Kalevlaste maleva pataljon osales mitmes Vabadussõja lahingus nii idarindel kui ka landesveeri sõjas. Pärast sõja lõppu, alates 1920. aastast, oli pataljoni ülesanne reservväelaste väljaõpet läbi viia ning riigipiiri valvata ja kindlustada. 1940. aasta juunis saadeti väeosa laiali.
Kalevi pataljon taastati 18. märtsil 1992. aastal Kalevi üksik-jalaväepataljonina. Pataljon paiknes esialgu Harjumaal Kose alevikus kutsekool nr 40 ühiselamus, suve algul asuti Jägalasse endise Nõukogude armee Ehitusvägede Kõrgema Poliitkooli territooriumile. Tolleaegse pataljoni eesmärk oli koolitada ajateenijatest võitlusvõimelisi jalaväe reservüksusi.
1990. aastail oli pataljon ka reaalselt lahinguvalmiduses. Väeosa oli relvastatud soomustransportööridega BTR-80UNSh ja luuresoomukitega BRDM-2. Kalevi üksik-jalaväepataljoni üritati koondada muudki Kaitseväe soomustehnikat, mis oli saadud lahkuvalt Vene armeelt.
