30, missioonilt saabujaid tervitavad lennujaamas rivistusel kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ning kaitseminister Margus Hanson, kes annavad samas kätte rahvusvahelistes rahutagamisoperatsioonides osalenute medalid.
Kerge luurekompanii BALTSQN kuulub Kosovos asuvate NATO jõudude KFOR kirderegiooni prantslaste juhitava mitmerahvuselise brigaadi Taani pataljoni koosseisu. Rahutagamisüksuse ülesanneteks oli patrullimine, varjatud jälgimine vaatluspostidelt, isikute eskortimine, isikute ja sõidukite kontrollimine kontroll-läbilaske punktides ja laagri valve.
Taani pataljoni ülem kolonel Leo Keller Birch Nielsen ütles pataljoni viimasel rivistusel, et pataljon on teostanud eelnevatest üksustest rohkem patrulle ja erioperatsioone ning leidnud kõigist rohkem relvi ja laskemoona.
BALTSQN-7 teenistuse jooksul leidis üksuse vastutusalas aset neli tõsisemat vahejuhtumit, terroristid üritasid õhkida raudteesilda, serblased blokeerisid albaanlastel tee ning keeldusid selle eemaldamisest. Puiduveok sõitis teesse paigaldatud miinile ning Pec linna lähedal tulistati lastelaagri lapsi.
BALTSQN-7 viimaseks vastutusalaks oli Kosovost põhja poole jääv peamiselt serblastega asustatud mägipiirkond, missiooni käigus muutus vastutusala kahel korral.
BALTSQN-7 väljaõpe algas eelmise aasta oktoobris Eestis Rahuoperatsioonide Keskuses, missioonieelset väljaõpet korraldasid Taani ja Eesti instruktorid. Rahutagajad harjutasid eelkõige luuretaktikat, aga ka muud missioonil spetsiifiliselt vajalikku. Muuhulgas õpiti ka kohalikku ajalugu. Missioonieelne väljaõpe Taanis oli suunatud rohkem rahutagamiseks vajalike oskuste omandamisele ja koostöö harjutamisele Taani üksustega. Missioonil tehti ühisõppuseid ja teostati erioperatsioone koostöös taanlaste, prantslaste, kreeklaste ja belglastega.
Eesti üksuse vahetab Kosovos välja Leedu rahutagamisüksus BALTSQN-8. -
Kaitseväe ohvitserid lõpetavad Soomes vanemstaabiohvitseri kursuseHomme, 15. augustil lõpetavad 10 Eesti Kaitseväe ohvitseri Soome Riigikaitse Kõrgkoolis vanemstaabiohvitserikursuse nr 56.
Vanemstaabiohvitseride kursuse eesmärgiks on valmistada ohvitsere ette teenimaks väeliigi ja relvaliigi sõja- ja rahuaja staapide ning asutuste vastavate valdkondade planeerimise, arenduse ja juhtimisülesannetes.
Kursusel antakse ettevalmistus osalemiseks rahvusvahelistes missioonides ja koostööprojektides. Samuti omandavad ohvitserid oskuse rakendada teenistusülesannete täitmisel teaduslikke uurimismeetodeid. Piisavaid aluseid uurimustöö kirjutamiseks ja tulevaseks teenistuseks on saadud teadusuuringute metodoloogiast.
Õpingute rõhuasetus on taktikaõppel. Selle jaoks viidi läbi mitmeid juhtimisharjutusi. Osaleti ka mitmetel õppustel, mille käigus oldi juhtivatel kohtadel brigaadi staabis.
Täiendõpe algas 2001. aasta sügisel. Õppekavas oli aineid nii tsiviil- kui militaarvaldkonnast. Loenguid pidasid õppejõud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, Tartu Ülikoolist ja Soome Riigikaitse Kõrgkoolist.
Kursuse vanema, Kaitsejõudude Peastaabi Operatiivosakonna väljaõppejaoskonna ülema kapten Sten Reimanni sõnul on Eesti Kaitseväes vähe neid ohvitsere, kes on alustanud oma teenistust Eesti Kaitseväes ning saanud süsteemset ohvitseride väljaõpet. “Meie kursuse puhul on ohvitseri hariduskäik peaaegu otsast lõpuni läbitud,” sõnas kapten Reimann.
Kapten Reimanni sõnul tõi kursusele lisaväärtuse võimalus näha toimivat organisatsiooni erinevates arenguastmetes Soome Kaitsejõudude näol.
Eesti kaitsealane koostöö Soome Vabariigiga on olnud tihe. Suurem osa pikemaajalisi ohvitserikoolitusi jalaväe suunal viiakse läbi Soome Riigikaitse Kõrgkoolis. Eesti kaitseatašee Soomes ja Rootsis, major Jaanus Elvre sõnul on vanemstaabiohvitseride kursuseid tehtud enne ja tehakse ka edaspidi. Ühtekokku on tema sõnul hetkel koostöös Soome Vabariigiga käimas 106 ühisüritust, millest kolmandik leiab aset Eestis ja kaks kolmandikku Soomes.
2001. aastal lõpetas vanemstaabiohvitseride kursuse seitse Eesti Kaitseväe ohvitseri.
-
Kaitseväe juhataja autasustas suursaadikut teeneteristigaKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas täna pärastlõunal Kaitsejõudude Peastaabis endist riigisekretäri Aino Lepik von Wirenit kaitseväe eriteenete ristiga.
Kaitseväe juhataja autasustas Aino Lepik von Wirenit panuse eest Eesti riigikaitse arengusse.
Alates käesoleva aasta augustist on Aino Lepik von Wiren erakorraline ja täievoliline suursaadik Portugali Vabariigis.
Kaitseväe eriteenete rist on asutatud kaitseväelaste ja tsiviilisikute riigikaitselises töös osutatud eriliste ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teeneteristi antakse tänuavaldusena Eesti Vabariigi või välisriikide kodanikele, kes on kaitseväe arengule ja tegevusele kaasa aidanud. -
Saksamaa kõrged sõjaväemeedikud külastavad Eesti kolleegeKolm Saksa Bundeswehri kõrget meditsiiniohvitseri külastavad Eestit, et tutvuda Eesti Kaitseväega, Eesti Kaitseväe meditsiiniteenistusega ja arutada edasisi koostööplaane.
Saksamaa relvajõudude Meditsiiniteenistuse logistikaosakonna ülema kolonel Werner Lehnen'i sõnul on koostöö Eesti ja Saksamaa sõjaväemeedikute vahel heal tasemel. “Loodame, et tulevikus hakkavad Eesti Kaitseväe meedikud osalema Saksa üksuste koosseisus erinevatel rahuoperatsioonidel,” rääkis kolonel Lehnen.
Täna külastasid Saksa relvajõudude kõrged meditsiiniohvitserid Kaitsejõudude Peastaapi ja Kaitseväe Tervisekeskust. Külalistele anti põhjalik ülevaade Eesti Kaitseväe meditsiiniteenistusest ja näidati Saksa armeelt abiks saadud meditsiinitehnikat.
Kolonel Werner Lehneni sõnul erinevad Eesti ja Saksa relvajõudude meditsiiniteenistused kõige rohkem selle poolest, et siin tehakse märksa tihedamat koostööd tsiviilmeedikute- ja meditsiiniasutustega. “Küll aga võib öelda, et meie meditsiiniteenistuste struktuurides esineb sarnasusi,” ütles kolonel Lehnen.
Homme, 13. augustil külastab Saksa sõjaväemeedikute delegatsioon Rahuoperatsioonide Keskust Paldiskis ja tutvub Tallinna vaatamisväärsustega ning neljapäeval, 14. augustil külastatakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Üksik-sidepataljoni.
Saksamaa sõjaväemeedikute delegatsiooni kuuluvad Bundeswehri Meditsiiniteenistuse logistikaosakonna ülem kolonel Werner Lehnen, personaliosakonna ülem kolonel Johannes Nakath ja meditsiiniökonoomika osakonna ülem kapten Angelika Niggermeier-Groben.
Saksa relvajõudude kõrged meditsiiniohvitserid lahkuvad Eestist reedel, 15. augustil.
-
Kaitseväe juhataja hindas Eesti üksuste tegevust Iraagis edukaksKaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts tegi pressikonverentsil kokkuvõtte Eesti üksuste osalemisest sõjajärgsel julgeolekutagamismissioonil Iraagis ning hindas Eesti kaitseväelaste teenistust kõrgelt.
“Eesti üksused on Eestile täiesti uute missioonitingimustega kohanenud,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Meie koalitsioonipartnerid hindavad kõrgelt meie sõdurite ettevalmistust, nende külmaverelisust ja professionaalsust.”
Operatiivstaabi ühendoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem major Vahur Väljamäe andis ülevaate ESTPLA 7 elamistingimustest ja teenistusest Iraagis. Üks kord senise teenistuse jooksul julgeolekutagamismissioonil sõjajärgses Iraagis on Eesti jalaväerühm olnud sunnitud avama vastutule.
Eesti kaitseväe jalaväerühm ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskond teenivad Iraagis alates käesoleva aasta juunist. USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisu kuuluv ESTPLA 7 tegutseb Bagdadis ning kaubakäitlusmeeskond umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis.
ESTPLA 7 kaitseväelased patrullivad iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldavad läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. ESTPLA 7 vastutusalasse jääb ka An Maria turg Abu Ghuaraybi linnaosas. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga eesmärgiga tagada kord, leida ebaseaduslikud raskerelvad ja võidelda salakaubanduse vastu.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosneva ESTPLA 7 ülesanneteks on patrullimine, objektide kaitse, konvoide saatmine ja läbiotsimisoperatsioonid. ESTPLA 7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi kaardiväe endistes kasarmutes, mis on varustatud õhukonditsioneeridega.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA CENTCOMile (Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatus).
ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud 6-kuulisena. Eesti Valitsus on andnud Eesti üksustele mandaadi viibida missioonipiirkonnas kuni 31. detsembrini 2003. Riigikogu on lubanud oma 7. mai otsusega kasutada Eesti kaitseväe üksusi isikkoosseisuga kuni 55 kaitseväelast ühe kuuekuulise rotatsiooniperioodi vältel USA ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede koosseisus Kuveidis, Kataris, Bahreinis ja Iraagis tähtajaga kuni üks aasta, alates Eesti üksuste lähetamisest missioonipiirkonda.
-
Taani Mereväe ülem külastab Eesti MerevägeEsmaspäeval, 11. augustil saabub Eesti Mereväe ülema kutsel Tallinna Taani Mereväe ülem kontradmiral Kurt Birger Jensen.
Eesti visiidi esimesel päeval kohtub Taani Mereväe ülem kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi ja Eesti Mereväe ülema kaptenleitnant Jaan Kapiga. Mereväebaasis antakse kontradmiral Jensenile ülevaade mereväe hetkeseisust ja tulevikuplaanidest.
Mereväe ülema, kaptenleitnant Jaan Kapi sõnul on Taani üks esimesi Eesti Mereväe toetajaid. “Taani Kuningriik andis Eestile esimese mereväelaeva juba mõned nädalad enne Mereväe staabi ametlikku taasloomist,” ütles kaptenleitnant Kapp. “Tänaseks on koostöö Eesti ja Taani merevägede vahel kujunenud väga tihedaks. Hetkel on käsil väljaõppe edasiarendamine, süsteemsete ning funktsioonipõhiste õppekavade ja hindamisaluste väljatöötamine.”
Teisipäeval, 12. augustil külastab kontradmiral Kurt Birger Jensen Balti Kaitsekolledžit (BALTDEFCOL) ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi (KVÜÕA) Tartus. Tartus kohtub kontradmiral Jensen BALTDEFCOLi ülema brigaadikindral Michael Clemmeseni ja KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülema major Urmas Leppmetsaga.
Taani Mereväe ülem külastab Eesti visiidi käigus ka Piirivalve staapi ja allüksusi ning tutvub Tallinna vaatamisväärsustega.
Eesti ja Taani merevägede vahel toimib pikaajaline koostöö. Taani Kuningriik andis 29. märtsil 1994. aastal Eestile üle esimese mereväe laeva “Ahti”. 21. novembril 2000 andis Taani Eestile üle praeguse Eesti Mereväe lipulaeva “Admiral Pitka”, mis on aktiivses kasutuses peamiselt BALTRONi staabi- ja varustuslaevana.
Taani Merevägi on olnud üks peamisi toetajaid Mereväe haridussüsteemi arendamisel. Kaks Eesti Mereväe ohvitseri on lõpetanud Taani Mereväeakadeemia, õpinguid jätkab kuus kadetti. 2003. aasta alguses käivitus taanlaste abiga loodud Mereväe Väljaõppe- ja Arenduskeskuse (MEVAK) esimene nooremallohvitseride kursus. Eelnevalt said MEVAKi instruktorid põhjaliku pedagoogilise ja erialase väljaõppe Taani Mereväes.
Taani oli BALTRONi (Balti Miinitõrjeeskaader) loomise initsiaatoriks 1996. aastal. Eriti aktiivselt toetab Taani BALTRONi sidespetsialistide väljaõpet ning Eestis asuva BALTRONi sidekooli loomist ja tegevuse alustamist 1998. aastal. Samuti ehitati 1998. aastal taanlaste abiga välja BALTRONi sidekeskus Tallinnas.
Kontradmiral Kurt Birger Jensen määrati 2002. aastal Taani Mereväe ülemaks.
-
Eesti Mereväe laevad viivad Erna retkel osalejad dessandialaleTäna, 5. augustil enne lõunat stardivad Mereväe laevad Olev, Ristna ja Vaindlo ning Piirivalve laev Valvas pardal 28 Erna retkel osalevat meeskonda, et transportida nad dessandialale Kolga lahes.
“Erna 10 aastase ajaloo jooksul on Merevägi olnud alati heaks partneriks läbiviijatele,” ütles Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp. “Merevägi transpordib Ernalasi hea meelega ka edaspidi. Ma loodan, et tulevikus võtab retkest osa ka Mereväe võistkond.”
Meresõidu pikkuseks on planeeritud neli tundi. Laevad peaksid jõudma Kolga lahte hiljemalt kell 16, mil dessant algab.
Miinitraaler Olev on ehitatud 1967. aastal ja miinitraaler Vaindlo 1968. Mõlemad alused kuuluvad Frauenlob-klassi. Laevade meeskonnaliikmete arv on 25. Patrull-laev Ristna on ehitatud 1957. aastal ja kuulub Rihtniemi-klassi, meeskonnaliikmeid on 20.