Jäta menüü vahele

Tervisekeskus

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse põhiülesanded on kaitseväele meditsiiniteenuse osutamise korraldamine ja meditsiinivarustuse ning ravimite tagamine kaitseväe struktuuriüksustele.

Ülesanded

Tervisekeskuse ülesanded lisaks põhiülesandele:

  • kaitseväele hambaraviteenuse tagamine
  • kaitseväe arstliku komisjoni teenuse tagamine
  • kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite kasutusse võtmine, hoiustamine, kasutaja määramine, väljastamine ja materjalide üle tsentraalse arvestuse pidamine
  • kaitseväe meditsiinivarustuse hooldamise, remondi, ringluse teostamise ja utiliseerimise korraldamine
  • kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite mobilisatsioonivaru käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele
  • tervisekeskuse reservüksuste ettevalmistamine ja lahinguvalmiduse alalhoidmine
  • teenistuskohustuste täitmisel vigastatute või haigestunute ravi ja taastusravi korraldamine

Allüksused

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse struktuuri kuuluvad:

  • eriarstikeskus
  • hambaravikabinet
  • keskapteek
  • taastusravikeskus
  • Paldiski meditsiinigrupp

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Martin Hiir

Toetuse väejuhatuse teabeohvitser

Juhtkond

Kapten Ragnar Ilp

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülema ülesannetes

21. novembril 1918. aastal määrati peastaabi ülema päevakäsuga nr 2 dr Mihkel Ostrov arstivalitsuse ülemaks. Seda päeva peetakse kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks.

Kaitseväe tervisekeskus loodi 2000. aastal kaitseväe juhataja käskkirjaga kui iseseisev keskalluvusega üksus.

Kolmest struktuuriüksusest koosnev (s.o kesklaatsaret, keskapteek ja meditsiiniväljaõppekeskus) tervisekeskus alustas oma tööd Rahumäe tee 4a asuvates ruumides.

2002. aastal viidi tervisekeskus sama aasta maikuus loodud Kaitseväe logistikakeskuse koosseisu.

2004. aastal sai tervisekeskuse väljaõppekeskus endale esimesed tööruumid ja õppeklassid sealsamas Rahumäe tee 4a asuvas üksik-vahipataljoni kasarmukompleksis.

2017. aastal kolisid tervisekeskuse meditsiiniabi osutavad allüksused Järvele, värskelt renoveeritud ajaloolise Tondi sõjaväelinnaku staabihoonesse. Meditsiini väljaõppekeskus oli juba aasta varem liikunud Rahumäelt Ämari lennubaasi, kus olid ajateenijatele väljaõppe läbiviimiseks märksa paremad tingimused.

2020. aasta jaanuaris sai tervisekeskuse allüksuseks Raplamaal Seli mõisas paiknev taastusravikeskus. 19.-20. sajandil ehitatud mõisas osutatakse taastusravi ja teostatakse füsioteraapiat nii ajateenijatele, tegevväelastele kui ka kaitseväe veteranidele.

2020. aasta juulis lõpetas Ämaris viimane meditsiini väljaõppekeskuse egiidi all läbi viidud rühmaparameedikute erialakursus. Seejärel viidi kogu meditsiinialane väljaõppetegevus – nii ajateenijate kui ka tegevväelaste osas – üle Tartusse, Kaitseväe Akadeemia alluvusse.

Tervisekeskuse ülemad:

  • alates 2020 kapten Ragnar Ilp (ülema ülesannetes)
  • 2019-2020 kolonelleitnant Oleg Novikov
  • 2014-2019 major Lauri Bender
  • 2013-2014 kolonelleitnant Hillar Tint
  • 2002-2012 kolonelleitnant Merike Johanson
  • 2001-2002 kapten Merike Johanson (ülema kohusetäitja)

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse embleem

Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse embleem

Vapikilbi sinine värvus sümboliseerib usku ja lootust Eesti Vabariigi ja kaitseväe arengusse ja tulevikku.

Embleemi keskset elementi – mõõka, madu ja väikest riigivappi – ümbritsev pärg sümboliseerib tervisekeskuse isikkoosseisu ühtset peret, selle koosnemine tammelehtedest aga pere töökust ja püüdlikkust.

Sirge kaheteraline mõõk embleemil on kaitseväe sümbol. Madu on vastavalt rahvusvahelisele tavale meditsiiniteenistuse sümbol.

Embleemi põhikomponentide – mõõga, mao ja tammepärja – hõbedane värv väljendab tervisekeskuse kaitseväelaste hingelist puhtust ja töö õilsust ning nende haritust ja kannatlikkust oma igapäevatöös.

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2020, 23:26

Keri üles