Eesti eesmärk on olla NATO ja Euroopa Liidu aktiivne liige. Aktiivne osalus NATO ja Euroopa Liidu institutsioonide töös kooskõlas Eesti kaitsepoliitika põhimõtetega aitab kõige otstarbekamalt rakendada kollektiivse kaitse jõudusid ja kindlustada adekvaatse reageerimise sõjalise ohu tekkimisel. Põhja-Atlandi lepingu kohaselt on sõjaline rünnak ühe NATO liikmesriigi vastu rünnak NATO kui terviku vastu. Eesti rakendab NATO liikmesriigina meetmeid selliste rünnakute vältimiseks ja vajadusel tagasilöömiseks.
Sõjaline tegevus Eesti vastu suunatud rünnaku tõrjumiseks on sisult kollektiivse kaitse operatsioon. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist.
