Uudised

„Pärast mitmeid aastaid on logistika nooremallohvitseride erialakursus taas konsolideeritult üle kaitseväe toimumas logistikakoolis. Väljaõppe ühtlustamine sellisel viisil annab kindlustunde, et tulevased jao- või meeskonnaülemad on olemata oma koduüksusest oskustelt ja teadmistelt ühesugusel heal tasemel. Ühtne väljaõpe tagab sõjaväelogistikute hulgas parema üksteisemõistmise ja sarnased protseduurid logistika kui protsessi kujundamisel ning see on toimiva koostöö aluseks kõigis kriisisituatsioonides,“ ütles logistikakooli ülem major Riho Juurik.

Kuue nädala kestel õpitakse kõike, mida esmatasandi sõjaväelogistikud oskama peavad. Lisaks erialase meeskonnatöö planeerimis- ja juhtimisoskustele käsitletakse kaitseväe logistilise süsteemi toimimist, lahinguteenindustoetuse teooriat ja praktilisi oskuseid ning võimalike ohutegureid. Kursuse läbinud kaitseväelased on võimelised iseseisvalt juhtima jao suurust lahinguteenindusallüksust taktikalistes logistikaoperatsioonides ning võivad oma koduüksuses teenida kas kütusemeeskonna, hoolduse- ja remondimeeskonna, väliteenistuse meeskonna, varustusmeeskonna või transpordijao ülematena.

Kursusel osaleb 102 ajateenijat ning 18 tegevväelast 1. jalaväebrigaadist, õhuväest, mereväest ja toetuse väejuhatusest. Kursuse läbimise järel omistatakse neile nooremseersandi auaste ning nad jätkavad teenistust oma koduväeosades.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni-  ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi 2003. aastal tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse väejuhatuse logistikapataljon), eesmärgiga arendada Eestis sõjaväelogistikute väljaõpet. Logistikakool asub Ämari lennubaasi territooriumil.

Kaitseväe juhataja visiidi eesmärk oli kahe riigi sõjalise koostöö edendamine ning seisukohtade ühtlustamine nii NATO kui Euroopa Liidu küsimustes. Esimese küsimuse puhul on Itaalia panustanud Lätis paiknevasse liitlaste lahingugruppi ja valvanud Balti riikide õhuruumi Ämaris. Samal ajal panustab Eesti operatsioonidesse Aafrikas.

„Peame oluliseks NATO poolt võetud 360-kraadi lähenemist, kus NATO oma tegevuses peab oluliseks erinevaid julgeolekualaseid väljakutseid. Kui meie vaatame hoolega ohtudele idast, siis riikide nagu Itaalia väljakutsed on lõuna suunast. Mõlemale peame vastu seisma ühiselt,“ ütles kindralmajor Herem kohtumisel kindral Enzo Vecciarelliga.

"Eesti kaitseväe panus Aafrikas ja plaanitav missioonidele minevate kaitseväelaste koosseisu suurendamine näitab selgelt meie pühendumust ühiste ohtude vastu seismisel," lisas Itaalia kaitseväe juhataja kindral Enzo Vecciarell omalt poolt.

Lisaks kohtumistele Itaalia kaitseväe peastaabis külastas kindralmajor Herem ka ühendoperatsioonide juhtimiskeskust, erioperatsioonide väejuhatust ja karabinjeeride mobiilse brigaadi staapi.

„Kui minu ema sai teada, et kavatsen kaheksaks kuuks ajateenistusse minna, muutus ta kurvaks – kahjuks ei saa ta mulle siia külla tulla,“ ütles reamees Zachary Amolins, kes tuli Eestisse oma kodanikukohust täitma Kanadast. „Ma olen Eesti kodanik, minu siinsed sõbrad on juba reservväelased, ka mina soovin oma panuse anda samal ajal oma esivanemate emakeelt õppides,“ lisas reamees Amolins.

„Kõik minu tuttavad, kes on ajateenistuse läbinud, ütlevad et see aeg on tegelikult põnev aeg. Uus keskkond paneb sind proovile. Distsipliin ja sellega kaasnevad tegevused on üks asi, mida kindlasti edasises elus vaja läheb,“ ütles tankitõrjekompanii vastne sõdur reamees Ragnar Takkel.

Esimese seitsme nädala jooksul õpivad Tapa linnaku värsked sõdurid üksikvõitleja oskusi õhutõrjepataljonis. Seejärel algab ajateenijate erialane väljaõpe, ning osa sõduritest jaotatakse ka teistesse Tapal asuvatesse väeosadesse.

„Uuenenud baaskursuse õppekava pakub intensiivset, aga samas ka põnevat ning igale sõdurile jõukohast väljaõpet – koormus tõuseb järk-järgult. Juba saabuv nädal pakub metsas ööbimise kogemust ning toimub ka esmane tutvumine oma teenistusrelvaga,“ rääkis õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov oktoobrikutse ajateenijaid ees ootavatest väljakutsetest.

Kokku kutsutakse ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, mil üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis ning oktoobris, mil kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Pildid:

Õppuse eesmärk oli puhastada Cekules asuva endise lahingumoonalao territooriumi pealmist kihti seal leiduvatest lõhkekehadest ning harjutada koostegutsemist teiste riikide demineerijatega.

Õppusel osalenud Eesti meeskonna ülem veebel Toomas Künnapuu sõnul oli äsja lõppenud harjutus väga hea võimalus demineerijatel enda oskused kinnistada ning arendada. „Eestis õnneks taolised ohtlikud kohad puuduvad, mistõttu annab iga-aastane õppus Detonaator meile väga väärtusliku kogemuse. Meile oli määratud sada korda kakssada meetrit suurune maa-ala, kus pidime tegutsema teadmata  kui palju seal lõhkekehi leidub, missugused need on ning kus täpsemalt asuda võivad. Tänu sellele saime me harjutada nii ala läbiotsimise, lõhkekehade tuvastamise kui ka nende ohutu eemaldamise,“ selgitas veebel Künnapuu ning lisas, et  Lätis peetud õppus aitab demineerijatel valmistuda ka välisoperatsiooniks Afganistanis, kus tuleb tegeleda nii terroristide valmistatud kui nõukogude armeest maha jäänud lõhkekehadega.

Õppus toimus Lätis endisel lahingumoonalao territooriumil Cekules, mis oli kasutusel aastatel 1920-1995. Algselt Läti kaitseväe jaoks ehitatud lao territooriumi on lisaks lätlastele kasutanud nii Saksamaa kui Nõukogude Liit. Teise maailmasõja ajal lasti toona sakslaste laskemoonalaona kasutusel olnud kompleks partisanide poolt õhku, mille tulemusena paiskus lõhkemata lahingumoon laiali. Peale sõda kasutas sakslaste puhastatud ja taastatud kompleksi edasi Nõukogude armee.

Ladude territooriumi puhastamine algas 1994. aastal, igal aastal leitakse ning neutraliseeritakse Cekules üle 1000 ühiku ohtlikku lahingmoona.

Sel aastal osales õppusel Detonaator 2019 kokku üle 70 kaitseväelase Lätist, Taanist, Eestist, Leedust, Saksamaalt, Belgiast, Rootsist, Albaaniast ning Portugalist.

„Ma tahan julgustada värskeid kuperjanovlasi – teid õpetavad ja toetavad pühendunud ning kogenud instruktorid. Lisaks võtavad teid vastu Taara linnaku head olmetingimused ja sportimisvõimalused, mis on ajateenistuseks parim keskkond,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap lisades, et täna kaitseväeteenistust alustavaid noori mehi kui kolme naist ootab järgmise kaheksa kuu jooksul ees põnev ja väljakutseid täis aeg. „Ajateenistuse peamine ülesanne on õpetada oma riiki kaitsma, kuid selle jooksul omandatavatest elulistest oskustest ja kogemustest on kasu palju laiemalt.“

Esmalt läbivad värsked ajateenijad seitsme nädala pikkuse sõduri baaskursuse (SBK), et õppida selgeks igale sõdurile vajalikud baasoskused: laskmine, orienteerumine, esmaabi, maskeerumine ja muu. Baaskursuse järel suunatakse sõdurid edasi erialakursustele, et omandada süvendatud teadmised neile määratud sõjalisel ametikohal tegutsemiseks.

Ajateenistuse viimane osa on allüksusekursus, mille käigus harjutavad kõik väljaõppes olevad ajateenijad tegutsemist ühtse üksusena juba siia juuli kuus saabunud eelkutse ajateenijatega.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid. 

Fotod:

Hanvedensi jäähallis toimunud sõprusmängud olid tasavägised ja väravaterohked, kuid lõppesid mõlemal korral rootslaste võiduga - reedel seisuga 4:2 ja laupäeval seisuga 8:5.

Rootsi kaitseväe meeskond oli komplekteeritud peamiselt amfiibrügemendi kaitseväelastest. Eesti kaitsejõudude hokiklubi koosseisus mängisid kaitseväelased ja kaitseliitlased erinevatest üksustest. Mängude ja visiidi eesmärgiks oli sõprussidemete tugevdamine Rootsi ja Eesti kaitsevägede vahel.  

Lisaks hokimängudele said Eesti kaitseväelased tutvuda rügemendi kodubaasiga, külastada Rootsi meistriliiga mängu ning Eesti suursaatkonda Stockholmis, kus võistkonda võõrustas Eesti kaitseatašee kolonel Kalev Koidumäe.

2014. aastal asutatud kaitsejõudude hokiklubi on kaitseväelasi ja kaitseliitlasi ühendav jäähokivõistkond, kus mängivad ajateenijad, tegevteenistujad ja kaitseliitlased reamehest kindralini. Alates 2015-2016 aasta hooajast osaleb klubi ka Harrastajate hokiliiga mängudel.

Kaitsejõudude hokiklubi tegevust toetavad kaitsevägi, Kaitseliit ning OÜ Bristol Trust. Rohkem infot kaitsejõudude hokiklubist leiab Facebooki lehelt .

„Tiiru- ja lahinglaskmiste vahe seisneb selles, et jagu on liikuv – sõdurid on erinevatel joontel ning jaoülem peab väga täpselt jälgima oma alluvaid, andma õigeid käsklusi ning hoidma tempot, et tema üksus tegutseks samaaegselt nii ohutult kui ka agressiivselt, ehk tulemuslikult,“ ütles nooremallohvitseride baaskursuse ülem leitnant Priit Põdersalu. „Harjutus näitas, et jao juhtimine ning jaokoosseisus tegutsemine on sõduritel selge ning nad on valmis järgmisele astmele liikuma.“

Kursusel osalenud reamees Hanna-Liisa Mölder, kes suundub esmaspäeval Ämarisse ning alustab parameediku eriala oskuste omandamist ütles, et on väga rahul enda otsusega ajateenistusse tulla.

„Mul on ägedad kaasteenijad, palju tegevust ning piisavas koguses adrenaliini. Nüüd saan ma ka oma unistust, milleks on abivajajate elu päästmise oskuste omandamine ellu viia,“ ütles reamees Mölder. 

Nooremallohvitseride baaskursusel omandasid ajateenijad viie nädala jooksul jaoülema teenistuskohustuste edukaks täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuslastele õpetati üksuse juhtimist, planeerimis- ning otsuse vastuvõtmise protsessi, pedagoogikat, paiknemist metsas, julgestamist, kiirrünnakut ning kiirkaitset. Esmaspäeval algavad nooremallohvitseride jalaväe-, side-, logistika- ning parameediku erialakursused, kus toimub sõdurite spetsialiseerumine vastavalt valitud erialale.

Nooremallohvitseride kursuse sõduritest saavad hiljem allüksuste ülemad, kes juba jaanuarist asuvad peamiselt oktoobrikutsega saabuvaid ajateenijaid juhtima.

Fotod:

„Uute laevaga liitunud ajateenijate jaoks oli tegemist esimese võimalusega suuremast merel toimuvast laskeharjutusest osa võtta,“ ütles mereväe miinijahtija Admiral Cowani komandör kaptenmajor Tanel Kangro. „Kavatseme ka Soomes toimuvast õppusest maksimumi võtta, kaitseväelased peavad laskeoskust pidevalt treenima.“

Täna, 26. septembril toimus keskkonnaameti ja veeteede ametiga koordineerituna Osmussaare lähedal laskeharjutus, kus osalesid mereväe miinijahtija Admiral Cowan M313 ning staabi- ja toetuslaev Wambola A433. Sõjalaevade meeskonnad harjutasid õhu- ja pealveesihtmärkide tabamist 12,7 mm kaliibriga raskekuulipildujatest Browning ning 7,62 mm kaliibriga kuulipildujatest MG-3.

Kolmapäeval, 25. septembril harjutas miinijahtija Admiral Cowani meeskond pealveesihtmärkide pihta laskmist 23 mm kaliibriga õhutõrjekahurist ning pardal olevatest kuulipildujatest. Lisaks tegevväelastele osalesid harjutustel kokku ligi 30 ajateenijat.

„Tänasel laskmisel läks hästi, tabavus oli hea. Ootan ka järgmisel nädalal algavat õppust, kus saab vaenlase õhusõidukeid imiteerivaid droone lasta,“ ütles staabi- ja toetuslaeva Wambola ajateenija vanemmadrus Andreas Toimetaja.

Esmaspäeval algav ja 4. oktoobrini kestev Eesti ja Soome mereväe ühine õppus Baltic Shield hõlmab mitmeid laskeharjutusi pealvee- ja õhusihtmärkide pihta. Lisaks harjutatakse avariiolukordade lahendamist, teiste laevade toetamist ning öösiti saarestikus navigeerimist.

Õppusel Baltic Shield osalevad Soome mereväe miinitõrjelaevad FNS Purunpää, FNS Vahterpää ning mereväealus FNS Syöksy. Eesti panustab miinijahtijaga EML Admiral Cowan ning staabi- ja toetuslaevaga Wambola. Erinevatest harjutustest võtavad kokku osa ligi 200 kaitseväelast.

Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat ning üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev.

Fotod:

​Spordinädala liikumishommiku osalejaid ootas ees üldfüüsiline test, millega hinnatakse kaitseväes tegevväelaste kehalist võimekust. Test koosneb kolmest osast: kätekõverdused toenglamangus kahe minuti jooksul, kõhulihasteharjutused kahe minuti jooksul ning aja peale 3200m jooks. Iga osa eest on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti, kokku seega 300 punkti, testi läbimiseks tuleb koguda igalt alalt vähemalt 60 punkti.

Testi sooritasid maksimaalse 300 punkti peale viis osalejat: Jüri Jaanson, Urmas Sõõrumaa ning Kaitseväe spordirühma liikmed sõudja Tõnu Endrekson, laskesuusataja Tuuli Tomingas ja maadleja Helary Mägisalu. Spordirühma liikmetest kõige madalam punktisumma oli 291 punkti maksimaalsest 300st. Tänane väikseim skoor oli tugev 256 punkti.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem märkis, et kuigi tekkis ka võistlusmoment, oli ürituse eesmärk veeta ühine sportlik hommikupoolik. „Koos füüsilise testi tegemine on moraalne toetus kaitseväelastele ja ajateenijatele, kes näevad, et ka teised on võimelised testi edukalt sooritama ning tekib ka võrdlusvõimalus," ütles kindralmajor Herem.

EOK president Urmas Sõõrumaa sõnul tahtis ta spordimehena igast alast maksimumpunktid võtta. „Vaatasin enne võistlust punktitabelit, teadsin, mida tegema peab, ning sain sellega hakkama. Kõhulihaste tegemist veidi pelgasin, sest ei suuda neid väga kiiresti teha, aga tegin ära! Käisin nädala jagu eelnevalt trennisaalis. Inimesed on erinevad, kuid minu arvates võiks üldfüüsilise testi läbimine olla igale tervele Eesti inimesele jõukohane. Igaüks võiks seda testi aastas paar korda läbi teha, sest nõnda saab oma füüsilist vormi hinnata. Inimesel peab mingi eesmärk olema - me võime öelda, et hakake liikuma, aga see on hea näide, kuidas päriselt oma seisundit hinnata saab. Nõnda liikudes tunned ka ennast hästi!" ütles Sõõrumaa.

289 punkti teeninud EOK täitevkomitee liige ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart demonstreeris tugevat vormi, tehes kahe minuti jooksul koguni 108 kõhulihaseharjutust. „Eks võitluskunstide esindajana ongi mul lihtne kõhulihaseid teha. Kätekõverdused on samuti harjutus, mida tihti hommikuti teen. Jooks oli aga täna väga raske," ütles Kõlvart. „Mul on väga hea meel, et selline üritus korraldati, nii tihti erineva taustaga ja erinevate sportlaste vastu võistelda ei saa! Tööpäev on hästi alanud, nüüd on tore minna linnavalitsuse istungile!"

Ainsa naisena täna testi läbinud laskesuusataja, kaitseväe spordirühma kuuluv reamees Tuuli Tomingas sai kirja maksimaalsed 300 punkti. „Mulle meeldis, et tegu polnud karmi pingutusega, vaid meil oli sealjuures ka lõbus. Kõige lihtsam oli minu jaoks kõhulihaste tegemine, praktiliselt ei tundnudki, et oleksin väga pingutanud. Kõige keerulisemad olid kätekõverdused - mul on väga pikad käed. Kaitseväe spordirühmal oli väga hea spordibaas all, trenni on omajagu tehtud," ütles Tomingas.

Kaitseväe spordirühma uusim liige, kreeka-rooma maadleja reamees Helary Mägisalu sooritas testi samuti maksimumpunktidele. „Ajateenistuses olles tegin ka  testi kaks korda 300 punkti peale, aga nüüd oli veidi keerulisem, sest tulin just MM-i järgselt puhkepausilt. Tänane tulemus andis enesekindlust juurde, et vorm on hea ning see oli hea treening ka sõjaväelaste MMiks oktoobris. Hakkasin pärast MMi vaikselt trenni tegema ning see üritus oligi minu Spordinädala algus. Ma ei lähe kunagi midagi poole vinnaga tegema, kuigi sain aru, et jooksus jäi mul ikka veidike varu. Usun, et iga Eesti inimene, kes vähegi kõhulihaseid või kätekõverdusi teeb ning vahel ka tervisejooksu tegemas käib, võiks sellest testist läbi saada ning iga ala pealt võivad pooled punktid tulla küll. Kui juba tippsportlasele pole 300 punkti tegemine nuuskamine, siis oleks kõigil 300 punkti saavutamine raske, aga usun, et terved inimesed naudiksid selle testi tegemist küll," arvas Mägisalu.

Üldfüüsilise testi korraldasid Kaitseväe spordirühma liikmed Kaspar Taimsoo, Andrei Jämsä, Kirill Kotšegarov, Rene Zahkna, Timo Sild, Lauri Sild, Reino Velleste.

23.-30. septembril peetaval üleeuroopalisel Spordinädalal korraldatakse Eestis üle 1100 spordisündmuse, mille eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele eestimaalastele liikumisega seotud positiivseid elamusi ja kogemusi. Spordinädal toimub Eestis tänavu juba viiendat aastat. Rohkem infot leiab aadressil www.spordinadal.ee.

Pildid: 

Numbris: Tutvustame uut automaati R20 Rahe; arvutame kui palju me tegelikult riigikaitsele kulutanud oleme; arvustame sõjavõimet Läänemerel; vaatame, kuidas robotsõidukid Mali kliimas vastu peavad; teeme kokkuvõtte Putini 20 võimuaastast; vaatame, kes sõdisid Vabadussõjas Eesti riigi vastu ja kirjutame veel muustki huvitavast. Ajakirja saab tellida toimetuse või Omniva iseteeninduskeskkonna kaudu.