Lihtsamalt öeldes seisab varustuspataljon hea selle eest, et kaitseväel oleks alati olemas piisavalt relvi ja laskemoona, sõdurite riide- ja erivarustust ning et kaitseväe masinapark ja tehnika oleks hästi hooldatud.
Lisaks korraldab varustuspataljon vastavalt oma tegevuse spetsiifikale ka väljaõpet ning valmistab ette sõjaaja reservüksuseid.
Ülesanded
Lisaks põhiülesandele on varustuspataljoni vastutusel:
- kaitseväe kasutusse antud kaitsematerjalide arvele võtmine, hoiustamine ning selle üle tsentraalse arvestuse pidamine
- kaitseväe kasutusse antud varustusele kasutaja määramine, väljastamine, ringluse teostamine, inventeerimine ja järelevalve teostamine selle seisukorra ning kasutamise üle
- remondi ja hoolduse tagamine sõidukitele, sidevahenditele, teisaldatavate elektripaigaldistele ja relvastusele kuni tasemeni T3 ning remondi ja hoolduse korraldamine tasemeni T4
- kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine
- kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja ülesannete täitmine
- pataljoni koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse korraldamine
- pataljoni koosseisus olevate sõjaaja üksuste ettevalmistamine ja formeerimise korraldamine
- rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale üksusele logistilise toetuse osutamine ning jätkusuutlikkuse tagamine
Allüksused
- staap
- varustuskompanii
- remondikompanii
Kontaktid
-
Varustuspataljon
Toetuse väejuhatus
Suur-Sõjamäe 23a
11415 Tallinn - 717 4100
- varustuspataljon@mil.ee
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Marko Land
Toetuse väejuhatuse varustuspataljoni ülem
Ajalugu
Varustuspataljon asutati kaitseväe toetuse väejuhatuse koosseisu 01.07.2022, tuginedes Eesti Vabariigi Valitsuse 02.05.2022 määrusele nr 48.
Siiski ei ole varustuspataljoni näol tegemist täiesti uue üksusega kaitseväes, vaid sisuliselt vormiti pataljoniks senine toetuse väejuhatuse materjaliteenistus, millise allüksuse maht, võimed ja igapäevased ülesanded olid juba pataljoni tasandini kasvanud. Loogilise sammuna üksuse arengus võeti vastu otsus üksuse pataljoni struktuuri ümber tõstmiseks.
Varustuspataljoni eelkäijateks on olnud viimasena materjaliteenistus (2010-2022), Kaitseväe Logistikakeskus (2002-2010), Kaitseväe Tagalekeskus (2001-2002.) ja Kaitseväe Kesklaod (1998-2001).
Kaitseväe Kesklaod loodi Vabariigi Valitsuse 13.03.1998 määrusega nr 51, asukohaga Suur-Sõjamäe 23a, Tallinn. Kaitseväe Kesklaod allusid otse kaitseväe juhatajale ja üksuse ülem oli 13.03.1998 kuni 21.11.2001 leitnant Andres Seepter.
Kaitseväe Tagalakeskus loodi 01.01.2001, kui kaitseväe Kesklaod ja Tagalapataljon formeeriti kaitseväe Tagalakeskuseks. Alates 19.12.2000 allusid Kaitseväe Kesklaod Tagalakeskuse ülemale, kelleks oli leitnant Raivo Ott.
24.05.2002 tegi Eesti Vabariigi Valitsus kaitseministrile ja Kaitseväe juhatajale ülesandeks korraldada 20.06.2002 Kaitseväe Tagalakeskuse formeerimine Kaitseväe Logistikakeskuseks. Kaitseväe Logistikakeskus kuulus Kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse.
Alates 20.07.2002 hakkas kehtima Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisutabel, kuhu kuulusid kuus struktuuriüksust: staap, laod, remondi- ja hooldustöökojad, Tagalapataljon, Kaitseväe orkester ning Tervisekeskus.
Materjaliteenistuse loomist alustati 2005. aastal. Uus struktuuriüksus arenes välja tollasest varustusjaoskonnast, mis omakorda koosnes relvastussektsioonist, varustuse tabelvarustusesektsioonist, varustuskeskusest, riietuse ja erivarustuse sektsioonist, kuluvarustuse sektsioonist, tehnika ja üksusevarustuse sektsioonist, pioneeri- ja ABK sektsioonist, elektroonika- ja sidevarustuse sektsioonist ning kodifitseerimissektsioonist.
2007. aastal kinnitati materjaliteenistuse ülesanded Kaitseväe Logistikakeskuse põhimäärusega.
2010. aastal kinnitati uus materjaliteenistuse struktuur, kuhu liideti varem eraldi struktuuriüksustena tegutsenud ladude teenistus ning remondi- ja hooldusteenistus.
Alates 2010. aastast kuni 2022. aasta suveni oli materjaliteenistus allüksus, mille põhiülesanne oli kogu kaitseväe materjalivaldkonna elutsükli korraldamine. 01.07.2022 võttis kõik need ülesanded – tagada kaitseväe alatine lahinguvalmidus ja kindlustada jätkusuutlikkus läbi kaitsematerjalide korraldamise kaitseväe struktuuriüksustele ning Kaitseliidule, sealhulgas ka katkematu toetuse ja hooldus- ning remonditeenuste osutamise – enda kanda toetuse väejuhatuse varustuspataljon.
Varustuspataljon asutati 01.07.2022. Aasta varem alustatud kaitseväeülese võimearendusprojekti raames vaadati üle senise materjaliteenistuse struktuur võrdluses selle ülesannete ja kohustustega, mis viis üksuse ümberstruktureerimisele sobivamasse vormi, varustuspataljoniks. Struktuuriüksuseks kasvanud üksuse esimeseks ülemaks sai seni materjaliteenistust juhtinud kolonelleitnant Marko Land.
Materjaliteenistuse ülemad
• 2021 – 2022 kol-ltn Marko Land
• 2019 – 2021 kol-ltn Vladislav Belov
• 2016 – 2019 mjr Valdo Veski
• 2013 – 2016 mjr Indrek Lilleorg
• 2011 – 2013 mjr Mehis Anni
• 2008 – 2011 kpt-mjr Roman Lukas
• 2006 – 2008 kpt Raul Järviste
• 2005 – 2006 mjr Toomas Boltovsky
Varustuspataljoni ülem
• 2022 – … kol-ltn Marko Land
Varustuspataljoni staabiülem
• 2022 – … mjr Jaanus Tuulik
Embleem
/>Varustuspataljoni embleemi loomisel on aluseks võetud ajaloolise 1918. aastal asutatud Varustusvalitsuse allüksuse embleem ja sümboolika. Varustuspataljoni embleem ja käiseembleemid on loodud kooskõlas toetuse väejuhatuse embleemi kujundusega, kus sümboolikal kujutatud värvused on sarnased kaitseväe toetuse väejuhatuse embleemi värvidega. Kaitseväe toetuse väejuhatuse embleemi kilbi värvus on must, ristatud mõõgad hõbedased, Mercuriuse sau ja riigivapp aga kuldsed.
Mustal kilbil ristatud hõbedane ülessuunatud keelega uksevõti ja patentvõti, mille keskel kuldne mürsk. Patentvõti tähistab igat laadi remonditeenust ja uksevõti on intendanditeenistuse sümbol, mis tähistab kõikide materjalide hankimist, ladustamist, arvepidamist, jaotust jne. Mürsk tähistab lahingumoona ja kõiksugu relvastust. Varustuspataljoni sümboolikal kajastatud sümbolid tähistavad logistilisi valdkondi millega varustuspataljon igapäevaselt tegeleb ja mis on selle üksuse põhiülesanded nii rahu- kui sõjaajal.
Sümboolika kinnitati ja võeti kasutusele 7. septembril 2021.