Jäta menüü vahele
Väljaõppeobjektide nimetuste lühendid leitavad kaardilt    KVKP üldplaan | 2 MB | jpg

Üldinfo

Kaitseväe keskpolügoon, pindalaga 11 951 ha, asub Harjumaal Kuusalu valla idaosas ja piirneb kolme vallaga: idas Kadrina (Lääne-Virumaa), lõunas Tapa (Lääne-Virumaa) ja edelas Anija (Harjumaa) vallaga. Idast piirneb ala Ohepalu looduskaitselaga ning läänest Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga. Alast põhja poole jääb Tallinna-Narva põhimaantee ning sellest omakorda põhjapoole Lahemaa rahvuspark. Ulatus põhjast lõunasse on ligi 17 km ning ulatus läänest itta erinevates kohtades 3,5 – 7,5 km. Administratiivses jaotuses asub kogu ala Kuusalu vallas Suru, Tõreska, Pala ja Kolgu külas.

Keskpolügooni lõunaosa läbib Valgejõgi, moodustades lääne- ja loodeosas loodusliku piiri Põhja-Kõrvemaa looduskaitselaga. Keskpolügooni kirdeosas Läsna mõhnastikus asuvad Nõmmoja Linajärv ja Nõmmoja Kalajärv. Polügooniala edelaosas asuvad keset Pakasjärve raba Pakasjärv ja Väike Pakasjärv.

Aastatel 1957 – 1992 kuulus ala Nõukogude Liidu armee Aegviidu laia kasutusalaga (tanki- ja suurtükiväe harjutusala) 33 100 ha suuruse polügooni koosseisu.

Kaitseväe keskpolügoon on terviklik riigikaitseliseks väljaõppeks vajalik territoorium, mille esmane sihtotstarve on riigikaitsemaa. Keskpolügoonile kavandatud militaarehitised (hooned ja rajatised) on kavandatud nii, et neid ümbritsevad ohualad ei väljuks polügooni maa-ala piiridest ning erinevaid ehitisi oleks võimalik kasutada samaaegselt.

Keskpolügooni kasutajad on kõik Kaitseväe üksused ja asutused, Kaitseliidu malevad ja liitlasüksused. Vähem kasutavad ala teised jõustruktuurid (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet).

Kaitseväe keskpolügoonil on planeeritud viia läbi lahinglaskmisi kuni kompaniisuurusele üksusele koos toetusüksustega. Kasutatakse käsitulirelvi ja kuulipildujaid (kaliibripiiranguta) ja meeskonnarelvi (tankitõrjegranaadiheitjad, miinipildujad, tankitõrjekahurid, tankitõrjeraketikompleksid, õhutõrjekahurid, haubitsad). Lisaks kasutatakse ala õhk-maa laskmisteks ning lõhkamisteks. 

Harjutusväljal asub 8 laskevälja, 2 lasketiiru (600 m ja 300 m), 6 käsigranaadiviskeala, lõhkemata lõhkekehade ala (UXO ala), pioneeriõppeväljad koos lõhkamispaigaga, soomustehnika lahinglaskmisalad, meeskonnarelvade ja kaudtulerelvade tulepositsioonid, veetõkete ületamise alad, linnavõitluslinnak ja teeninduslinnak.

Keskpolügooni harjutusvälja piir on tähistatud valge- ja punasetriibuliseks värvitud piiripostide või puudega. Teedele ja radadele on paigaldatud statsionaarsed ning vajadusel ajutised tõkkepuud, mille juurde pannakse potentsiaalselt ohtliku tegevuse korral tõkestajad, kes tagavad inimeste mittesattumise ohualale.

Harjutusväljale on paigaldatud lipumastid, kuhu üks tund enne ohtliku tegevuse algust heisatakse punased hoiatuslipud. Sellised märguanded on kasutusel laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke- ja demineerimistööde korral. Informatsiooni saamiseks harjutustest on harjutusvälja ümbrusesse paigaldatud infotahvlid. Tahvlitel on üleval harjutusvälja skeem koos tähtsamate objektidega (hooned, veekogud jne), harjutusvälja tähistamise ja sulgemise kord ning kasutamise graafik kuni kahe nädala osas, samuti harjutusvälja vastutava isiku kontaktandmed.

Kaitseväe keskpolügoon on asutatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusega nr 713 Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine.

Vabariigi Valitsus kehtestas 16.06.2022 korraldusega nr 173 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu ja andis nõusoleku Natura erandi kohaldamiseks.

Viimati uuendatud: 17. jaanuar 2024, 15:20

Keri üles