Uudised
-
Eestit külastab Taani kaitseväe juhatajaHomme tuleb kaitseväe juhataja kutsel Eestisse ametlikule visiidile Taani kaitseväe juhataja kindral Hans Jesper Helsø.
30. oktoobril Eestit külastav Taani kaitseväe juhataja tutvub Ämari Õhuseirekeskuse ja Lennubaasiga ning külastab Mereväebaasi ja Taani poolt Eestile kingitud Eesti mereväe lipulaeva “Admiral Pitka”.
Kindral Helsø kohtub Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning saab ülevaate Eesti kaitseväe arengust. Taani kaitseväe juhataja tutvub Kaitsejõudude Peastaabi hoonega ning istutab peastaabi ette parki tammepuu.
Taani kaitseväe juhataja kohtub ka kaitseminister Sven Mikseriga ning talle tutvustatakse e-valitsust.
Taani kaitseväe juhataja lahkub Eestist 31. oktoobri varahommikul.
Kindral Hans Jesper Helsø on teeninud Taani maaväe suurtükiväeohvitserina ja osalenud mitmetel rahutagamismissioonidel. 1994.-1996.a. oli Helsø Taani suurtükiväe ülem, 1996.-98.a. 1. Sjællandi brigaadi ülem, 1998.-2000.a. Taani maaväe operatiivülem ja 2000.-2002.a. Taani kaitseväe juhataja asetäitja. Helsø sai kindrali auastme ning määrati Taani kaitseväe juhatajaks käesoleval aastal.
Eestit ja Taanit seob tihe kaitsealane koostöö. Taani aitab Eestit strateegilise taseme planeerimisel ja logistikastruktuuri arendamisel, aga ka erinevate väeliikide arendamisel, väljaõppe tõhustamisel ning rahutagamismissioonidel osalemises.
Eesti rahutagajad osalevad alates 1995.aastast rahutagamismissioonidel endises Jugoslaavias Taani kontingendi koosseisus, samuti on Taani aidanud Eestit rahuvalvajate väljaõppe ning varustusega.
Taani aitab Eestil arendada sõjalist väljaõpet Kaitseväe Lahingukoolis ja Kaitseliidu koolis, samuti erinevate internetil põhinevate kursuste läbiviimisel. Taanlased õpetavad välja mereväe allohvitsere ja erinevate erialade instruktoreid, Taani mereväeakadeemias on hariduse saanud mitu Eesti ohvitseri.
Taani aitab Eestit laskeväljade arendamisel, muuhulgas renoveeriti Taani kaitseväe abiga Klooga laskeväli.
Taani kaitsevägi on aidanud Eesti õhuväge Lennubaasi rajamisel, kuhu Taani pool on annetanud erinevat tehnikat lennubaasi vajadusteks, samuti osaleb Taani Eesti õhuseiresuutlikkuse tõstmises.
Taani osaleb aktiivselt Balti riikide ühisprojektide BALTRON (ühine miinitõrjelaevastik), BALTBET (ühine õhuseireprojekt), BALTBAT (ühine kiirreageerimispataljon), BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) arendamises.
-
Sõjaväe maadlusvõistlustel võistleb Dremiel D. ByersLaupäeval, 26. oktoobril alustab Kalevi spordihallis sõjaväe maailma-meistrivõistlustel võistlemist valitsev kreeka-rooma maadluse maailmameister kehakaalus kuni 120 kilo Dremiel D. Byers.
Laupäeval, 26. oktoobril astuvad lahingusse ka Eesti kreeka-rooma maadlejad. Eestit esindavad kehakaalus kuni 96 kilo Richard Karelson, kuni 84 kilo Alik Tseiko, kuni 74 kilo Valeri Nikitin ja kehakaalus kuni 60 kilo Feliks Press.
Kreeka-rooma maadluse finaalid toimuvad pühapäeval, vahetult enne lõputseremooniat.
FILA esindaja Pertti Vehviläise sõnul on võistlused olnud põnevad ja üllatusterohked.
Maailmameistrivõistluste lõputseremoonia viiakse läbi Kalevi Spordihallis pühapäeval kell 17.
Võistluste on pealtvaatajatele sissepääs tasuta.
NB! Võistluste koduleheküljel www.mil.ee/wrestling on üleval fotoreportaažid avamistseremooniast ja senised tulemused. Lisainformatsioon õppuse teabeohvitser kapten Tõnu Askult – tel. 053 428 331
-
CISM sõjaväe maailma-meistrivõistluste pidulik avatseremooniaTäna, 24. oktoobril kell 17 avatakse Tallinnas Kalevi spordihallis piduliku tseremooniaga CISM sõjaväe maailmameistrivõistlused maadluses.
Avatseremoonial marsivad Piirivalve Orkestri saatel kahekümne kolme riigi kaitsevägede delegatsioonid, millede hulgas on nii olümpiavõitjaid kui maailmameistrivõistluste võitjaid. Pidulikul üritusel osalevad kaitseminister Sven Mikser ja Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert.
Pärast avatseremooniat vastab ajakirjanike küsimustele maailmameistrivõistluste organiseerimiskomitee esimees, endine Eesti Maadlusliidu president, Maaväe ülem kindralleitnant Johannes Kert.
Osalejad on märkinud et võistlusele on tulnud väga kõrgetasemelised atleedid ja heitlused tõotavad tulla erakordselt huvitavad.
Publikule on sissepääs tasuta.
Võistlused kestavad 27 oktoobrini. Võistlust käsitlev info on saadaval interneti leheküljel www.mil.ee ja www.mil.ee/wrestling.
-
Eestit külastab Taani kaitseväe juhataja30. oktoobril Eestit külastav Taani kaitseväe juhataja tutvub Ämari Õhuseirekeskuse ja Lennubaasiga ning külastab Mereväebaasi ja Taani poolt Eestile kingitud Eesti mereväe lipulaeva “Admiral Pitka”.
Kindral Helsø kohtub Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga ning saab ülevaate Eesti kaitseväe arengust. Taani kaitseväe juhataja tutvub Kaitsejõudude Peastaabi hoonega ning istutab peastaabi ette parki tammepuu.
Taani kaitseväe juhataja kohtub ka kaitseminister Sven Mikseriga ning talle tutvustatakse e-valitsust.
Taani kaitseväe juhataja lahkub Eestist 31. oktoobri varahommikul.
Kindral Hans Jesper Helsø on teeninud Taani maaväe suurtükiväeohvitserina ja osalenud mitmetel rahutagamismissioonidel. 1994.-1996.a. oli Helsø Taani suurtükiväe ülem, 1996.-98.a. 1. Sjællandi brigaadi ülem, 1998.-2000.a. Taani maaväe operatiivülem ja 2000.-2002.a. Taani kaitseväe juhataja asetäitja. Helsø sai kindrali auastme ning määrati Taani kaitseväe juhatajaks käesoleval aastal.
Eestit ja Taanit seob tihe kaitsealane koostöö. Taani aitab Eestit strateegilise taseme planeerimisel ja logistikastruktuuri arendamisel, aga ka erinevate väeliikide arendamisel, väljaõppe tõhustamisel ning rahutagamismissioonidel osalemises.
Eesti rahutagajad osalevad alates 1995.aastast rahutagamismissioonidel endises Jugoslaavias Taani kontingendi koosseisus, samuti on Taani aidanud Eestit rahuvalvajate väljaõppe ning varustusega.
Taani aitab Eestil arendada sõjalist väljaõpet Kaitseväe Lahingukoolis ja Kaitseliidu koolis, samuti erinevate internetil põhinevate kursuste läbiviimisel. Taanlased õpetavad välja mereväe allohvitsere ja erinevate erialade instruktoreid, Taani mereväeakadeemias on hariduse saanud mitu Eesti ohvitseri.
Taani aitab Eestit laskeväljade arendamisel, muuhulgas renoveeriti Taani kaitseväe abiga Klooga laskeväli.
Taani kaitsevägi on aidanud Eesti õhuväge Lennubaasi rajamisel, kuhu Taani pool on annetanud erinevat tehnikat lennubaasi vajadusteks, samuti osaleb Taani Eesti õhuseiresuutlikkuse tõstmises.
Taani osaleb aktiivselt Balti riikide ühisprojektide BALTRON (ühine miinitõrjelaevastik), BALTBET (ühine õhuseireprojekt), BALTBAT (ühine kiirreageerimispataljon), BALTDEFCOL (Balti Kaitsekolledž) arendamises.
-
Valgevene ohvitserid inspekteerivad Eesti kaitsevägeEile ja täna viibivad Eestis relvastuskontrollivisiidil Valgevene ohvitserid, kes kontrollivad Eesti poolt esitatud andmete õigust relvade arvu ning väeosade paiknemise kohta.
22. ja 23. oktoobril kaitseväge inspekteeriv Valgevene relvastuskontrolligrupp polkovnik Leonid Šapalovi juhtimisel kontrollib Suurtükiväegruppi, Viru Üksik-jalaväepataljoni, Kalevi Üksik-jalaväepataljoni, Rahuoperatsioonide Keskust, Skautpataljoni ja Üksik-vahipataljoni. Visiidi käigus tutvuvad Valgevene ohvitserid ka Lennubaasi ja Klooga laskeväljaga.
Hindamisvisiitide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Inspekteerijad kontrollivad, kas riikide esitatud andmed relvade, eelkõige raskerelvade kohta on täpsed ning kas väeosade asukohad vastavad esitatud koordinaatidele.
Hindamisvisiite viivad riigid läbi OSCE 1999. aasta Viini dokumendi täitmise raames.
Aruanne inspektsiooni tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.
-
CISM sõjaväe maailma-meistrivõistlustel on oodata põnevaid maadluslahinguidHomme, 24. oktoobril Kalevi spordihallis algavatel 21. sõjaväe maailmameistrivõistlustel kreeka-rooma ja vabamaadluses osaleb nii olümpiavõitjaid ning maailmameistreid kui ka kontinentide meistreid juuniorite ja täiskasvanute klassides.
Aastaid Eesti Maadlusliidu president olnud Maaväe ülema kindralleitnant Johannes Kerdi sõnul on rakenduslikke spordialasid, nagu ka maadlus
viljeletud juba antiikajast alates. “Maailmameistrivõistlused on üheks võimaluseks lähendada inimesi erinevatest maadest üksteisele
ja arendada suhteid riikide vahel,” ütles kindralleitnant Johannes Kert. “Läbi spordi on võimalik jõuda parema üksteisemõistmiseni.”
USA koondise treener Shon Lewis kiitis võistluste ladusat korraldust ja eestlaste külalislahkust. “Tallinnas Kalevi spordihallis läbiviidavatel maadluse sõjaväe maailmameistrivõistlustel on oodata põnevaid kohtumisi,” rääkis treener Shon Lewis. “Võistlusel osalevad ligi 23 riigi sportlased, sealhulgas ka Poola ja Venemaa, kes kindlasti on võimelised üllatama.”
USA koondisesse kuulub muuhulgas praegune maailmameister Dremiel D. Byers, Poola koondises esineb Wlodzimierz Zawadzki, Venemaa esinduses Aleksey Mishin. Eestit esindavad Valeri Nikitin, Feliks Press, Alik Tseiko ja Richard Karelsson.
Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) 21. sõjaväemaailmameistrivõistlused kreeka-rooma ja vabamaadluses kestavad kuni 27. oktoobrini. Võistlusel osaleb ligi 350 võistlejat ja kohtunikku 23 riigist. Osavõtjate maade ja võistlejate arvu poolest on tegemist suurima maadlusvõistlusega CISMi ajaloos.
Kalevi spordihalli asedirektor hr Heino Luksepa sõnul ei ole sellise tasemega maadlusvõistluste läbiviimine Eestis just igapäevane. “Nii suure hulga kõrgetasemeliste maadlejatega võistlusi ei korralda me tõesti mitte väga sageli,” rääkis kolmekümne kaheksa aastase töökogemusega spordihalli asedirektor.
Eile, 22. oktoobril külastasid võistlustest osavõtjad Tallinna raekoda, täna viiakse läbi kohtunike nõupidamine, jätkuvad treeningud.
Pealtvaatajatele on võistlustele sissepääs tasuta.
-
Algavad sõjaväe maailmameistri võistlused kreeka- rooma ja vabamaadluses.21. kuni 27. oktoobrini viiakse Kalevi spordihallis läbi 21. Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu CISM sõjaväe maailmameistrivõistlused kreeka-rooma ja vabamaadluses.
Kokku osaleb võistlusel ligi 350 võistlejat ja kohtunikku 21 riigist. Osalejate seas on olümpiavõitjaid, maailmameistreid ja kontinentide meistreid juuniorite ja täiskasvanute klassides. Nimekaimad võistlejad on valitsev kreeka-rooma maadluse raskekaalu maailmameister Dremiel D. Byers Ameerika Ühendriikidest, Atlanta olümpiavõitja kreeka-rooma maadluses kuni 62 kg poolakas Wlodzimierz Zawadzki ning valitsev sõjaväelaste maailmameister ning Euroopa meister vabamaadluses kuni 58 kg Nazim Alidyanov.
Eestit esindavad võistlusel Valeri Nikitin, Feliks Press, Alik Tseiko ja Richard Karelson.
Võistkondade taustajõududena on registreerunud hulgaliselt nimekaid maadlejaid minevikust. Eraldi äramärkimist väärib Sergei Beloglazov, kes on tulnud viis korda Euroopa meistriks, seitse korda maailmameistriks ja kaks korda olümpiavõitjaks ning kuulub koos Aleksandr Karelini ja Aleksandr Medvediga kõigi aegade edukamate maadlejate hulka.
Osavõtjate maade ja võistlejate arvu poolest on tegemist suurima maadlusvõistlusega CISMi ajaloos.
Tiitlivõistluste esimene võistluspäev on 24. oktoober algusega kell 10 Kalevi spordihallis.
Detailne informatsioon võistluste kohta on saadaval aadressil
Võistluste pressiohvitser on kapten Tõnu Asku tel 053 428 331
Eesti Kaitseväe senine osalemine Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) töös
Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) loodi 1948 aastal. Tänaseks ühendab see maailma suuruselt teine multidistsiplinaarne spordiorganisatsioon 123 riiki. Organisatsiooni motoks on “Sõprus läbi spordi” ja eesmärgiks on jätta kõik võitlused ja mõõduvõtud spordiplatsidele.
Eesti astus CISM-i liikmeks 1993. aastal. Esimese medalivõiduni jõuti 1995. aastal, kui laskurid tõid esimestelt sõjaväelaste maailmamängudelt Roomast kaks pronksi.
Edukaim aasta Eestile oli 2000-s, kui ühtekokku toodi koju kuus medalit ja neist üks kuldne. Laskesuusataja kapral Janno Prants Kuperjanovi ÜJP võttis kahekordse maailmameistri Raphael Poiree järel ja paljude olümpiavõitjate ees hõbemedali. Samal suvel võitsid laskurid neli medalit Ankaras toimunud maailmameistrivõistlustelt. 60 lasku lamades saavutas Eesti naiskond võistkondliku kulla Hiina, Saksa ja Vene naiskondade ees. Püstoli naiskond võitis kaks võistkondlikku pronksi. Individuaalselt parima tulemuse eest hoolitses Luurepataljoni kapral Kairi Heinsoo, kes võitis kiirlaskmises hõbemedali.
Orienteerumises jõudis kaitseliitlastest koosnev naiskond võistkonnavõistluses pronksmedalitele.
2001.a. võideti viis medalit, neist üks hõbe ja neli pronksi.
2002.a. jõudis Eesti uute järku, alustati tegevust ürituste organisaatorina. Märtsis toimus Viru hotellis CISM direktoraadi nõupidamine, mille käigus peeti meeles Eesti riigikaitse kõrgemaid juhte sõjaväe spordi arendamise ja delegatsiooni edukate esinemiste eest. CISM kõrgema autasu Grand Gordon’iga dekoreeriti Vabariigi President härra Arnold Rüütel. Kaitseväe juhatajat viitseadmiral Tarmo Kõutsi autasustati ordeniga ja Peastaabi ülemat Aarne Ermust, Maaväe ülemat kindralleitnant Johannes Kerti ning Kaitseministeeriumi kantslerit härra Indrek Kannikut medalitega.
Juulis olid CISM delegatsioonid tagasi Eestis, et mõõtu võtta triatlonis. Pühajärve maaliline loodus ja kohalik puhkekeskus võõrustasid 197 inimest ja umbes 20 korraldajat. 9. sõjaväelaste maailmameistrivõistlused jäävad ajalukku, kui kõige rohkemaarvulise osavõtjaskonnaga võistlus ja samuti oli rekordiline osalejate riikide arv 19.
Võistluste korraldamise tegi keeruliseks eelkõige, see et esialgu oli plaanis korraldada regionaalsed võistlused 10 riigi osavõtul, kuid kuna maailmameistrivõistluste korraldaja puudus, siis pärast nõupidamist peasponsorite Pühajärve Puhkekeskuse ja Silmeti esindajatega ning Kaitseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi toetusega otsustati tiitlivõistlus siia tuua. Võistluse väga heaks õnnestumiseks andsid oma panuse ka kohaliku omavalitsuse esindajad.
Aktiivselt osalesid võistluse ettevalmistamises Valga maavanem härra Rein Randveer ja Otepää vallavanem härra Aivar Nigol.
Triatloni võistlustulemusi võib vaadata koduleheküljelt aadressil
-
Norra kaitseväe juhataja lubab koostöö tihenemistEestis ametlikul visiidil viibiva Norra kaitseväe juhataja kindral Sigurd Frisvoldi sõnul saavad Eesti ja Norra kaitsealased suhted pärast Eesti NATO-kutse saamist olema veelgi lähedasemad.
“Me juba teeme head koostööd ja ka jätkame seda,” ütles kindral Frisvold. Norra kaitseväe juhataja sõnul saab pärast Eesti liitumist NATOga kahe riigi vaheline koostöö ka kergem olema, sest erinevaid formaalsusi on vähem ning kontaktid saavad olema vahetumad.
Norra on Balti riike toetanud Eesti, Läti ja Leedu koostööprojektide kaudu. Norra on osaline Balti jalaväepataljoni projektis BALTBAT, Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri projektis BALTRON ning Balti riikide ühises õhuseireprojektis BALTNET.
Eesti kaitseväe juhataja kutsel saabus Norra kaitseväe juhataja ametlikule visiidile Eestisse üleeile. Eile, 16. oktoobril kohtus kindral Frisvold kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga, tutvus Kaitsejõudude Peastaabiga ning sai ülevaate Eesti kaitsejõudude arengust.
Norra kaitseväe juhataja külastas Üksik-vahipataljoni, kus tutvus erinevate Eestis välja töötatud ja toodetud relvaimitaatoritega, samuti kohtus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare ning välisminister Kristiina Ojulandiga.
Täna tutvub kindral Frisvold Ämaris Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskusega ning kohtub Stenbocki majas peaminister Siim Kallasega ja saab muuhulgas ülevaate Eesti e-valitsuse projektist.
Norra kaitseväe juhataja lahkub Eestist täna pealelõunal.
Kindral Sigurd Frisvold sündis 1947. aastal. Ta on õppinud Norra kaitseväe akadeemias, maaväestaabi kolledžis, Ameerika Ühendriikide merejalaväe staabikolledžis ja Ameerika Ühendriikide maaväe kaitsekolledžis.
Sigurd Frisvold alustas teenistust 1970. aastal Põhja-Norras 2. jalaväebrigaadis. Kindral Frisvold on teeninud instruktorina sõjakoolis, kompaniiülemana, operatiivohvitserina, brigaadiülemana, kaitseringkonna staabiülemana, maaväe staabiülemana ja diviisiülemana.
1996. aastast teenis Frisvold NATO Põhja-Euroopa vägede ülema kohal, 1999. aastal sai Sigurd Frisvold kindraliks ning määrati Norra kaitseväe juhatajaks.
-
Täna saabub Eestisse ametlikule visiidile Norra kaitseväe juhatajaEesti kaitseväe juhataja kutsel saabub täna Eestisse ametlikule visiidile Norra kaitseväe juhataja kindral Sigurd Frisvold.
Täna, 15. oktoobri hilisõhtul Eestisse saabuv Norra kaitseväe juhataja kohtub homme, 16. oktoobril kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga, tutvub Kaitsejõudude Peastaabiga ning saab ülevaate Eesti kaitsejõudude arengust. Norra kaitseväe juhataja külastab Üksik-vahipataljoni, kus tutvub erinevate Eestis välja töötatud ja toodetud relvaimitaatoritega, samuti tutvub kindral Frisvold Ämaris Lennubaasi ja Õhusuveräänsuskeskusega.
Kindral Sigurd Frisvold kohtub Stenbocki majas peaminister Siim Kallasega ning saab ülevaate Eesti e-valitsuse projektist. Norra kaitseväe juhataja kohtub ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare ning välisminister Kristiina Ojulandiga.
Norra kaitseväe juhataja kindral Frisvord istutab Kaitsejõudude Peastaabi ette tammepuu.
Norra kaitseväe juhataja lahkub Eestist 17. oktoobril.
Kindral Sigurd Frisvold sündis 1947. aastal. Ta on õppinud Norra kaitseväe akadeemias, maaväestaabi kolledžis, Ameerika Ühendriikide merejalaväe staabikolledžis ja Ameerika Ühendriikide maaväe kaitsekolledžis.
Sigurd Frisvold alustas teenistust 1970. aastal Põhja-Norras 2. jalaväebrigaadis. Kindral Frisvold on teeninud instruktorina sõjakoolis, kompaniiülemana, operatiivohvitserina, brigaadiülemana, kaitseringkonna staabiülemana, maaväe staabiülemana ja diviisiülemana.
1996. aastast teenis Frisvold NATO Põhja-Euroopa vägede ülema kohal, 1999. aastal sai Sigurd Frisvold kindraliks ning määrati Norra kaitseväe juhatajaks.
-
Lõppeb strateegiline NATO suurõppus EestisTäna, 15. oktoobril lõppeb kaheksa päeva väldanud NATO logistikaalane staabiõppus Cooperative Support 2002, mida Eesti Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts on nimetanud riigi lõpueksamiks liitumisel NATO-ga.
Õppuse lõpetavad täna õhtul Liitlasvägede Lõuna-Atlandi asestaabiülem Fernando del Pozo ja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Seitsme NATO staabi osalusel toimunud õppuse käigus õppisid 29 riigi 149 ohvitseri, kuidas planeerida strateegilisel ja operatiivsel tasandil transporti, meditsiiniabi andmist, toitlustust, relvastust ja varustust fiktiivse stsenaariumi põhjal toimuvale rahutagamisoperatsioonile suunduvatele vägedele ühes hüpoteetilises kodusõjast räsitud Lõuna-Euroopa riigis.
Cooperative Support’i külastanud Eesti kõrged ohvitserid ja Liitlasvägede Lõuna-Atlandi viitseadmiralid Fernando del Pozo ja Enrique Valdez on kiitnud õppuse head korraldust ning Eesti ohvitseride ettevalmistustöid.
Eesti poolt võttis õppusest osa 12 kaitseväe ohvitseri ja kaheksa õppuse läbiviiva staabi liiget ning tehniline lisapersonal.
Õppus Cooperative Support 2002 on oluline just seetõttu, et tegemist on viimase Eestis toimuva rahvusvaheline õppusega enne Praha tippkohtumist, kus on kõne all NATO-ga liitumise kutse esitamine Eestile.
Cooperative Support 2002 on esimene Eestis toimuv NATO staabi juhitav õppus ning Eesti taasiseseisvumise järel toimunud rahvusvahelistest õppustest kõige suurema osalejate maade arvuga.
Logistikaõppust Cooperative Support 2002 külastasid Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel, peaminister Siim Kallas ja kaitseminister Sven Mikser.
President Rüütel ütles õppust külastades, et õppuse õnnestumine Tallinnas mõjutab positiivselt Eesti liitumist NATO-ga. “Tallinnas toimuv NATO õppus ja Eesti ohvitseride panus selle korraldamisse on meid sellele otsusele sammu lähemale viinud,” tõdes President.
Peaminister Kallas rääkis, et rahvusvahelised õppused nagu Cooperative Support on eriti olulised väikestele riikidele, kes ei saa endale luua kõiki valdkondi hõlmavat sõjalist. “Kõik väikeriigid saavad anda aga panuse ühisesse julgeolekuarhitektuuri oma oskustega.” kinnitas peaminister.