Uudised

„Meil on avanenud hea võimalus harjutada üheskoos Eesti kaitseväelastest ametivendadega, andes panuse üksteise sukeldumisvõimekuse parendamisse. Eriti huvitatud oleme Eestlaste sonariotsingute võimekusest. Selline tehnika tuleks ka meile veekogude kontrollimistel kasuks,“ ütles Ühendkuningriigi üksuse sukeldumisohvitser leitnant S. Bishop. „Eestis paikneme peamiselt Tapal, seega on liitlastega Tallinnas Miinisadamas töötamine heaks vahelduseks.“

Eile, 24. septembril harjutati Tallinna lahel sukeldumisi õppetorpeedo juurde, kasutades ülesandel tuukrimeeskondade sidevahendeid ning ring- ja käsisonareid. Täna, 25. septembril teevad tuukrid Aegna saare lähistel asuva laevavraki juures kontrollharjutusi.

„Miinituukrite kasutada on erinevad sonarid, mis parandavad veealuste otsingute efektiivsust. Valdavalt jäävad meie ja NATO pioneerituukrite koostöösukeldumised sügavustele 10-30 meetrit. Näitena peavad tuukrid harjutama vee all etteantud koordinaatideni jõudmist ning objektide tuvastamist,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe.

Merel rahvusvahelise signalisatsiooni Alpha-lippu kasutades antakse mootorpaatidelt märku vees olevatest tuukritest; signaali saajatel palutakse mööduda ohutult distantsilt ning vähendatud kiirusel.

Tapal paikneva NATO lahingugrupi üksusena on Ühendkuningriigi 26. pioneeripataljoni sukeldumismeeskondade võimekuses liitlaste toetamine erinevate veealuste ehitustöödega, olles valmis varustusega sukelduma kuni 42 meetri sügavusele. Ühtlasi tegelevad pioneerituukrid veealuste ehitiste kontrollimisega ning lõhkekehi või lõikevahendeid kasutades veealuste takistuste eemaldamisega, toetamaks harjutustel NATO lahingugrupi liikumisi ja põhiülesannete täitmist.

Mereväe miinituukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha veealuseid lõhkekehi. Eriväljaõppega miinituukrid kasutavad varustust, mis võimaldab tööülesannete täitmiseks sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.

Fotod:

„Aasta alguses Tallinnas mänginud Rootsi meeskond näitas väga head taset, ning usun, et saame Rootsist hooaja alguseks väga vajalikud tugevad treeningmängud,“ ütles kaitsejõudude hokiklubi treener ja Eesti jäähokiliidu tegevjuht Rainer Komi.

Tänavu veebruaris külastas Rootsi kaitseväe meeskond Eesti kaitseväe kutsel Tallinnas toimunud Balti sõjaväespordi talimängude jäähokiturniiri ning tuli turniiril auhinnalisele kolmandale kohale Läti ja Eesti järel ning Leedu ja Kanada ees.

Lisaks seob Eestit ja Rootsit kaitsejõudude hokiklubi meeskonna kapten, kelleks on üle kolme aasta kaitsejõudude hokiklubis mänginud Rootsi kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Mathias Järvare.

2014. aastal asutatud kaitsejõudude hokiklubi on kaitseväelasi ja kaitseliitlasi ühendav jäähokivõistkond, kus mängivad ajateenijad, tegevteenistujad ja kaitseliitlased reamehest kindralini. Alates 2015-2016 aasta hooajast osaleb klubi Harrastajate hokiliiga mängudel. Kaitsejõudude hokiklubi tegevust toetavad kaitsevägi, Kaitseliit ning OÜ Bristol Trust. Rohkem infot kaitsejõudude hokiklubist leiab siit Facebooki lehelt: .

Lennuk viibis Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennuki transponder oli välja lülitatud ja lennuplaan puudus. Lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. See oli tänavu teine Eesti õhupiiri rikkumine Venemaa Föderatsiooni lennuki poolt.

„Mehitamata roomiksõiduki kaasamine võimaldab tõsta üksuste lahinguvõimet kuna vähendab sõdurite kantavat varustust ning võimaldab operatsioonidele kaasata lisavahendeid, näiteks raskerelvastust, lisa vett ja -laskemoona, mida ilma sõidukita poleks võimalik kaasa võtta,“ ütles Estpla-32 rühmaülema abi nooremleitnant Madis Pärnpuu. „Praegu teeme esimesi katsetusi UGV kaasamisega patrullidesse, mille käigus tuvastame ja kõrvaldame nii tehnilisi kui protseduurilisi kitsaskohti ning katsetame erinevaid UGV kasutamise ja üksuse tegevusse integreerimise võimalusi.“

Käesolevas patrullis prooviti läbi eelkõige UGV kaasamisega seotud protseduure ning jälgiti kohalike elanike reaktsioone antud seadme läheduses. Varasemalt on THeMISt kasutatud kaitseväelastele vajaliku varustuse transpordiks nii eestlaste teenistuskohaks olevas baasis kui ka selle lähistel.

Mali on laavakivist koosneva pinnase, lahtise liiva ja kõrge, varjus 50 kraadini küündiva temperatuuri tõttu üks karmimaid piirkondi maailmas. Sellised tingimused panevad proovile nii Milrem Robotics’i THeMISe võimekuse kui ka ülejäänud üksuse kasutuses olevad vahendid. Olenemata rasketest oludest on Milrem Robotics’i THeMIS UGV tõestanud ennast töökindlana.

„Mali on uue tehnoloogia testimiseks ideaalne koht. Oleme operatsioonilt Barkhane kaitseväelaste toetamise kõrvalt saanud rohkelt väärtuslikku tagasisidet sõiduki töökindluse, kasutusmugavuse ja ka taktikalise kasutamise osas,“ ütles Milrem Robotics’i kaitseprogrammide osakonna direktor reservkapten Jüri Pajuste, kes on osalenud missioonil Afganistanis.

„Oma eelneva Afganistani välisoperatsiooni kogemuse põhjal, kus teenisin aastatel 2008 ja 2012 rühmaülemana, võin öelda, et mehitamata maismaasõiduk oleks tunduvalt lihtsustanud läbiviidavaid operatsioone, kuna tegutsesime alades, kus soomukeid ei olnud tihtipeale võimalik kasutada. See piiras tugevalt rühma tegevusraadiust ning operatsiooni aega, kuna varustuse ja relvastuse hulk, mida oli võimalik patrulli kaasata, oli piiratud,“ ütles Pajuste.

Milrem Robotics’i THeMIS on hetkel ainus lintidega UGV oma suurusklassis, mis on operatsioonipiirkonnas kasutusele võetud.   

THeMIS on mitmeotstarbeline roomiksõiduk, mida saab varustada teiste, väga erinevate lahingsüsteemidega. Malis olevat THeMISt on võimalik kasutada nii toetus- kui vaatlusplatvormina. Sõidukiga saab transportida varustust, näiteks vett ja laskemoona, mis vähendab sõdurite koormust. Samuti on THeMIS varustatud kaameratega, mis suurendavad olukorrateadlikkust ning võimaldavad saada ülevaate ohtlikest aladest ilma sõdureid ohtu seadmata.

Malist kogutud informatsiooni kasutab ettevõte edasises arendustöös, et UGV-d täiustada ning muuta see üksustele veelgi paremaks töövahendiks.  Milrem Robotics’i UGVd toetavad Mali missiooni ka aastal 2020, mil kaalutakse ka sõidukit täiendavate lahingsüsteemide kasutamist.

Eesti sõdurite ülesandeks Malis on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod:
Video:

„Õppusega me testime oma tagala pidavust erinevates lahingu olukordades ja selle tarbeks oleme kutsunud teenistusse ka reservis olevad vennad skaudid, eesmärgiga tuletada neile meelde nende sõjaaja ülesanded ja aidata täita meil õppusel püstitatud eesmärke,“ lausus Scoutspataljoni ülem major Eero Aija.

Õppusel osalevad reservväelased saavad nädala jooksul harjutada tagala-alaseid tegevusi ja drille erinevates lahinguliikides. Selle jooksul pakutakse ümberõpet soomukijuhtidele ja väliköögimeeskondadele ning meedikud tuletavad meelde ajateenistuse käigus omandatud teadmisi ja oskusi.

„Vanaheim oli üks üheksast Norra mütoloogia maailmast, kus elas jumalate hõim, kes seostus viljakuse, tarkuse ja võimega ennustada tulevikku – kõike seda oodatakse ka staabi- ja tagalaüksuselt,“ sõnas major Aija õppuse nime kohta.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimis suutlikusega manööverüksus. 

Fotod:

„Ilm on sügiseselt muutlik, aidates meil kursuslasi ilusti proovile panna. Kõik põhilised lahinguliigid on praeguseks läbi harjutatud ning järgmise nädala lahinglaskmised panevad kursusele punkti. Sõdurid saavad enda oskusi näidata jaokoosseisus nii kaitsel kui rünnakul, nii valges kui pimedas,“ ütles kursuse ülem leitnant Priit Põdersalu.

„Ma tahan olla actioni haripunktis, eesliinil,“ ütles jalaväe erialakursuse õppur reamees Janar Adler põhjendades oma soovi kursusel osaleda. Lisades, et tulevast vastutust, mis üksuse juhtimisega kaasneb hakkab, reamees Adler ei pelga.

„Mulle tundub, et liidriomadused on minul olemas aga juhtimine ei ole vaid käsutamine – see tähendab eeskujuks olemist. Ülem näitab teed, õpetab ja aitab. Ülem peab olema tugev nii füüsiliselt kui ka vaimselt, positiivne ning arvestav,“ ütles reamees Adler.

Nooremallohvitseride baaskursus, kus ajateenijad omandavad jaoülema teenistuskohustuste edukaks täitmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, kestab kokku viis nädalat. Kursuslastele õpetatakse selle aja jooksul üksuse juhtimist, planeerimist ning otsuse vastuvõtmise protsessi, pedagoogikat, paiknemist metsas, julgestamist, kiirrünnakut ning kiirkaitset. Peale baaskursust algavad nooremallohvitseride jalaväe-, side-, logistika- ning parameediku erialakursused, kus toimub sõdurite spetsialiseerumine vastavalt valitud erialale.

Nooremallohvitseride kursuse sõduritest saavad hiljem allüksuste ülemad, kes juba jaanuarist asuvad peamiselt oktoobrikutsega saabunud ajateenijaid juhtima.

Fotod:

„Oleme kutsunud õppekogunemisele reservväelastest rühmaülemad ja kompaniiülema abid, kelle peamisteks ülesanneteks on kriisiolukorras oma alluvate juhendamine ja juhtimine – see on suur vastutus,“ ütles pioneeripataljoni ülem major Hegert Horn, kes hindas kohale tulnud reservväelaste motivatsiooni kõrgeks.

Ligi 25 pioneeripataljoni juhtkonda kuuluvat reservväelast saavad õppekogunemisel värskendada nii üldisi sõdurioskusi, erialaseid teadmisi kui harjutada pioneeritegevuste planeerimist.

„Eesmärgiks on osalejatele meelde tuletada varasemast teenistusest õpitu ning kogetu. Lisaks on oluline siin väljaõppetaseme ühtlustamine ja kogemuste jagamine, sest õppekogunemisel osalevad erinevate aastakäikude reservväelased,“ lisas major Horn.

Käesoleval nädalal on põhirõhk laske- ja lõhkamisharjutustel ning pioneerialasel täiendõppel, järgmisel nädalal keskendutakse juba planeerimisharjutustele.

2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon on peamiselt reservväelastest koosnev üksus. Pioneerid takistavad ja aeglustavad vastase üksuste manöövreid, toetavad enda üksuste liikumist ning loovad kaitserajatisi.

Fotod:

„Kuigi meie kõrgkoolil on uus nimi ja uuenenud sisu, ei heideta siiski kõrvale ajaproovile vastu pidanud häid traditsioone ja sümboleid ning jätkub ka akadeemia teadusajakirjade Sõjateadlane ja Occasional Papers väljaandmine," ütles ajakirja peatoimetaja Andres Saumets.

Sõjateadlase artikli „Tsiviilisikute liikumine kriisi- ja sõjaolukorras ning selle mõju riigikaitseüksuste tegevusvabadusele" juures on vaadeldud muu maailma kogemusi evakuatsioonidest ja inimeste käitumist ohuolukorras. Sealjuures on arutletud, kuidas võiks neid Eestis kasutada ning mida saaks muuta.

Välja toodud evakuatsiooni metoodika illustreerimiseks on toodud näide olukorrast, mille kohaselt idast tuleva ohu tõttu tuleb Eestis evakueerida Ida-Virumaa elanikkond ning samal ajal peavad vastassuunas liikuma sõjatehnika ühes kaitseväe isikkoosseisuga.

Lisaks kõnealusele artiklile on Sõjateadlase 11. numbrist võimalik lugeda artikleid, mis puudutavad ülesandekeskset juhtimist, laskemoonalao riskianalüüsi metoodika väljatöötamist fiktiivse lao näitel, mereolukorrateadlikkust ja selle täiustamisvõimalustest Eestis ning mereväeohvitseride III lennu päevaraamatut 01.02.1926–05.02.1927.

Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies) on Kaitseväe Akadeemias väljaantav, eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga sõjateaduslik ajakiri.

Lähemalt saab lugeda: 

„Kahtlemata on meie suhe soomlastega eriline. Seda tulenevalt nii ajaloolistest sündmustest kui vennasrahvaks olemisest,“ ütles kindralmajor Martin Herem kohtumisel Soome kaitseväe juhataja kindral Timo Kivineniga. Juhtides tähelepanu, et Eesti jaoks on väga oluline omavaheline koostöö. Vaatamata sellele, et Soome ei kuulu NATOsse.

„Seda nii läbi vastastiku õppustel osalemise kui ka teineteisega oskusteabe jagamisel. See on lähedase ja usaldusliku suhte märgiks,“ lisas kindralmajor Herem küll tõdemusel, et kuigi poliitiliselt on oma riigi kaitsmise otsustes teatavaid erinevusi, siis sõjaline lähenemine on jätkuvalt väga sarnane. „Meil on teineteisele nii õpetada kui teineteiselt õppida. Näiteks võimaliku sisekaitsereservi kasutamine laiapindse riigikaitse osana,“ ütles kindralmajor Martin Herem.

Pea poolteist kuud peale Soomes kaitseväe juhataja ametisse vannutamist on kindral Timo Kivineni jaoks tegemist juba tema teise välisvisiidiga, mis näitab, kui oluliseks peavad põhjanaabrid koostööd Eestiga.

„Olen väga rahul meie seniste arengute ja omavahelise koostööga. Eesti ja Soome lähedus geograafilises mõttes tähendab, et me seisame silmitsi sarnaste julgeolekut puudutavate küsimustega. Nendes küsimustes omavahel kogemuste vahetamine on olnud ja on ka edaspidi äärmiselt oluline,“ ütles kindral Timo Kivinen.

Lisaks tõi kindral Timo Kivinen ka välja, et Soome näeb vajadust paremaks vabatahtlike kaasamist riigikaitsesse ning tahab sealuures kuulda Eesti Kaitseliidu kogemusi. Samuti peab kindral Kivinen oluliseks Soome osalemist maailma julgeoleku loomises ning näeb siin Euroopa Liidu suurt rolli ennekõike just Aafrika suunal.

Fotod:

Kahepäevasele reservõppekogunemisele eelnes Viru jalaväepataljoni õppus Viru Sügis, mille käigus lihvisid tegevväelased lahinguvalmiduse plaane ning toimus pataljoni koosseisus olevate allüksuste tegevuste sünkroniseerimine.

Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga ütles, et reservõppekogunemise üks eesmärkidest oli tuua kõiki pataljoni sõjaajakoosseisu võtmeisikuid ühele joonele.

„Möödunud nädalaga oleme väga palju saavutanud. Tõstsime enda ja seejärel ka reservülemate teadlikkust ning nägime, et reservohvitseride tahe ja kogemused on väga suureks abiks meie riigikaitsevõimekuse arendamisel. Lisaks on meie reservväelased väga ägedad, kaasamõtlevad ja isamaalised mehed. Mina olen uhke, et meil sellised reservohvitserid on,“ ütles kolonelleitnant Luga.

Reedel alanud õppekogunemise esimesel päeval said reservväelased ülevaate pataljoni ülesehitusest, üksuste reservi tootmise üldistest põhimõtetest, formeerimistegevusest ning enda rollist selles protsessis. Samuti toimus ka laskeoskuse meelde tuletamine.

Laupäeval värskendati juhtimisoskusi ja Viru jalaväepataljoni tegevväelased tutvustasid enda sõjaaja kolleegidele ülemate formeerimisjärgseid ülesandeid. Pärast lõunat võtsid reservväelased mõõtu laskevõistlusel.

Reservõppekogunemise lõpus andis pataljoniülem ülevaate tulevastest õppustest, kuhu on oodatud ka riigikaitsesse panustada soovivad reservväelased. „Pea pooled olid kohe valmis vabatahtlikult meie õppustele tulema. See on parim näide sellest, et õppus täitis oma eesmärgi,“ ütles kolonelleitnant Tarvo Luga.  

2003.-2004. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistust läbinud reservlipnik Indrek Kasekamp jäi enda esimese õppekogunemisega väga rahule. „Saime teada, milline on pataljoni struktuur, mis on meie roll juhul kui peaks õppekogunemine tulema ning ka seda, et isegi, kui sa ei ole viisteist aastat relva käes hoidnud, on see viie minutiga selgeks õpitav tegevus. Aga parim oli näha toredaid ja tegusaid mehi, ja see tõstab usku meie riigi kaitsevõimesse. M;eil on väärt mehi, kes tahavad riiki kaitsta,“ ütles reservlipnik Kasekamp.

Viru jalaväepataljonis õpetatakse välja mehhaniseeritud jalaväeüksusi. Sõduritele antakse laske- ja lahingutehnilised oskused, et olla edukas meeskonnaliige laskurina, täpsuslaskurina, kuulipildurina, tankitõrjurina, miinipildurina või parameedikuna. Samuti koolitatakse autojuhte, kes läbivad ka soomukijuhi väljaõppe. Peale reakoosseisu õpetatakse ka sõjaaja allüksuste meeskonna, jao- ja rühmaülemaid ning soomuki raskekuulipilduja sihtureid.

Fotod: