Ülesanded
Tervisekeskuse ülesanded lisaks põhiülesandele:
- kaitseväele hambaraviteenuse tagamine
- kaitseväe arstliku komisjoni teenuse tagamine
- kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite kasutusse võtmine, hoiustamine, kasutaja määramine, väljastamine ja materjalide üle tsentraalse arvestuse pidamine
- kaitseväe meditsiinivarustuse hooldamise, remondi, ringluse teostamise ja utiliseerimise korraldamine
- kaitseväe meditsiinivarustuse ja ravimite mobilisatsioonivaru käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele
- tervisekeskuse reservüksuste ettevalmistamine ja lahinguvalmiduse alalhoidmine
- teenistuskohustuste täitmisel vigastatute või haigestunute ravi ja taastusravi korraldamine
Koosseis
Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse koosseisu kuuluvad:
- eriarstikeskus
- hambaravikeskus
- keskapteek
- taastusravikeskus
- Paldiski meditsiinigrupp
- Ämari meditsiinikeskus
- Filtri meditsiinikeskus
- Miinisadama meditsiinikeskus
Kontaktid
-
Tervisekeskus
Toetuse väejuhatus
Järve 34a
11316 Tallinn - 717 4900
- kv.tvj.tervisekeskus@mil.ee
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Anu Mill
Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse ülem
Vanemveebel Peep Geraštšenko
Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse veebel
Meditsiiniväljaõppekeskus ootab oma kursustele neid kutsealuseid, kellel on huvi sõjaväemeditsiini eriala vastu või kellel on eelnevad teadmised ja töökogemus meditsiini valdkonnas.
Otsuse kaitseväeteenistusse saabunud kutsealuse sõjaväemeediku erialale määramiseks teeb ajateenija nn koduväeosa. Tõenäosus saada sõjaväemeedikuks on suurem, kui kohe kaitseväeteenistusse tulles esitatakse oma väeosa ülema nimele motiveeritud avaldus, milles põhjendatakse soovi õppida sõjaväemeediku eriala. MedVÕK-i õppuriks saamise eeldusena peab kandidaadil olema keskharidus, ta peab olema edukalt läbinud nooremallohvitseri baaskursuse (NAK), sooritama positiivsetele tulemustele üldfüüsilise testi, valdama hästi riigikeelt ning oskama ujuda.
Rühmaparameediku erialakursus (RPEK) kestab 11 nädalat (442 õppetundi). Kursus sisaldab üldmeditsiinilisi distsipliine (anatoomia-füsioloogia, haige-kannatanu uurimine, esmaabi traumade ja haigestumiste korral, farmakoloogia alused jne) ja sõjaväemeditsiini erinevaid alasid (välihügieen, ABK-kaitse, kriisipsühholoogia, katastroofimeditsiin, Kaitseväe meditsiiniüksused ja nende organisatsioon-varustus, meditsiiniteenistuse taktika, välimeditsiin, päästekoolitus). Jätkub üldsõjaline väljaõpe. Olulise osa väljaõppes moodustab sõjaväepedagoogika. Kursuse osaks on ka praktika tsiviilkiirabis. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.
Kompaniiparameediku erialakursus (KPEK) kestab 4 nädalat (160 õppetundi). Kursusele pääsemise eeldus on läbida edukalt RPEK ja nn koduväeosa kooskõlastus. Viimane sõltub omakorda sellest, kui palju kompaniiparameedikuid tuleb tal konkreetsel aastal reservüksuste tarvis ette valmistada. Kursus sisaldab RPEK-l õpitu süvendatud omandamist ja rõhuasetust kompanii taseme meditsiiniteenistuse nüanssidele (meditsiinitaktilised situatsioonid, iseseisev meditsiiniallüksuse juhtimine jne). Ligi poole õppeajast moodustab praktika, sh ka tsiviilkiirabis. Jätkub üldsõjaline väljaõpe. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.
Vanemparameediku erialakursus (VPEK) kestab 4 nädalat (160 õppetundi). Kursusele pääsemise eeldus on läbida edukalt KPEK ja nn koduväeosa kooskõlastus. Viimane sõltub omakorda sellest, kui palju vanemparameedikuid tuleb tal konkreetsel aastal reservüksuste tarvis ette valmistada. Kursus sisaldab eelnevatel RPEK-l ja KPEK-l õpitu kinnistamist. Põhirõhk on üksuse (pataljon, meditsiinikompanii) tasemel meditsiinilisel tegevusel. Kursuse osaks on ka praktika tsiviilkiirabis. Kursus lõpeb mitmeosalise eksamiga võimalikult reaalsuselähedastes tingimustes.
Huvi korral küsige palun lisainformatsiooni telefonil 717 4900 või e-postil [email protected]
21. novembril 1918. aastal määrati peastaabi ülema päevakäsuga nr 2 dr Mihkel Ostrov arstivalitsuse ülemaks. Seda päeva peetakse kaitseväe tervishoiuvalitsuse ja kogu kaitseväe sanitaarorganisatsiooni tegevuse alguseks.
Kaitseväe tervisekeskus loodi 2000. aastal kaitseväe juhataja käskkirjaga kui iseseisev keskalluvusega üksus.
Kolmest struktuuriüksusest koosnev (s.o kesklaatsaret, keskapteek ja meditsiiniväljaõppekeskus) tervisekeskus alustas oma tööd Rahumäe tee 4a asuvates ruumides.
2002. aastal viidi tervisekeskus sama aasta maikuus loodud Kaitseväe logistikakeskuse koosseisu.
2004. aastal sai tervisekeskuse väljaõppekeskus endale esimesed tööruumid ja õppeklassid sealsamas Rahumäe tee 4a asuvas üksik-vahipataljoni kasarmukompleksis.
2017. aastal kolisid tervisekeskuse meditsiiniabi osutavad allüksused Järvele, värskelt renoveeritud ajaloolise Tondi sõjaväelinnaku staabihoonesse. Meditsiini väljaõppekeskus oli juba aasta varem liikunud Rahumäelt Ämari lennubaasi, kus olid ajateenijatele väljaõppe läbiviimiseks märksa paremad tingimused.
2020. aasta jaanuaris sai tervisekeskuse allüksuseks Raplamaal Seli mõisas paiknev taastusravikeskus. 19.-20. sajandil ehitatud mõisas osutatakse taastusravi ja teostatakse füsioteraapiat nii ajateenijatele, tegevväelastele kui ka kaitseväe veteranidele.
2020. aasta juulis lõpetas Ämaris viimane meditsiini väljaõppekeskuse egiidi all läbi viidud rühmaparameedikute erialakursus. Seejärel viidi kogu meditsiinialane väljaõppetegevus – nii ajateenijate kui ka tegevväelaste osas – üle Tartusse, Kaitseväe Akadeemia alluvusse.
Tervisekeskuse ülemad:
- 2022-… kol-ltn Anu Mill
- 2021-2022 major Ragnar Ilp
- 2020-2021 kapten Ragnar Ilp (ülema ülesannetes)
- 2019-2020 kolonelleitnant Oleg Novikov
- 2014-2019 major Lauri Bender
- 2013-2014 kolonelleitnant Hillar Tint
- 2002-2012 kolonelleitnant Merike Johanson
- 2001-2002 kapten Merike Johanson (ülema kohusetäitja)
Toetuse väejuhatuse tervisekeskuse embleem
Vapikilbi sinine värvus sümboliseerib usku ja lootust Eesti Vabariigi ja kaitseväe arengusse ja tulevikku.
Embleemi keskset elementi – mõõka, madu ja väikest riigivappi – ümbritsev pärg sümboliseerib tervisekeskuse isikkoosseisu ühtset peret, selle koosnemine tammelehtedest aga pere töökust ja püüdlikkust.
Sirge kaheteraline mõõk embleemil on kaitseväe sümbol. Madu on vastavalt rahvusvahelisele tavale meditsiiniteenistuse sümbol.
Embleemi põhikomponentide – mõõga, mao ja tammepärja – hõbedane värv väljendab tervisekeskuse kaitseväelaste hingelist puhtust ja töö õilsust ning nende haritust ja kannatlikkust oma igapäevatöös.
