Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • 14.- 27. jaanuaril osalevad 13 BALTRON-i (Balti Miinitõrje Divisjon) ohvitseri Belgias miinitõrje sõjamängul.
    Sõjamängu legend on võetud rahvusvahelise rahutagamisõppuse Strong Resolve 2002 stsenaariumist. “Sõjamängu võib pidada BALTRON-i jaoks käesoleva aasta märtsis toimuva õppuse Strong Resolve 2002 ettevalmistusetapiks”, ütles BALTRON-i ülem kaptenmajor Igor Schvede, “sarnaseid sõjamänge on vaja, et harjutada staabiprotseduure ja laevade miinitõrjeprotseduure merel.” Kõik harjutused viiakse läbi arvutitel, mis võimaldavad simuleerida staabiprotseduure, miinitõrjeprotseduure ning staabi- ja laevade koostööd.

    Sõjamäng viiakse läbi NATO miinitõrjekoolis Belgias, Oostendes. NATO miinitõrjekooli sõjamäng on üks kaasaegsemaid ja efektiivsemaid võimalusi Euroopas miinitõrje harjutamiseks.
    Sõjamängust võtavad osa neli eesti, kuus läti ja kolm leedu mereväe ohvitseri. Miinitõrje sõjamängul osalejad on jagatud riikide järgi ülesande gruppideks. Esimesel nädalal harjutati olukorra aruannete ja lahingkäskude vormistamist. Teisel nädalal toimub kompuutri juhtimisel sõjamäng, kus arvuti pakub läbimängida võimalikke miinitõrjealaseid reaalseid lahingolukordi.
    Möödunud aasta kevadel aset leidnud Balti riikide mereväe ülemate kohtumisel otsustasid Eesti, Läti ja Leedu mereväe ülemad ühiselt küsida NATO miinitõrje koolilt võimalust osaleda miinitõrje sõjamängul. Tänu NATO miinitõrje kooli positiivsele vastusele saab teoks Balti riikide mereväe ohvitseridele esmakordne võimalus harjutada eelnevalt õpitud teadmisi maailma parimas miinitõrje treeningkeskuses.
    Lisaks Balti riikide mereväelastele osalevad miinitõrje sõjamängus Belgia ja Poola mereväelased.

  • 15.-18. jaanuaril Eestit külastanud kolonel Claudio Coltelli ja major Alessandro Ceci kontrollisid hindamisvisiidi käigus Eesti poolt Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) esitatud andmeid Skautpataljoni koosseisu ja lahingutehnika kohta.

    Pataljoni ülem major Artur Tiganik tutvustas Itaalia ohvitseridele Skautpataljoni, kaitseväest tegi ülevaate Maaväe staabi jalaväejaoskonna ülem, jalaväeinspektor kolonelleitnant Albert Helme. Hindajad tutvusid Skautpataljoni staabi, kasarmu, õppeklasside ja tehnikapargiga.

    Peale lõunasööki Rahuoperatsioonide Keskuses tutvusid Itaalia ohvitserid Paldiski linna ning endise Nõukogude allveelaevnike keskusega.

    Hindamisvisiite viivad riigid läbi OSCE 1999. aasta Viini dokumendi täitmise raames.

    Hindamisvisiitide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel.

    Aruanne inspektsiooni tulemustest edastatakse kõigile OSCE liikmesmaadele.

    Eesti relvastuskontrolli inspektorid inspekteerisid viimati 2001. aasta oktoobri lõpus Vene Föderatsiooni relvajõude, Eesti kaitseväge inspekteerisid eelmistena 2001. aasta oktoobris Rootsi ja Bosnia-Hertsegoviina inspektsioonigrupp.
  • KVÜÕA ülema kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul sai otsustavaks teguriks Tulviste valimisel nõunikuks tema väga suured kogemuse kõrghariduse arendamise alal ja seotust akadeemiliste ringkondadega.
    “Loodame, et Peeter Tulviste aitab meil edasi arendada just sõjateaduste poolt,” ütles kindralmajor Laaneots.
    Tulviste hakkab nõustama KVÜÕA juhtkonda haridus- ja teadusküsimustes, koordineerima teadustööd ja diplomitöid, kontrollima õppekavade vastavust kõrghariduse standardile ja hariduse reglementeerivatele seadustele ning õppejõudude akadeemilise kvalifikatsiooni vastavust ametikohutustele.
    Samuti vastutab uus nõunik suhete eest teadus- ja haridusringkondadega ning esindab KVÜÕA-d vajadusel teadus- ja haridusfoorumitel.
  • Üksik-vahipataljon tähistab 11. jaanuaril kell 11 algava piduliku rivistusega väeosa 74. aastapäeva.

    Aastapäevaürituse raames on väeosa avatud ka külalistele. Kell 10 – 14 saavad ajateenijate külalised tutvuda sõdurite elu- ja väljaõppetingimuste ning relvastusega.

    Üksik-vahipataljoni moodustamist alustati 9. jaanuaril 1919.a. Tallinna ja Harju maakonna kaitseliitlastest. Sõjavägede Ülemjuhataja kinnitas oma käskkirjaga Üksik-vahipataljoni loomiseks 11. jaanuari 1928. Üksik-vahipataljon taasloodi 1. veebruaril 1993.a. Sisekaitse valverügemendi baasil.
  • Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 avatakse projekti Vaata Maailma raames internetipunkt Üksik-sidepataljonis, mis tähistab ka kaitseväe üheksas suuremas väeosas internetipunktide asutamise projekti lõppu.

    Sidepataljoni sõdurikodus asuva internetipunkti avamisel osaleb peaminister Mart Laar, kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, Vaata Maailma Sihtasutuse juhataja Alar Ehandi ning projekti toetanud ettevõtete juhid Hansapank Eesti peadirektor Andres Liinat, Eesti Ühispanga IT-valdkonna juht Tõnu Liik, EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo, Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm ja Baltic Computer Systemsi nõukogu esimees Ants Sild.

    Kaitsevägi ja Vaata Maailma Sihtasutus sõlmisid möödunud aasta 15. augustil lepingu, mille raames sai kaitsevägi 39 arvutit üheksasse väeossa rajatavate internetipunktide tarbeks. Lisaks Üksik-sidepataljonile pääsevad internetti kasutama Kaitseväe Lahingukooli, Pärnu Üksik-jalaväepataljoni, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni, Viru Üksik-jalaväepataljoni, Suurtükiväegrupi, Üksik-vahipataljoni, Mereväebaasi ning Lennubaasi ajateenijad ja kaadrikaitseväelased.

    Vaata Maailma raames toetavad sõjaväeosade internetiseerimist Hansapank, Eesti Ühispank, EMT, Eesti Telefon ja Baltic Computer Systems, kes rahastavad väeosadesse interneti püsiühenduse loomise ning 2-8 arvuti ostu sõltuvalt väeosa suurusest.

    Vaata Maailma on Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sündinud suurprojekt, mille eesmärgiks on suurendada oluliselt internetikasutajate arvu ning tõsta sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas. Vaata Maailma projekti algatasid üheksa Eesti juhtivat ettevõtet: Hansapank, Eesti Telefon, EMT, Eesti Ühispank, IBM, Oracle, Microlink, IT Grupp ja BCS. Firmad on lubanud kolme aasta jooksul investeerida internetiseerimisse rohkem kui 250 miljonit krooni, et koos riigiga viia Eesti internetikasutajate osakaal kolme aastaga Soomest mööda.

    Lisaks interneti ja e-maili kasutamisele on ajateenijatel jätkuvalt võimalik saata tasuta kirju ja kasutada väeosa taksofone.

  • Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts annab täna kell 14 Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi asutajale Johannes Tõrsile kätte mälestusmedali “10 aastat taastatud kaitseväge”.

    Samas tutvub admiral Kõuts Vabadusvõitluse Muuseumiga ning kingib muuseumile igapäevaseks tööks vajaliku arvuti.

    Mälestusmedali on pälvinud taasiseseisvunud Eesti peaministrid ja kaitseministrid, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad, riigi- ja ühiskonnategelased, ajakirjanikud ning teised kaitseväe taastamisel nõu ja jõuga abiks olnud inimesed.
  • Kolme aasta ja nelja kuuga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli läbinud kümme kuulajat saavad diplomi sõjaväelise juhtimise erialal. Keskastmekursuse lõpetajad on omandanud rahuaja kompaniiülema ja sõjaaja pataljoniülema oskused.

    Diplomid saav esimene keskastmekursus alustas õpinguid 30. augustil 1998 Tallinnas, endise Riigikaitse Akadeemia ruumides. Kursuse läbinud ohvitserid on esimesed 1998. aastal taasloodud KVÜÕA sõjaväelise juhtimise õppekava täies mahus läbinud kõrgharidusega ohvitserid.

    Pioneerieriala üheksa lõpetajat alustasid õpinguid 1997. aasta septembris ning on tänaseks omandanud kutsekõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal spetsialiseerumisega pioneerierialale rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema tasemel.

    Peale põhikursuse lõpetamist ja aastast teenistuspraktikat väeosades omandasid KVÜÕA lõpetajad pioneerieriala oskused koostöös Soome Vabariigi kaitseväega.

    Lisaks lõpetab ka 1998. aastal alustanud Piirivalveeriala kursus. Kursuse jooksul läbisid neli piirivalve eriala kuulajat KVÜÕA ja Piirivalveameti koostöös valminud õppeprogrammi.

    Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots annab lõpetajatele kätte Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lõpetaja rinnamärgi.

    Täpsem info: KVÜÕA teabeohvitser nooremleitnant Ago Lilleorg 07 314 128, 053 401 628, [email protected]
  • Iga kaitseväe ajateenija saab kuus-seitse jõulukaarti, mida saab ajateenija tasuta kirjana oma lähedastele jõuludeks lähetada.

    Paletti Eesti tegevdirektor Sergei Sverdliku ütles, et õnnitluskaardi saatmine ja saamine on tundeline tegevus, mis teeb tuju heaks nii saajal kui saatjal. “Eestit kaitseb kogu rahva kaitsevägi, seetõttu on iga kodanik ja iga firma huvitatud sellest, et kaitsjaks õppivatel ajateenijatel oleks elu võimalikult hea,” ütles Sverdlik.

    Sverdlik ütles, et kui jõulukaardiga suudab kasvõi üks ajateenija rõõmustada üht tublit eesti peret, on kingitus asja ette läinud.
  • Meie uus aadress:

    Kaitsejõudude Peastaap

    avalike suhete teenistus

    Juhkentali 58, 10144, Tallinn

    Telefonide numbrid:

    Avalike suhete teenistuse ülem leitnant Peeter Tali – 695 1082

    Pressijaoskonna ülem nooremseersant Georgi Kokošinski – 695 1084

    Sõdurilehe peatoimetaja lipnik Andres Sang – 695 1083

    Pressijaoskonna staabiohvitser vanemveebel Merle Lember – 695 1181

  • Kontserdid “Heliloojad naera(u)tavad” toimuvad laupäeval, 15. detsembril kell 19 Vanemuise Kontserdimajas ja pühapäeval, 16. detsembril kell 18 Estonia Kontserdisaalis. Kava esitab Kaitseväe orkester dirigent Peeter Saani juhatusel, solistina Martin Ostertag ja kitarril Björn Bagger Saksamaalt.

    Kontsertil “Heliloojad naera(u)tavad” tulevad esitusele Fr. Gulda tðellokontsert, M. Arnoldi Grand Grand Overture neljale tolmuimejale ja orkestrile ning D. Šostakovitsi, Ch. Ilvese, P. Harti ja P.D.Q. Bachi teoseid.

    Friedrich Gulda “Kontsert tðellole ja puhkpilliorkestrile” on hetkel üks enimmängitumaid tðellokontserte kogu Euroopas. Teose loomisel on helilooja keskendunud puhtale huumorile, omavahel on põimitud erinevaid muusikastiile.

    Kontserti piletid 60.- ja 40. krooni müügil Estonia Kontserdisaali ja Vanemuise kontserdimaja kassades.
Keri üles