Uudised
-
1. jalaväebrigaad võttis üle 23. jalaväepataljoni juhtimise
Kolmapäeval lisaõppekogunemisele kutsutud 23. jalaväepataljon on jõudnud harjutusaladele, kus formeerimisjärgne väljaõpe jätkub 1. jalaväebrigaadi koosseisus, sest õppuse Okas 2019 üks osaeesmärke on kahe brigaadi omavahelise koostöö harjutamine.
-
Valitsus kutsub ka 23. jalaväepataljoni reservväelased lisaõppekogunemisele
Valitsus pidas teist päeva järjest telefoniistungi ja otsustas kutsuda eile alanud lisaõppekogunemisele Okas veel 1467 reservväelast 23. jalaväepataljonist. Need on lisaks eile kutse saanud 61. tagalapataljoni reservväelastele. Kokku on saanud kutse enam kui 2200 reservväelast. Mõlema üksuse lisaõppekogunemine kestab nädala lõpuni.
-
Video: kaitseväe juhataja pöördumine tegev- ja reservväelastele
Vabariigi valitsus otsustas täna kutsuda 823 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2019. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem selgitab, miks on sellised õppekogunemised ja iga reservväelase panus Eesti riigi kaitsmisel olulised.
-
Lisaõppekogunemisele kutsutud 61. tagalapataljoni kogunemiskoht asub Tapal
Täna valitsuse otsusega lisaõppekogunemisele Okas 2019 kutsutud 61. tagalapataljoni reservväelaste kogunemiskoht asub Tapa linnas aadressil Paide maantee 96, kuhu kutsutud on kohustatud ilmuma viivitamatult.
-
Valitsus kutsub reservväelased lisaõppekogunemisele „Okas 2019“
Valitsus otsustas tänasel telefoniistungil kutsuda 823 reservväelast lisaõppekogunemisele Okas 2019, mis kestab tänasest nädala lõpuni.
-
Tagalapataljoni reservväelased värskendasid laskeoskusi
„Ma ei saa öelda, et ajateenijana olin ma väga õnnelik selle elu üle, kuid hiljem teenistusaega meenutades tundub ta päris põnev ja üpris meeldiv. Seega võib öelda, et siia tulin suurest armastusest kaitseväe vastu,“ ütles reservnooremleitnant Kalev Ellervee.
„Hea võimalus arvutitoolilt püsti tõusta. See keskkond on nii erinev ükskõik mis teisest keskkonnast, et sellist emotsiooni kuskilt mujalt ei saa, lööb pea puhtaks ja vaimu värskeks,“ ütles reservkapral Joonas Kaljulaid miks ta vabatahtlikuna ajateenijatega metsa läks.
Leitnant Ats Vanker selgitas, et eduka reservüksuse saladus peitud ülemate kompetentsuses: „Kui vile käib, peavad reservohvitserid ja –allohvitserid oma sõdureid iseseisvalt juhendama. Seetõttu peavad neil vajalikud oskused heal tasemel olema. See aga eeldab ka reservülemate huvi enda lihasmälu värskena hoida,“ ütles leitnant Vanker ja lisas, et aktiivsetele reservväelastele on emaüksus alati valmis militaarromantikat pakkuma. „Kevadtormil oli meil nii mõnigi, kes tuli vabatahtlikult vahekohtunike tööd tegema, kapral Kaljulaid aitab meil erialakursusi korraldada, võimalusel leiame igale panustada soovijale midagi põnevat ja harivat.“
Igapäevaselt on 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülesandeks õpetada ajateenijaid välja sõjaaja ülesannete täitmiseks ja tagada brigaadi lahinguvõime. Üksus toetab aastaringselt 1. jalaväebrigaadi staapi, kaheksat pataljoni ja kolme üksikkompaniid. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.
-
Eestisse saabus NATO 1. alaline miinitõrjegrupp
NATO 1. alalisse miinitõrjegruppi kuuluvad staabilaev HDMS Thetis, miinijahtijad FGS Weilheim, LVNS Talivaldis, miinitraalerid HNOMS Rauma, HMS Cattistock ja HNLMS Urk. Grupiga ühineb ka miinijahtija BNS Narcis.
Grupi lipulaev HDMS Thetis peatub nädalavahetusel Tallinna vanasadamas, ülejäänud alused Eesti mereväebaasis Miinisadamas. Laevad jäävad sadamatesse 11.-14. oktoobrini. Pärast sadamapeatust teostab grupp ligi kahe nädala vältel ajalooliste lõhkekehade kahjutuks tegemise operatsiooni Eesti vetes.
Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib lühikese etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.
Eesti merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel üksuse koosseisu ühe sõjalaevaga. NATO 1. alalist miinitõrjegruppi (SNMCMG1) juhtis alates 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta juunini esmakordselt ajaloos Eesti mereväeohvitser - kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.
Fotod:
Lisainformatsioon miinitõrjegrupist:
https://mc.nato.int/snmcmg1.aspx
https://www.facebook.com/snmcmg1/
Lisainformatsioon Eesti mereväest:
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi
https://www.facebook.com/merevagi/ -
Rakveres poksisid liitlassõdurid
Ühtekokku võtsid üksteiselt üheteistkümnes matšis mõõtu 18 poksijat Ühendkuningriigist, 3 võitlejat Ameerika Ühendriikidest ja üks kanadalane. Poksiringi astusid nii ohvitserid, allohvitserid kui ka sõdurid.
„Esmakordne liitlaste lahingugruppide vaheline poksivõistlus läks korda,“ ütles võistluse korraldaja ja üks osalejatest kapten Jamie Reynolds Eestis paiknevast liitlaste lahingugrupist ja lisas, et võistlus andis erinevates riikides paiknevatele liitlaste lahingugruppide sõduritele võimaluse näidata oma oskusi, julgust ja võitlusvaimu. „Loomulikult oli see poksivõistlus ka näiteks sellest, mida koos ühtemoodi mõtlevate liitlaste on võimalik korda saata,“ ütles kapten Reynolds.
Hetkel teenib Tapal paiknevas lahingugrupis kokku üle 1000 kaitseväelase. Lahingugrupi moodustavad Ühendkuningriikide kuninga husaaride rügement ning Prantsusmaa sõdurid.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa, Taani, Belgia ja Island. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.
-
Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas asutaja 125. sünniaastapäeva
Pataljon tähistas Kuperjanovi sünnipäeva Taara linnakus toimunud rivistusega ning pärja asetamisega Kuperjanovi büstile. Rivistuse järgselt suundusid pataljoni esindajad koos liputoimkonnaga Julius Kuperjanovi hauale Tartus Raadi kalmistul, kus toimus avalik Kuperjanovi 125. sünniaastapäevale pühendatud mälestusüritus ning pärgade asetamine.
„Teda iseloomustas jäägitu isamaa armastus, julgus kombineeritud tarkuse ja vilumusega ning külmaverelisus kallutada ka kõige raskemad olukorrad enda kasuks,“ ütles rivistusel peetud kõnes Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.
Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus, kus elas kuni 1904. aastani mil pere kolis tagasi Eestisse. Oma haridusteed alustas Kuperjanov Vana-Kuustes Sipe ministeeriumikoolis ning jätkas oma haridusteed Tartu kooliõpetajate seminaris. 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse Vene keisririigi armeesse, mille koosseisus ta osales 1. maailmasõjast. Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel valitses. Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks võib pidada 23. detsembrit 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai tollaselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada eriline partisanide salk. Leitnant Julius Kuperjanov sai haavata Paju lahingu käigus ning suri 2. veebruaril 1919. aastal Tartus. Pärast Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.
Fotod:
-
Viru jalaväepataljoni baaskursuse sõdurid läbisid oma esimese rännaku
„Iga päev lisame sõduriellu maitseaineid juurde, et meestel oleks huvitav ning toimuks pidev areng. Esimesel rännakul said ajateenijad maitsta ühtekuuluvustunnet, proovida oma varustuse sobivust ning vestelda nii kaasajateenijatega kui tegevväelastega. Sellest ka rännaku nimetus – sõpruserännak,“ ütles tankitõrjekompanii ülem major Dmitri Kondratenko.
„Rännaku jooksul sain oma rühmakaaslastega sporditeemadel vestelda. Hea, et vihma sadas, vähemalt jahutas ka natukene,“ ütles sõprusrännakul osalenud reamees Taniel Šapovalovi, kes nautis oma esimest rännakut väga. „See tegevus on igati mõnusam kui klassiruumis loengud kuulata.“
Rännakul katkestajaid ei olnud, kuid selle alguses kahtles nii mõnigi sõdur, kas suudab lahingvarustuses, mis kaalub pea 10 kilogrammi, edukalt lõpuni minna. „Alguses polnud mina kindel, et suudan lahingvarustuses nii palju ära kõndida. Huvitav on see, et alguses oli raske, aga lõpus ei tundnud mingit väsimust, nii et nüüd olen endast paremal arvamusel,“ ütles reamees Signar Säde.
Selle aasta juulikuust koolitab kaitsevägi kõikides väeosades sõdureid uue programmi järgi, mille alusel ajateenijate algteadmiste omandamine muutus lühemaks, intensiivsemaks ning loogilisemaks. Kui varem kasutusel olnud 10nädalase sõduribaaskursuse esimestel nädalatel olid ülekaalus klassitunnid ning teoreetiliste teadmiste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus praktilistel harjutustel kasarmust ja klassiruumidest väljaspool.
Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala.