Ajalugu
Varustuspataljon asutati kaitseväe toetuse väejuhatuse koosseisu 01.07.2022, tuginedes Eesti Vabariigi Valitsuse 02.05.2022 määrusele nr 48.
Siiski ei ole varustuspataljoni näol tegemist täiesti uue üksusega kaitseväes, vaid sisuliselt vormiti pataljoniks senine toetuse väejuhatuse materjaliteenistus, millise allüksuse maht, võimed ja igapäevased ülesanded olid juba pataljoni tasandini kasvanud. Loogilise sammuna üksuse arengus võeti vastu otsus üksuse pataljoni struktuuri ümber tõstmiseks.
Varustuspataljoni eelkäijateks on olnud viimasena materjaliteenistus (2010-2022), Kaitseväe Logistikakeskus (2002-2010), Kaitseväe Tagalekeskus (2001-2002.) ja Kaitseväe Kesklaod (1998-2001).
Kaitseväe Kesklaod loodi Vabariigi Valitsuse 13.03.1998 määrusega nr 51, asukohaga Suur-Sõjamäe 23a, Tallinn. Kaitseväe Kesklaod allusid otse kaitseväe juhatajale ja üksuse ülem oli 13.03.1998 kuni 21.11.2001 leitnant Andres Seepter.
Kaitseväe Tagalakeskus loodi 01.01.2001, kui kaitseväe Kesklaod ja Tagalapataljon formeeriti kaitseväe Tagalakeskuseks. Alates 19.12.2000 allusid Kaitseväe Kesklaod Tagalakeskuse ülemale, kelleks oli leitnant Raivo Ott.
24.05.2002 tegi Eesti Vabariigi Valitsus kaitseministrile ja Kaitseväe juhatajale ülesandeks korraldada 20.06.2002 Kaitseväe Tagalakeskuse formeerimine Kaitseväe Logistikakeskuseks. Kaitseväe Logistikakeskus kuulus Kaitseväe juhataja vahetusse alluvusse.
Alates 20.07.2002 hakkas kehtima Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisutabel, kuhu kuulusid kuus struktuuriüksust: staap, laod, remondi- ja hooldustöökojad, Tagalapataljon, Kaitseväe orkester ning Tervisekeskus.
Materjaliteenistuse loomist alustati 2005. aastal. Uus struktuuriüksus arenes välja tollasest varustusjaoskonnast, mis omakorda koosnes relvastussektsioonist, varustuse tabelvarustusesektsioonist, varustuskeskusest, riietuse ja erivarustuse sektsioonist, kuluvarustuse sektsioonist, tehnika ja üksusevarustuse sektsioonist, pioneeri- ja ABK sektsioonist, elektroonika- ja sidevarustuse sektsioonist ning kodifitseerimissektsioonist.
2007. aastal kinnitati materjaliteenistuse ülesanded Kaitseväe Logistikakeskuse põhimäärusega.
2010. aastal kinnitati uus materjaliteenistuse struktuur, kuhu liideti varem eraldi struktuuriüksustena tegutsenud ladude teenistus ning remondi- ja hooldusteenistus.
Alates 2010. aastast kuni 2022. aasta suveni oli materjaliteenistus allüksus, mille põhiülesanne oli kogu kaitseväe materjalivaldkonna elutsükli korraldamine. 01.07.2022 võttis kõik need ülesanded – tagada kaitseväe alatine lahinguvalmidus ja kindlustada jätkusuutlikkus läbi kaitsematerjalide korraldamise kaitseväe struktuuriüksustele ning Kaitseliidule, sealhulgas ka katkematu toetuse ja hooldus- ning remonditeenuste osutamise – enda kanda toetuse väejuhatuse varustuspataljon.
Varustuspataljon asutati 01.07.2022. Aasta varem alustatud kaitseväeülese võimearendusprojekti raames vaadati üle senise materjaliteenistuse struktuur võrdluses selle ülesannete ja kohustustega, mis viis üksuse ümberstruktureerimisele sobivamasse vormi, varustuspataljoniks. Struktuuriüksuseks kasvanud üksuse esimeseks ülemaks sai seni materjaliteenistust juhtinud kolonelleitnant Marko Land.
Materjaliteenistuse ülemad
- 2021 – 2022 kolonelleitnant Marko Land
- 2019 – 2021 kolonelleitnant Vladislav Belov
- 2016 – 2019 major Valdo Veski
- 2013 – 2016 major Indrek Lilleorg
- 2011 – 2013 major Mehis Anni
- 2008 – 2011 kaptenmajor Roman Lukas
- 2006 – 2008 kapten Raul Järviste
- 2005 – 2006 major Toomas Boltovsky
Varustuspataljoni ülem
- 2022 – 2024 kol-ltn Marko Land
- 2024 – … major Ragnar Ventsel
Varustuspataljoni staabiülem
- 2022 – 2023 mjr Jaanus Tuulik
- 2023 – … kpt Anatoli Kravtšuk
