Uudised
-
Täna algas Mereväebaasis reservõppe-kogunemineMereväebaasis viiakse tänasest 17. augustini läbi reservõppekogunemine laevade kahurimeeskondadele.
Kahenädalane õppekogunemine on jagatud kahte ossa. Esimesel nädalal tuletatakse kolm kuni viis aastat tagasi aega teeninutele meelde Kaitseväe sisemäärustik, rivis käitumine ning relvastuse teoreetiline osa. Lisaks õpetatakse juurde uuemate käsitulirelvade käsitsemist. Testitakse ka reservõppekogunemisel osalejate füüsilisi võimeid.
Teisel nädalal viiakse läbi praktilised harjutused. Nädala alguses on reservväelastel tiirulaskmine käsitulirelvadest. 13. ja 14. augustil viibitakse laevadega merel. Lastakse patrull-laeval Ristna 12,7-mm kahurit ning 23-mm kahurit Sergei ja harjutatakse kätt miinijahtija Wambola 40-mm kahuriga.
Laevade kahurimeeskondade põhiülesandeks on reservõppekogunemise läbiviija lipnik Sven Punga sõnul õhusihtmärkide ning miinide hävitamine.
“Mereväes ei ole madrustele ning allohvitseridele taolisi reservõppekogunemisi varem korraldatud,” ütles lipnik Punga. “Küll on reservkogunemisi viidud läbi ohvitseridele.”
Laevade kahurimeeskondade reservõppekogunemisel on üheksa osalejat. Reservväelasi juhendavad lisaks lipnik Pungale veel vanemmaat Alver Vager, vanemmaat Vassili Oršits ning maat Nikolai Larionov.
-
Mereväe laev osaleb Kuressaare merepäevadelMereväe miinijahtija Sulev jõudis täna hommikul Saaremaale, et osaleda Kuressaare 7. merepäevadel.
Täna õhtul algusega kell 22 osaleb Eesti Mereväe miinijahtija Sulev meeskond Kuressaare 7. merepäevade avatseremoonial Tori abajas. Miinijahtuja Sulev meeskonnaliikmed kannavad merepäevade pidulikul avamisüritusel Kuressaare ja Merepäevade lipu lipuplatsile ning heiskavad selle linnapea Jaanus Tammkivi korraldusel. Laevakomandör leitnant Rain Terras ütleb linnarahvale tervitussõnad.
Reedel, 1. augustil annab laevakomandör leitnant Rain Terras laeva pardal vastuvõtu linnapeale, linnavalitsuse ja -volikogu, maavalitsuse, piirivalve ja sadamate esindajatele. Kohal viibib ka mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
Reedel ja laupäeval kell 12.30 – 17.00 on laev avatud kõikidele huvilistele Roomassaare sadamas. Viiakse läbi näidismiinijahtimine.
Laupäeval osalevad miinijahtija Sulev meeskonnaliikmed Lossikala 2003 ja Grillipapa 2003 avamisel Tori abajas.
Tänavustel merepäevadel paneb Kuressaare linnavalitsus aluse uuele traditsioonile – linnavalitsuse esindaja annab ühele miinijahtija Sulev meeskonnaliikmele tiitli “Sulevipoeg” kandmise õiguse.
Miinijahtija Sulevi ja Kuressaare linna vahel sõlmiti sõprusleping 2001. aastal. Sõprusleping annab laevale õiguse kanda sõpruslinna vappi, mis võimaldab laevadel tutvustada oma sõpruslinnu kõigis külastatavates paikades. Arvestades mereväe osalemist arvukatel rahvusvahelistel õppustel, on Eesti sõjalaevad tutvustanud oma sõpruslinnu pea kõigi Läänemere äärsete riikide sadamates. Oma sõpruslinnale tutvustab sõjalaev mereväe tegevust ja ülesandeid.
Mereväe laevadest on sõpruslepingud linnade ja valdadega sõlmitud miinijahtijal Wambola Pärnuga, miinijahtijal Sulev Kuressaarega, patrullkaatril Ristna Kõrgessaare vallaga Hiiumaal, miinitraaleril Olev Paldiskiga ja miinitraaleril Vaindlo Kundaga.
Miinijahtija Sulev on 47,1 meetrit pikk, laeva sõidukiirus on 16,5 sõlme. Laeval on 37 meeskonnaliiget, neist 6 ohvitseri.
-
Eesti missiooniüksused Iraagis jätkavad teenistust vastutusaladelEesti üksused Iraagis jätkasid lõppeval nädalal koostöös USA üksuste ja Iraagi politseiga teenistust vastutusaladel
Lõppeval nädalal patrullisid ESTPLA 7 kaitseväelased iseseisvalt jalgsi ja autodega oma vastutusalas ning korraldasid läbiotsimisi. Patrullimise käigus otsitakse läbi autosid ja isikuid. USA on andnud Eesti jalaväerühmale kasutada kolm veoautot. ESTPLA 7 vastutusalasse jääb ka An Maria turg Abu Ghuaraybi linnaosas. Eesti kaitseväelased viivad läbi operatsioone koostöös USA sõjaväepolitsei ja Iraagi politseiga.
ESTPLA 7 ülesanneteks on patrullimine, objektide kaitse, konvoide saatmine ja läbiotsimisoperatsioonid. Kohanemisajaks on kavandatud neli nädalat. Esialgse informatsiooni kohaselt pidi ESTPLA 7 asuma teenistusse tunduvalt põhja pool Bagdadi, ent operatsiooni “Iraagi Vabadus” operatiivjuht on otsustanud ESTPLA 7 jätta Bagdadi. Praegu jätkab ESTPLA 7 teenistust Bagdadis. Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle USA CENTCOMile (Ameerika Ühendriikide Relvajõudude Keskregiooni väejuhatus).
ESTPLA 7 kaitseväelased elavad Bagdadi eeslinnas Iraagi kaardiväe endistes kasarmutes, mis on varustatud õhukonditsioneeridega. Eesti rahutagajate üksus on USA 3. brigaadi lahingugrupi 70. rügemendi 2. soomuspataljoni koosseisus. ESTPLA 7 rahutagajate tervis ja meelolu on hea, moraal kõrge. Olukord missioonipiirkonnaas on ebastabiilne.
Kaubakäitlusmeeskond täidab missiooniülesandeid Iraagis, umbes 20 kilomeetrit An Nasariyah’ linnast loode suunas Tallili lennuväljal, USA lennuväebaasis. 11-meheline kaubakäitlusmeeskond elab telkides, mis on varustatud õhukonditsioneeridega. Meeskonna tervis ja meelolu on hea, moraal kõrge.
Kolmekümne kahest kaitseväelasest koosnev jalaväerühm ESTPLA 7 on relvastatud automaatidega Galil SAR, kuulipildujatega MG-3, granaadiheitjatega Carl-Gustav, granaadiheitjatega AT4, püstolitega Browning ning käsigranaatidega.
Mõlemad Eesti missiooniüksused lahkusid Eestist 20. juunil USA transpordilennukil C-17. USA andis Eesti missiooniüksustele tasuta õhutranspordi missioonipiirkonda ja tagasi.
ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskonna missioon Iraaki on planeeritud 6-kuulisena. -
Mereväe laev osaleb Soomes Kotka merepäevadelEesti Mereväe patrull-laev Ristna osaleb 24. - 27. juulini Kotka merepäevadel.
Kotka merepäevi korraldatakse alates 1962. aastast. Eesti Mereväe laev osaleb üritusel esmakordselt. Kutse Eesti Mereväe osalemiseks tuli Kotka rannikukaitsepiirkonna juhtkonnalt.
Kotkas teeb laeva juhtkond etiketikohased ametlikud visiidid. Laeval võõrustatakse Kotka esindajaid. Patrull-laev Ristna meeskond osaleb merepäevade avamisel ning sõjaväelaste spordivõistlustel.
Patrull-laev Ristna (endine Rihtniemi) ehitati 1957. aastal miinitraaleriks, 1979. aastal tehti põhjalikud ümberehitused, mis andis juurde võimaluse tegutseda patrull-laevana. 1999. aastal kinkis Soome Rihtniemi ja ta sõsarlaeva Rymättyla Eesti Mereväele, kus nad said nimeks Ristna ja Suurop. Laevad kuuluvad Miinilaevade Divisjoni ja neid kasutatakse väljaõppes.
Patrull-laev Ristna on 31 meetrit pikk ja 5,6 meetrit lai. Laeva sõidukiirus on 15 sõlme. Patrull-laev Ristna komandör on leitnant Toivo Arumäe. Laeva meeskonda kuulub 22 mereväelast.
-
Kaitseväelased õpetavad koolilastele välioskusiTapa Suurtükiväegrupp ja Õhutõrjedivisjon korraldavad Lehtse ning Jäneda põhikoolilastele laagri “Me saame metsas hakkama”.
Laagri läbiviimise eesmärk on metsas hakkama saamiseks vajalike teadmiste omandamine. Kaitseväe instruktorid tutvustavad laagris välioskusi ning ka topograafiat. “Põhieesmärgiks on näidata lastele, kuidas toimida siis, kui jäädakse hätta seenel-marjul käies või metsa ära eksides,” ütles laagri ülem, Õhutõrjedivisjoni väljaõppeohvitser leitnant Margus Vettik.
Noored laagrilised omandavad teadmisi kuidas kaardi ja kompassiga metsas hakkama saada, maastikku kasutada, vett koguda ja filtreerida, käepärastest vahenditest tuld teha ning onni ehitada. Laagri esimesel päeval viidi läbi teoreetilised tunnid ning hiljem maastikule minnes prooviti kõik omal käel läbi.
Laagri ajal elavad noored õppurid kaitseväe telkides ning kasutavad kaitseväe varustust. Nad said selga välivormid ning seljakotid. Toitu valmistavad Suurtükiväegrupi kokad välikatlas.
Leitnant Vettiku sõnul kohtab sellist optimismi ja head tuju välilaagris harva. “Trotsitakse nii palavat suvepäeva kui ka vihmasadu. Kõigist tundidest võetakse aktiivselt osa ning mingeid suuremaid probleeme ei ole tekkinud,” rääkis leitnant Vettik. Laagri väsitavat poolt pidas laagrist osa võtnud Sulev Hallikas heaks asjaks. “Laager on piisavalt raske ja koormav. Mingit hellitamist ei ole,“ lausus ta. Sulevi sõnul aitavad kõik laagrielanikud üksteist ning omavahel saadakse hästi läbi. Kõige rohkem elamusi pakkus Sulevile metsa vahel orienteerumine. Huvitavaks pidas ta ka joogivee filtreerimist.
Lisaks õpitule jääb laagris osalenutele mälestuseks laagri lipu kujutisega T-särk.
Väljaõpet teostavad laagris Suurtükiväegrupi ning Õhutõrjedivisjoni ohvitserid ja allohvitserid. 19.-24. juulini Rutja lennuväljal asetleidvas välilaagris osaleb 28 erinevas vanuses kooliõpilast Lehtse ja Jäneda põhikoolist.
-
Eestit külastab Briti Kuningliku Mereväe laevTäna saabus Tallinna Vanasadamasse Briti Kuningliku Mereväe fregatt HMS St Albans.
Briti Kuningliku Mereväe alus külastab Tallinna seoses 20. juulil Pühavaimu kirikus läbiviidava mälestustahvli avamisega Vabadussõjas langenud Briti meremeestele.
Laeva komandör kaptenleitnant Mark Knibbs teeb ametlikud visiidid Tallinna linnavalitsusse, kus kohtutakse aselinnapea Margus Allikmaaga ja Mereväestaapi, kus kohtutakse Mereväe staabi ülemaga vanemleitnant Ahti Piirimäega.
Laupäeval, 19. juulil külastab laeva Briti Kuningliku Mereväe ülem Esimene Merelord Sir Alan West.
Reedel leiab mereväebaasis aset traditsiooniline sõpruskohtumine jalgpallis Eesti ja Briti mereväelaste vahel. Laeva meeskonnaliikmetele korraldatakse linnaekskursioon.
Briti Kuningliku Mereväe fregatt ST Albans lahkub Eestist 21. juulil.
Fregatt HMS St Albans kuulub koos oma 15 sõsarlaevaga Briti Kuningliku Mereväe 23-klassi fregattide hulka. 23-klassi fregattide peamine ülesanne on allveetõrje, kuid laevad täidavad ka muid ülesandeid nagu pardakontrollimeeskondade saatmine kontrollitavatele laevadele helikopteritelt ja paatidelt, samuti osalaevad nad õnnetuste likvideerimisel merel ning teostavad merevaatlusi.
HMS St Albans on 133 m pikk ja 16,1 m lai. Meeskonna suurus on 180 meest.
Praegune HMS St Albans on kuues sama nime kandev laev – esimene St Albans ehitati 1687.a. Praegune St Albans on ehitatud 2000.a Suurbritannias.
Sama klassi laev HMS Somerset külastas Tallinna käesoleva aasta mais.
-
Eestit külastab Briti Esimene MerelordHomme, 19. juulil saabub Eestisse Briti Kuningliku Mereväe ülem Esimene Merelord Sir Alan West , kes avab pühapäeval, 20. juulil Pühavaimu kirikus mälestustahvli Läänemerel aastatel 1918-1919 hukkunud Briti mere –ja õhuväelastele.
Briti Kuningliku Mereväe ülemat, Esimest Merelordi Sir Alan West'i on lennujaamas vastu võtmas auvahtkond. Lennujaamas tervitab Sir Alan West'i Eesti Mereväe staabiülem vanemleitnant Ahti Piirimägi.
Laupäeval külastab Briti Kuningliku Mereväe ülem Laidoneri muuseumi ning Briti Kuningliku Mereväe fregatti HMS St Albans.
Pühapäeva, 20. juuli hommikul kell 9 asetavad Briti Esimene Merelord Sir Alan West, Eesti Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp ja Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik sõjaväekalmistul pärjad langenud sõjaväelaste haudadele.
Pühapäeval algusega kell 12 osaleb Sir Alan West Pühavaimu kirikus mälestustahvli avamisel Läänemerel 1918 – 1919 hukkunud Briti mere- ja õhuväelastele. Mälestusteenistusel osalevad ka Briti ja Iiri suursaadikud, Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ning Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp.
-
Lõppes rahvusvaheline sõjaväelaste keskkonnakaitse-konverentsTäna lõppes viis päeva kestnud rahvusvaheline sõjaväelaste keskkonnakaitsekonverents.
Konverentsi teemaks oli relvajõudude regionaalne keskkonna-alane koostöö. Konverentsi Eesti-poolse korraldaja Maaväestaabi pioneeri- ja massihävitusrelvakaitse inspektsiooni ülema asetäitja leitnant Andres Rekkeri sõnul teeb Eestis regionaalset koostööd Läänemere äärsete riikide kaitsevägedega ja USAga.
“Meil on olemas ühisprojektid keskkonnalaste väljaõppekavade koostamiseks ja mereväesadama miinibaasi puhastamiseks,” rääkis leitnant Andres Rekker.
Koostöös Ameerika Ühendriikidega on Eestis läbi viidud keskpolügooni mürauuring. Uuriti kui suure ulatusega ja millist müra me laskeharjutustega tekitame. Tulemustena selgus, et kogu müra jääb Eesti seadusandlusega kehtestatud normatiivi piiridesse.
Konverentsi juht, Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise kolme väeliigi pioneeriteenistuse ülem mereväekapten Andrew Ritchie sõnas Tapa garnisoni külastades, et Tapa garnisoni ehitamisel on lähtutud headest keskkonnakaitse tavadest. “Hooned ja ka muud rajatised sisaldavad ergonoomilisi ning vähem energiat nõudvaid lahendusi ja seal on hea elada,” ütles mereväekapten Ritchie.
Tutvudes Kaitsejõudude Keskpolügooniga leidis keskkonnakaitsekonverentsi juht, et kogu senine keskkonnakaitse vallas läbi viidud töö on olnud viljakas ning vastab täielikult ka nende poolt kehtestatud keskkonnakaitse nõuetele polügoonide osas.
“Eesti kaitseväelaste sõbralikku suhtumist loodusesse näitab ka fakt, et muidu tühjale tabamusalale jäeti püsti puu, mille otsas on oravapesa,” lisas mereväekapten Ritchie.
Konverentsi tulemusena võib välja tuua Kaitsejõudude tugevnevat keskkonnaalast koostööd oma regioonis ja ka Ameerika Ühendriikidega.
14. - 18. juulini Tallinnas asetleidnud konverentsil käsitleti erinevate riikide koostööd arendamaks välja ühiseid keskkonnakaitse standardeid ja võimalusi kuidas viia olemasolevad keskkonnakaitse standardid vastavusse NATOs kehtivatega, keskkonna õigust, relvajõudude keskkonnakaitsealast koostööd, jääkreostuse likvideerimist, sõjaliste objektide taaskasutusele võtmist, keskkonnakaitse aspektidega arvestamist sõjalises tegevuses ja väljaõppes.
11. rahvusvahelise sõjaväelaste keskkonnakaitsekonverentsi peakorraldaja oli Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise (USEUCOM) pioneeriteenistuse ülem mereväekapten Ritchie. Eestipoolne konverentsi korraldaja oli Maaväestaabi pioneeri- ja massihävitusrelvakaitse inspektsiooni ülema asetäitja leitnant Andres Rekker.
Konverentsil esinesid ettekannetega spetsialistid Ameerika Ühendriikidest, Ungarist, Prantsusmaalt, Rootsist, Inglismaalt, Soomest ja Saksamaalt. Osalejamaadena olid esindatud Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Albaania, Bulgaaria, Gruusia, Slovakkia, Aserbaitžaan, Sloveenia, Kroaatia, Rumeenia, USA ja Rootsi. Kokku oli sõjaväe keskkonnakonverentsil üle 100 osaleja.
Eesti Kaitsevägi on tegelenud keskkonnaprobleemidega 1994. aastast. Koostöös USA ja Rootsi Kaitseuuringute Instituudiga viidi läbi Ämari Lennubaasi keskkonnakaitse projekt, 2000. aasta leidis Rootsi Kaitseväe spetsialistide osalusel seminar “Keskkonnakaitse relvajõududes”, 2002. tutvustasid Saksa Bundeswehri instruktorid Eesti Kaitseväelastele, piirivalvuritele ja keskkonnaametnikele keskkonnanõudeid NATOs ja Euroopa Liidus.
Rahvusvaheline sõjaväelaste keskkonnakaitsekonverents korraldatakse igal aastal erinevas riigis. Eelmine sõjaväelaste keskkonnakaitse seminar leidis aset Brüsselis. Järgmine viiakse läbi Rumeenias.
-
Mereväe tuukrigrupp lõpetas Lätis miinituukri kursuseEile, 16. juulil jõudsid Eestisse kolm Eesti Mereväe tuukrit, kes läbisid Lätis miinituukri kursuse.
Kolmeliikmeline Eesti Mereväe tuukrigrupp osales Läti sadamalinnas Liepajas Baltimaade Tuukrikoolituskeskuses neli kuud väldanud miinituukrikursusel.
Tuukrigrupi ülema lipnik Ivari Sarapuu sõnul ei olnud eestlastega kursuse jooksul mingisuguseid probleeme ning hakkama saadi igas olukorras. “Eestlaste füüsiline ettevalmistus on kõige parem,” sõnas lipnik Sarapuu.
Kord aastas toimuv miinituukrikursus õpetab välja tuukreid kõigist kolmest Balti riigist. Tänavust kursust alustas kokku 11 laevatuukrit, ent miinituukritena lõpetas ainult kuus. Küll ei olnud kadusid eestlaste seas - kõik kolm alustanut ka lõpetasid kursuse.
Eestis Mereväes on hetkel kokku 13 tuukrit, kellest 8 on nüüd miinituukri eriala ning väljaõppega. Miinituukritel on suuremad võimalused osaleda õppustel ja tegevuses miinijahtijate peal BALTRONi raames.
Tuukriks saamiseks tuleb läbida esmalt 6-7 nädalat kestev baaskursus, mille tulemusena saadakse laevatuukriks. Seejärel järgneb aastane praktika. Parimad laevatuukrid valitakse miinituukrikoolitusele.
Eestlaste tugevuseks peab lipnik Sarapuu just väljaõppe praktilist poolt. “Meil on regulatsioon paigas,” ütles tuukrigrupi ülem. “See võimaldab eesti tuukritel tihedamini läbi viia praktilisi harjutusi, mis on selleks, et tuukrid igal hetkel valmis oleks, äärmiselt oluline.”
Värsked Eesti Mereväe miinituukrid on maat Taivo Janson, seersant Silver Krool ning nooremseersant Sander Kiviselg.
-
Sel aastal osalesid kaplanite kursusel ka sõjaväemeedikudHomme, 18. juulil algusega kell 11 toimub Paldiskis, Rahuoperatsioonide Keskuses järjekordse kaplanite ja reservkaplanite orientatsioonikursuse pidulik lõpurivistus.
Pidulikul rivistusel osalevad Kaitsejõudude Peastaabi ülem Kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Alar Laneman, Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone, Ameerika Euroopa väekontingendi peakaplan kolonel Vincent I. Inghilterra, Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ning Kaitsejõudude Peastaabi meditsiiniteenistuse ravi- ja järelvalvejaoskonna ülem major Kersti Lea.
Seekordsel, kaheksandat korda läbi viidaval orientatsioonikursusel osalesid lisaks kaplanikandidaatidele ka kaheksa kaitseväe meedikut. Kolme nädala jooksul omandasid kursuslased teadmisi riviõppest, laskmisest, jalaväetaktikast, topograafiast, esmaabi osutamisest, sidest, seadusandlusest ja kaitseväelisest kasvatusest. Samuti sooritati füüsiline test ja osaleti väliõppusel. Lisaks sõjaväelisele väljaõppele olid kursuse programmis kaplanikandidaatidele ja meedikutele eraldi erialased loengud.
Kursuse ülema leitnant Roland Tõnissoni sõnul oli väljaõppegraafik väga tihe. “Õppuritel oli raske, aga nad pidasid hästi vastu,” ütles leitnant Tõnisson. 25-st alustanust lõpetas kursuse 24.
Kaplaniteenistus tegeleb kaitseväes moraalsete, eetiliste ja usuliste väärtusküsimustega. Kaplaniteks võivad saada alla neljakümne aastased ordineeritud vaimulikud, kes on lõpetanud vähemalt nelja-aastase tunnustatud teoloogilise kõrgema õppeasutuse, omavad kaheaastast kogudusepraktikat ning oma kiriku soovitust kaitseväes teenimiseks. Hetkel on kaitsejõududes tegevteenistuses 17 kaplanit.